 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV SEPTEMBER 2002
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
SEPTEMBER 2002 "See ju täitsa petukaup!" Võimuliit tahab kioskitele õllemüügiõiguse tagasi anda Saku Õlletehast ähvardab poolemiljonine trahv Riigikogu otsustab õllemüügi lubamise tänaval Tudengipäevadel juuakse tuhandeid liitreid õlut Põlevad tornid tuleb ära koristada Eesti õllesõbrad toetasid Tshehhit üleujutuste likvideerimisel Odekolonn peab jääma! Õllereklaami piiramine viinatootjatele kasulik Tudengite Sügispäevad (fotod) Leedu bensiinijaamadest saab jälle alkoholi Õlletoobri korraldus lubatakse muuta paremaks Saku suurendas turuosa tänu Tartu apsakale Õlletehased vaidlevad kasumi suuruse üle 267 kilo korke kinkis koorma õlut Alkoholitarbimist aitavad piirata kõrged hinnad ja raske kättesaadavus Tartu Õlletehas ehitab uue tootmishoone Õlu on Soomes ülehinnatud Saku tehnikumi ja õlletehase koostööst 50ndatel aastatel Rock lõpukaalumine toimub laupäeval Bikers Pubis Õlut asendab hambaeliksiir Saku Õlletehase turuosa tõusis augustis 52%-le Alkoholi saab tänavalt osta keelust hoolimata Tartu Õlletehas laieneb elamute arvel Austria restorane ründavad gurmaanvargad Õllevaenulik valitsus Õlletarbimine maailmas kasvab kiires tempos Eriti rumal seadus Septembri algus tõi kioskitesse kuiva seaduse Kioskist enam õlut ei saa “SEE JU TÄITSA PETUKAUP!” 
26.09.2002 Saku õlletehase korgikampaania jookseb liiva, sest Tallinna poed ei taha võidukorke uute pudelite vastu vahetada. Tehase infotelefon aga paneb õllehimulised, selg märg, nende vahet jooksma. Põhja-Tallinnas Randla tänavas elav Frank ostis möödunud reedel kodulähedasest poest pudeli Saku Originaali. “Ostsin Stroomi hotelli vastast Originaali ja sain võidukorgiga pudeli. Läksin kampaaniasiltidega poodi tagasi, aga sealt öeldi, et nemad korgi vastu uut õlut ei anna,” räägib pettunud õllesõber. Uudishimuliku inimesena helistas mees esmaspäeval Saku infotelefonile, et saada teada, kust aus võidukorgi omanik siis uue õlle kätte võiks saada. Soovitati minna kas Randla 15, Randla 18 või Randla 4 asuvasse Liiko kauplusse. Nendest saadeti mees kiiresti minema. “Öeldi, et kuigi reklaamid on üleval, nemad korgi vastu uut pudelit ei anna ja kõik. Saku lubadused ei läinud mingile halli peaga vanamehele korda,” kurdab solvunud Frank. SL Õhtuleht küsis omakorda Saku kampaaniainfo telefonilt, kus Randla tänavas võidukorki uue õlle vastu vahetada saab. Meeldiva häälega näitsik klõbistas mõnda aega arvutiklahvidega ja teatas, et nii Randla 18, 15 kui ka 4 asuvas kaupluses saab kindlasti uue õlle, kuna “nad on meie kliendid ja peaksid olema kampaaniast instrueeritud”. Hilja õhtul täpsustas aga tehase esindaja, et nende müügimehe andmeil on Randla 15 taarapunkt ja Randla 18 Kopli turg – seal tõepoolest kampaaniakorkidega ei tegelda. Milleks on kampaaniainfo telefonil teised andmed, jäi selgusetuks. Aadressil Randla 4 on pood, kuid sealt saadeti kampaaniasiltidest hoolitama tagasi ka Frangi käest võidukorgi laenanud ajakirjanik. Ilma mingite lähemate põhjendusteta. Vene keelt kõnelev müüja soovitas küsida suurematest poodidest: “Meie oleme liiga väikesed. Küsige Säästumarketist või Minskist.” Sõle tänaval asuvas Minski poes oldigi kampaaniaga kursis. “Palun võtke külmletist uus Originaali pudel ja tooge kork mulle,” naeratab noor müüja. Saku õlletehase turundusnipp töötab niisiis vaid mõnes suuremas Tallinna poes. USU MIND - JA SAAD PETTA! Eesti tootjate ja poodide lõputud kampaaniad on mõeldud kergeusklike püüdmiseks. Soov saada midagi tasuta on teadagi igiinimlik. Kes ei tahaks saada korgi eest tasuta õlut või kokat, kogutud punktide eest suvalist nänni või osaleda mingil loosimisel. Jamad tekivad siis, kui kunde tahaks oma võitu rahaks või lubatud tooteks konverteerida. Poed ei taha kampaaniast midagi teada. Kliendi asi pole jälle see, et tootja ja poed omavahel kokkuleppele ei jõua. Igal pool jooksev reklaam muundub hetkega antireklaamiks, kui poodnik riputab üles sildi, et tema kampaanias enam ei osale ja võite kätte ei anna. Suvine kokapudelitelt korkide lahtikruvimine võidunäljas poisikeste poolt peletas ilmselt üsna pikaks ajaks nii mõneltki hügieeni hindavalt kodanikult selle märjukese ostusoovi. Või kes ihkaks saada õllepudelit, mida on poes käperdanud januste parmude räpased näpud. Nüüdseks hingusele läinud Primo jagas ostjatele kuponge, mille eest lubatud kaupa neil vastu anda polnud. Hydro Texaco loosimisel osalemiseks tuleb pärast tankimist ära saata kviitungi number, kuid automaat numbrit välja ei trüki. Tarbija võidurõõm on küll tore, ehkki üürike, kuid solvumine seda kibedam ja pikemaks ajaks meelde jääv. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
VÕIMULIIT TAHAB KIOSKITELE ÕLLEMÜÜGIÕIGUSE TAGASI ANDA 26.09.2002 
Kaksikliit kavatseb Rahvaliidu toel õlle kioskitesse tagasi tuua, kuigi parlamendi opositsioon nõuab senisest rangemat alkoholipoliitikat, et piirata seeläbi joomarlust. Üliägeda diskussiooni järel saatis riigikogu eile kahe enamhäälega teisele lugemisele seaduseelnõu, mis lubaks putkades taas alkoholi müüa. Isamaaliidu hinnangul saatis riigikogu selle otsusega ühiskonnale vale signaali, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed. “Seisame veelahkme ees, kas minna alkoholipoliitika karmistamise suunas või langeda tagasi üliliberaalsuse pohmelusse,” ütles Isamaaliidu aseesimees Tunne Kelam. “Kas meil on mure Eesti rahva tervise või paarisaja putkaomaniku ellujäämise pärast? Minul on mulje, et see ellujäämine toimub palju suurema arvu surmaohvrite kulul.” Isamaaliidu esimehe Mart Laari sõnul pole alkoholikaubanduses kõikelubatavus põhjendatud. “Meelemürkide levitamist ja kasutamist piiratakse pea kõikides riikides,” lausus Laar. “Teatud ühiskonna julgeolekut, kõlbelist heaolu puudutavates küsimustes riik mitte ainult ei või, vaid peab sekkuma.” Mõõdukate fraktsiooni esimehe Marju Lauristini väitel soodustab koalitsioon õiguslikku nihilismi, kui ta mingi huvigrupi surve all tõttab õgvendama äsja jõustunud seadust. Valitsuses olid eelnõu vastu sotsiaalminister Siiri Oviir ja majandusminister Liina Tõnisson, kuid eile ei söandanud ükski Keskerakonna saadik vastu hääletada. Keskfraktsiooni ridadesse kuuluvad samas karskuse propageerijad Tõnu Kauba ja Anti Liiv. Liivi sõnul näitab Tallinna kiirabi statistika üheselt, et just putkamajandus soosib alaealiste alkoholismi. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul peavad alkoholi puudutavad keelud ja käsud jääma omavalitsustele. Tegu on lahja alkoholiga, mis konkureerib praegu putkades odekolonniga ja kauplustes müüdava viinaga, märkis Ligi. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAST ÄHVARDAB POOLEMILJONINE TRAHV 
26.09.2002 Tallinna linnakohus arutab Läti maksumärkidega siidrit müünud AS Saku Õlletehase alkoholiseaduse rikkumist, mille eest võib kohus määrata kuni 500.000kroonise rahatrahvi. Saku õlletehase rikkumine seisneb selles, et firma suunas tänavu jaanuaris müüki Kiss Cideri 0,33liitrise ja 4,5protsendilise alkohoolse joogi, mille pudelikorgil oli Läti maksumärk. Kuna pudeli välisvormistus ei vastanud riiklikus alkoholiregistris olevale, kuulub aktsiaselts haldusvastutusele võtmisele, ütles linnakohtu pressiesindaja Aet Truu ETAle. Läti kaubapartner tagastas mullu oktoobris Saku õlletehasele suure koguse õuna- ja pirnisiidrit. Saanud kaubapartii tagasi, tasus AS Saku Õlletehas aktsiisi lõplikult tänavu veebruaris. Ekslikult arvas õlletehas, et Läti maksumärkidega varustatud siidrit täiendavalt riiklikus alkoholiregistris registreerida ei ole vajalik, sest see ei erinenud oma kvaliteediomadustelt millegi poolest seal registreeritust. Tänavu jaanuaris võttis tarbijakaitseamet Tallinnas ühte Koidula tänava müügikioskit kontrollides ära seitse pudelit Kiss Apple Ciderit, millel oli Läti maksumärk. Vastavalt alkoholiseadusele võib kohus juriidilist isikut Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või registrisse mittekantud alkoholi jaemüügi eest karistada rahatrahviga 50.000 kuni 500.000 krooni ulatuses. (ETA) vaata lisaks:
RIIGIKOGU OTSUSTAB ÕLLEMÜÜGI LUBAMISE TÄNAVAL
25.09.2002 Riigikogu otsustab täna, kas jätta tänavakaubandus alkoholivabaks või taastada 1. septembri eelne olukord, kus kioskites kaubeldi siidri, longero ja lahja õllega. “Usun, et parlament ei lähe libedat teed pidi ja selle teema arutelu
peatatakse. Kui üks samm
Eilsest alkoholiseaduse arutelust selgus, et kolme nädala jooksul pole ühtegi kioskit kinni pandud, samuti pole kasvanud ei töötute hulk ega alkoholi joomine, lisas Mõõdukas Tamm. Kioskiäri käekäik sõltub paljus sellest, kas riigikogu jätab menetlusse Meelis Atoneni, Vahur Glaase ja Jevgeni Tombergi algatatud eelnõu, mis lubaks kioskites taas lahja alkoholiga kaubelda. Majanduskomisjoni enamus pooldas eelnõu tagasilükkamist.
Eesti alkoholiprobleemid ei alga sellest, et õlu on müügil, kinnitas Atonen. “Alkoholipoliitikat Eestis ei ole võimalik korda teha sellega, et me keelame ja keelustame. Olen oma ilmanägemiselt liberaal ja ma lihtsalt usungi seda, et paljusid asju saab lahendada isikliku eeskuju ja ühiskonna arusaamise muutmisega, aga mitte keeldudega,” lausus Atonen. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TUDENGIPÄEVADEL JUUAKSE TUHANDEID LIITREID ÕLUT 
18.09.2002 Õllejoomine on tudengiürituste lahutamatu osa, Sügispäevad
pakuvad üliõpilastele
Eile õhtul liikus Kristiinest Mustamäele TTÜ ühikate juurde traditsiooniline Õlleralli, mis kujutas endast sajainimeselist õlut täis seljakottidega laulvat ja möllavat seltskonda. Eesmärgiks oli igast teele jäävast õllemüügikohast uued joogid osta ja jalutuskäik Mustamäel ühisjoomise ja –laulmisega lõpetada. Tänane suurim õlleüritus on traditsiooniline Pubiralli, mis algab kell 18 Vabaduse väljaku telgi juurest. “Eesmärk on orienteeruda pubides, igas läbitud punktis tuleb igal võistkonnaliikmel ära juua üks õlu ja spetsiaalselt välja koolitatud baaridaam annab vihje järgmise sihtpunkti kohta. Kui ma ise paar aastat tagasi osa võtsin, oli see üritus tõeliselt superlahe ja lõbus, jooksime läbi pimeda vanalinna ja otsisime baari Raekoja platsist 100 meetri kaugusel, kus naiste tualetis käsipuhur ei tööta,” naeris Pubiralli korraldaja Eder Kannik. Rallist saavad osa võtta viieliikmelised võistkonnad, kus peab olema vähemalt kaks naist, liikuda tuleb kambakesi koos. Pubiralli osavõtumaks on sada krooni. Homne peamine õlleüritus on Vabaduse väljaku telgis kell 18 toimuv Õllekabe. “See on kabe nagu kabe ikka, aga nuppudeks on õlletopsid. Kes teiselt nupu ehk topsi ära võtab, joob selle ka tühjaks. Kuna võitlusel on ajaline limiit 10 minutit, siis on võistlejatel ka tempo taga. Finaalis siis näeb, kellel veel õllese peaga kabeoskust alles on. Eelmisel aastal oli mängule igatahes rohkem soovijaid kui osalema mahtus,” rääkis Õllekabe üks korraldajatest Kati Paulus. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PÕLEVAD TORNID TULEB ÄRA KORISTADA 
18.09.2002 Müncheni linn käskis Oktoberfesti eel kohaliku lõbustuspargi “Õuduste maja” seinalt kõrvaldada põlevat Maailmakaubanduskeskust kujutava maalingu. Seinamaaling lõbustuspargi “Õuduste maja” fassaadil kujutab New Yorgi Maailmakaubanduskeskuse põlevaid ja suitsevaid torne. Laupäeval algavale maailma suurimale õllepeole Oktoberfestile koguneb igal aastal tuhandeid välismaalasi, sealhulgas ameeriklasi. Sestap saatsid münchenlased Maailmakaubanduskeskust kujutava dekoratsiooni pärast ajalehtedele hulgaliselt kaebekirju. “See pilt on Oktoberfesti alguseks kadunud. Nad peavad selle välja vahetama,” tõotas linna turismiameti esindaja. Tegelikult on hirmus pilt maalitud ammu enne 11. septembri terrorirünnakuid ja põhineb õudusfilmil “Godzilla”. Lisaks kaubanduskeskuse kaksiktornile põleb ja variseb seal keset ringikihutavaid hävituslennukeid veel üks New Yorgi pilvelõhkuja, Chrysler Building. (BNS) vaata lisaks:
EESTI ÕLLESÕBRAD TOETASID TSHEHHIT ÜLEUJUTUSTE LIKVIDEERIMISEL 
17.09.2002 Tallinna õllerestoran «Shvejki juures» andis täna Tshehhi saatkonna esimesele sekretärile Marek Tomanile üle õllesõprade poolt Tshehhi üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks annetatud raha. «Korjanduskarbis oli kaks sajakroonist rahatähte, viis eurot ja viis litti ning loomulikult mitukümmend kilogrammi Eesti kroone ja sente,» rääkis õllerestorani «Shvejki juures» juhataja Riho Randvee. Õllerestoran kannab omalt poolt iga kuu aja jooksul müüdud õlleliitri pealt ühe krooni Tshehhis asuva üleujutuse fondi arvele – kokku 300.102 Eesti krooni, lisas Randvee. Üleujutustes rängalt kannatada saanud Praha vanalinnas asuv restoran «Manes», mis on ka Tshehhi presidendi Vaclav Haveli lemmikrestoran, on Randvee sõnul osa majast juba külastajatele avanud. «Helistasin neile mõne aja eest ja siis kinnitasid restorani omanikud, et kahjusummad küündivad nelja miljoni Tshehhi kroonini ehk umbes kahe miljoni Eesti kroonini.» Randvee lisas, et restorani «Manes» personali sõnul on olukord Prahas troostitu. «Vanalinnas on palju maju, kuhu inimesi tagasi pöörduda ei lubata, kuna tulvaveed on majaaluse pinnase ära uuristanud ning majad on muutunud varisemisohtlikeks.» Tulvaveed on kandnud vanalinna igasugust sodi ja prahti. Kõikjal on niiske, see on teinud soodsaks elamistingimused mitmetele putukatele ja kärbestele, rääkis Randvee. Linnas haiseb. (PM Online) vaata lisaks:
LINLASELT: ODEKOLONN PEAB JÄÄMA! 
Andrus Kivirähk, kolumnist 17.09.2002 Ka ametniku rinnus tuksub inimese süda – see tõsiasi sai selgeks pärast seda, kui putkadest korjati ära õlu ja longero, kuid jäeti alles odekolonn. See väärt kraam on endiselt saadaval igas hästi varustatud kioskis. Osta saab nii sidruni-, virsiku-, vaarika- kui kasemaitselist! Pudelike ei maksa palju, kõigest 7-8 krooni. Sellise leebe hinna eest on korralik peatäis garanteeritud. Minu arust on igati mõistlik, et õlu müügilt eemaldati, kuid odekas alles jäi. Õlut võib osta niigi kõikjalt, alates supermarketitest ja lõpetades iga ettejuhtuva restoraniga. Õllejoojaks on enamasti noor terve mees, kellele mõnisada meetrit kaugemal õlle järel käimine ei tohiks valmistada mingit vaeva. Seevastu odekolonni-huviline on nõrk alkohoolik, haige inimene. Oleks kohutavalt ebaõiglane, kui ta peaks oma klähvi mööda linna taga otsima. Kujutage ette, et odekolonn kaoks putkadest – kas õnnetu joodik peaks nüüd siis Stockmanni parfümeeriaosakonnas käima või? Tal on seal paha, igasugused vurled vahivad ülbelt, ja pealegi – Stockmannis üldse ei müüdagi selliseid lõhnaõlisid, mida vaene inimene juua jõuab! See-pärast tuleb iga hinna eest jätkata senist praktikat! Joodik peab oma odekolonni saama kätte kodukohajärgsest putkast! (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLEREKLAAMI PIIRAMINE VIINATOOTJATELE KASULIK 
17.09.2002 Vene valitsusametnik kritiseeris õllereklaami piiramise seadust, mis tema hinnangul sündis ennekõike viinatootjate huvides. Riigiduumas teise lugemise läbinud seadus keelab õlle reklaamise tele- ja raadiosaadetes kella 17-st kuni 22-ni. Valitsusaparaadi juhi asetäitja Aleksei Volin juhtis avalikkuse tähelepanu sellele, et hommikusel ja päevasel ajal, kui telerite ees on lapsed ja noored, on õllereklaam täiesti lubatud. Raadiojaama Ehho Moskvõ saates esinedes leidis Volin, et see seadus on jabur ning pole sugugi suunatud noorsoo hoidmisele õllejoomisepahest. Tema hinnangul on seadus tema praegusel kujul kasulik vaid viinatootjatele, samas kui just nüüd on Venemaal hakatud viina varasemast pisut vähem tarbima. “Seaduse vastuvõtmisel võtavad viinatootjad, kelle toodangu reklaamimine on keelatud, revanshi ja see tendents saab murtud,” hoiatas Volin. Ta avaldas lootust, et duumasaadikud võtavad siiski mõistuse pähe ja hääletavad kolmandal lugemisel selle eelnõu maha. (BNS) vaata lisaks:
LEEDU BENSIINIJAAMADEST SAAB JÄLLE ALKOHOLI 
12.09.2002 Leedu valitsus tühistas alkoholi müügikeelu bensiinijaamades ja spetsiaalse alkoholimüügi osakonnata maapiirkondade kauplustes. Keelu kaotamise näeb ette kolmapäeval valitsuses kinnitatud alkoholimüügi ja sisseveolubade väljastamise kord. Uus kord on viidud kooskõlla Leedu tsiviilkoodeksi ja parandustega alkoholi- ning tollijärelevalve seadustes. Samas karmistas valitsus vaadiõlle müügikorda, keelates üle kuueprotsendilise alkoholisisaldusega vaadiõlle müügi laatadel ja massiüritustel ning jaekaubanduspunktides. Varem kehtinud korra kohaselt oli lubatud kuni 9,5-protsendilise alkoholisisaldusega lahtise õlle müük. Samas tühistas valitsus keelu kuni kuueprotsendilise alkoholisisaldusega vaadisiidri müügilt. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLETOOBRI KORRALDUS LUBATAKSE MUUTA PAREMAKS 
11.09.2002 Läinud nädalal Leisis toimunud rahvakoosolekul lubasid Õlletoobri korraldajad muuta üritus kohalike elanike jaoks turvalisemaks ja tagada peoliste üle suurem kontroll. Lepiti kokku mis korraldajad peavad ette võtma, et üritus kohalikele elanikele vastuvõetav oleks. “Suurt vastuseisu ei olnud ja väga teravaks asi ei läinud,” iseloomustas Leisi vallvanem Mart Mäeker ligi kolmkümne osalejaga koosoleku meelolu. Õlletoobrisse kriitiliselt suhtunud alevielanikud soovisid asulasse ürituse ajaks täiendavaid tualette ja prügikaste, lisaks tugevdatud valvet alevis, mitte üksnes ürituse platsil. “Kui ei suudeta asja kontrolli all hoida, tuleb kaaluda selle lõpetamist. Praegu see küll kõlama ei jäänud,” sõnas vallavanem. Ürituse kestuse ja suuruse osas ei saa tema sõnul paraku piire panna ja inimeste arvu reguleerida. “Kui ta siia aeda sisse ei saa, siis piirkonda jääb ta ikkagi. Korraldajad kinnitasid, et kui poole pidutsemise pealt see mass lasta alevi peale laiali, on veel hullem,” märkis vallavanem. Õlletoober tähendab vallale eelkõige kaudset tulu ja piirkonna võimaluste teadvustamist. “Liikumine on Leisi suunal kindlasti aktiviseerunud. Möödunud aastal käis näiteks läbi Triigi sadama 20 000 inimest. See polegi nii vähe. I-punkt ja turismitalud kinnitavad, et Leisi on Kuressare, Muhu ja Lääne-Saaremaa kõrval maakonnas üks sihtpiirkondi,” rääkis Mäeker. (Meie Maa) vaata lisaks:
SAKU SUURENDAS TURUOSA TÄNU TARTU APSAKALE 
09.09.2002 Tartu Õlletehas ei näe tootmisapsu tõttu tekkinud õlleturu ligi kuueprotsendilises kaotuses põhjust paanikaks ning loodab turuosa lähema kahe kuu jooksul kindlalt tagasi võita. “Ma ei ületähtsustaks turuosa kaotust ühes kuus,” ütles A.Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop. “Kontekstist välja kisutud ühe kuu andmetest ei tasu teha olulisi järeldusi.” Noop avaldas veendumust, et nad teevad tootmisapsu tõttu kaotatu tagasi kuu-kahega ning võidavad oma turuosa tagasi. “Saku Õlletehasel on veel vara hõisata,” kuulutas Noop. AS Saku Õlletehas avaldas eelmise nädala neljapäeval Eesti õlletootjate andmed augustikuu kohta, mille kohaselt tõusis Saku Õlletehase turuosa 5,5 protsendi võrra ja Tartu Õlletehase turuosa langes 5,7 protsendi võrra. Tarmo Noobi sõnul langes Tartu Õlletehase turuosa tootmisapsu tõttu, mis seiskas praktiliselt õlletootmise augustis pooleks kuuks. “Meil oli tehniline rike, mille põhjust me otsisime kaks nädalat,” tunnistas Noop. “Sel ajal oli tootmine tugevalt häiritud ja olime turul teadlikult passiivsed.” Üle viie protsendi suurune turuosa langus ühes kuus pole õlletootjate seas just sagedane. Eelmise aasta suvel langes Tartu Õlletehase turuosa kahe kuu jooksul kümme protsenti, sest õlletanke oli ebapiisavalt ning tehas ei suutnud toota nii palju, kui turg nõudis. Aasta lõikes on suurim langeja viimastel aastatel olnud AS Viru Õlu seoses Frederiku õlle ebaõnnestunud turule toomisega 2001. aastal. Viru Õlle turuosa, mis 2000. aastal oli 9 protsenti, langes 2001. aasta lõpuks 6,5 protsendini. (Äripäev) vaata lisaks:
ÕLLETEHASED VAIDLEVAD KASUMI SUURUSE ÜLE 
09.09.2002 Tartu Õlletehase omanik Olvi teatab suurest kasumist. Saku Õlletehase juht nimetab konkurendi juttu loraks. Tartu Õlletehase juht kinnitab, et ettevõte teenis esimesel pool-aastal oluliselt rohkem kasumit kui turuliider Saku Õlletehas. “Võin öelda, et meie kasum on Saku Õlletehase omast oluliselt suurem,” kinnitas Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. “Ma ei soovi rohkem täpsustada.” Tartu Õlletehase suuromanik Olvi viitab börsiteates Eesti tütarfirma tugevale kasumile, kuid ei illustreeri seda ühegi konkreetse numbriga. Olvi on varem teatanud, et grupi Eesti tütarfirma sai tugeva kasumi, Läti ja Leedu tütarfirmad aga kahjumi. Balti firmade tegevuskasum oli esimesel pool-aastal kokku 28 miljonit krooni. “See on lorajutt,” ütles Saku Õlletehase juht Cardo Remmel. “Olvil on Baltikumi teiste riikide ettevõtted majandustulemuselt nulli lähedal ja sealt tulenevalt on ka Tartu Õlletehase kasuminumber hästi näha. Oleme kasumi poolest samas suurusjärgus.” Saku Õlletehas teenis esimese poolaastaga 373 miljoni kroonise netokäibe juures 26,1 miljonit krooni maksude-eelset kasumit. Tartu Õlletehasel ulatus käive samal perioodil üle 200 miljoni krooni. Noobi kinnitusel kavatseb ettevõte järgmisel aastal lao- ja tootmisbaasi investeerida 50 miljonit krooni ning sama palju ka järgneval aastal. “Sellest läheb osa karastusjookide tootmisse, kuid mingis ulatuses ka õlletootmisse,” ütles Noop. “Kuna nõukogu ei ole investeeringuid veel täpselt heaks kiitnud, ületaksin neist täpsemalt rääkides oma volitusi.” Noop ütles, et investeeringute eesmärk on suurendada efektiivsust. “Meie eesmärk ei ole saada turuliidriks, kuid kavatseme igal juhul tootmismahte kasvatada.” Tartu Õlletehas kavatseb lähi-ajal järsult suurendada ka ekspordi osatähtsust. “Ma ei soovi ka seda teemat hetkel täpsustada,” lisas Noop. Praegu moodustab eksport Tartu Õlletehase kogukäibest kuni kaks protsenti, tehas müüb aastas kokku 40 miljonit liitrit õlut. “Ekspordi puhul on lagi üksnes müügis ja mahtudes kinni, muid piiranguid ei ole,” lausus Noop. Ta ei välistanud ka, et Tartu Õlletehase võrku tuuakse mõni importõlle markidest. “Maailmas on väga palju tugevaid õllemarke, kuid esialgu kontsentreerume oma õllele.” Saku Õlletehase kaudu tuli hiljuti jaekaubandusse Carlsberg õlu. Noop ütles, et selle aasta kaheksa kuu vältel on nende õllemüük siseturul kasvanud 17 protsenti, Sakul sama aja jooksul vaid 1,5 protsenti. “Tõesti, meil läks august kehvasti, kuid see on ainult üks kuu ja pole mõtet üldistusi teha,” märkis Noop. Eesti õlleturg augustis 2002:
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
267 KILO KORKE KINKIS KOORMA ÕLUT 
09.09.2002 Laupäeval toimus Tallinnas Bikersi pubis Saku Rocki korgikogumiskampaania “Wanted” finaal ehk korkide kaalumine. Veoautokoorma õlut võitis end kärnakateks kutsuv seltskond koos kamba muhulastega. Kampaania algas kahe kuu eest ja selle ajaga suutis 20pealine seltskond kokku ajada 267,7 kilo korke. Kui võitjad lavale kutsuti, olid nad ennast juba soojenduse mõttes õllega harjutanud, nii et vastuseks Rocki tootejuhi Henry Kõrvitsa küsimusele, kuidas see ometi õnnestus, suutis kamp kuuldavale tuua üksnes rullnokliku “Normaalselt!”. Kõrvits avaldas siiralt lootust, et auhinnaks saadud 4000 liitrist õllest jätkub noortele tervelt paariks päevaks. Korgikaalumise finaalõhtule oli tulnud ka tallinlane Raivo, kes hoidis näpus kilekotti Rocki korkidega, mida oli võrreldes kangemate kogujatega nii vähe, et polnud mõtet kaalu ligi trügidagi. Raivo on aga alles hoidnud kõigi õllepudelite, mille sisu ta elu jooksul kõrist alla on kallanud, korgid. “Kes kogub kümnekaid, kes korke,” filosofeeris Raivo ja möönis, et oleks kümnekaid kogunud, oleks elul praegu teine maik. “Aga ühe korra elan ju, parem joon õlut.” Korke on Raivo kogunud 10 aastat ja mahub praegu veel oma korterisse ära, kuigi õlut ostab ta keskmiselt 6-10 pudelit päevas. “Raha? No seda ikka läheb ka. Kui kõik kokku arvestan, olen vist kaks autot maha joonud.” Õnneks olevat õlu sama hea kui vedel leib, nii et söögile raha eriti ei kulu. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ALKOHOLITARBIMIST AITAVAD PIIRATA KÕRGED HINNAD JA RASKE KÄTTESAADAVUS
07.09.2002 Eesti ja Soome alkoholipoliitika ühisseminaril osalejad tõdesid Tallinnas, et kõige efektiivsem alkoholi tarbimise piiramise viis on hinnaregulatsioon ehk kõrged hinnad, seejärel kättesaadavuse piiramine ja kolmandal kohal on rahvavalgustuslik töö. Eesti ühiskonnas on vaja saavutada konsensus, et tahetakse vähendada alkoholist tingitud kahjusid, ütles ETAle sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ain Aaviksoo. "Kui ka tootjad ja müüjad tahavad seda tunnistada, siis saab alustada diskussiooni meetmete üle." Aaviksoo sõnul põrkuvad Eestis majandus- ja tervisehuvid, ühiskonna otsustada on, millisesse hierarhiasse need huvid panna. "See on valiku küsimus, kas ehitame üles ühiskonda, mis elabki viinamüügist, aga purjus ühiskonnaga on keeruline midagi suurt korda saata," tõdes Aaviksoo. Soome nagu teisedki Põhjamaad eristub kogu muust Euroopast väga range ja regulatiivse alkoholipoliitikaga, seal on olnud pikka aega ranged piirangud nii tootmisel kui müügil ning on saavutatud ka edu alkoholi tarbimise piiramisel. Eestis seevastu on Aaviksoo sõnul väga liberaalne alkoholipoliitika. Eelmisel aastal kasvasid Eestis nii alkoholi müük kui tarbimine, see pole Aaviksoo hinnangul toimunud ainult salaalkoholi tarbimise vähenemise arvelt. Riigi jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet see ei suurenda, nentis ta. Aaviksoo väitel on äärmiselt kahetsusväärne, et samal ajal, kui tänavakaubandusest korjati alkohol ära, valmistatakse ikka ette uut eelnõu, mis lubaks alkoholi putkadesse tagasi. Maailma kogemus näitab, et ainus, mis noored alkoholist eemal hoiab, on kättesaadavuse piiramine. Maailma Terviseorganisatsiooni üks olulisi eesmärke alkoholipoliitikas on: vähendada survet noortele tarvitada alkoholi, mis tähendabki seda, et agressiivne alkoholireklaam, spordiürituste sponsorlus, alkoholiga kõigi meelelahutusürituste seostamine ilmtingimata - see on otsene surve noorele inimesele, mis kujundab tema väärtushinnanguid, mis kujundab temast alkoholitarbija. Aaviksoo rõhutas, et oluline on, et ilmtingimata ei seostataks mõnusat äraolemist alkoholiga, paraku on see Eestis just kombeks. Riigi tasemelgi, kui tahetaks eeskuju näidata, ei tohiks joomist vähemalt afišeerida, üritusi saaks ka alkoholita korraldada. (ETA) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS EHITAB UUE TOOTMISHOONE 
06.09.2002 Tartu Õlletehas investeerib lähiaastail uude tootmis- ja laohoonesse ning uude villimisliini kokku umbes 100 miljonit krooni, vahendab Postimees Online Äripäeva uudist. «Eelkõige on kavas investeerida PET-pudelite villimisliini, kuid ka õlletootmisse,» rääkis Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noop. «Meil pole praegu võimalik rünnata karastus- ja veeturgu, sest praegune, 1997. aastal ostetud villimisliin on oma võimsuse juba ammu ületanud.» Noobi andmeil maksab uus PET-pudelite villimisliin vähemalt 50 miljonit krooni. Koos tootmis- ja laohoone ehitusega hindas Noop koguinvesteeringuks veidi alla 100 miljoni krooni. Kopa maasse lüüa kavatseb õlletehas uue aasta algul. «Ilmselt ehitame tuleval aastal vaid tootmis- ja laohoone,» rääkis Noop. «Oleme järgmiseks hooajaks nagunii lootusetult hiljaks jäänud ja seega jääb villimisliini ja teiste seadmete käivitamine ülejärgmise hooaja algusesse.» Õlletootmist prioriteetseks pidav Saku Õlletehas ei pea Tartu Õlletehase investeeringuid PET-liini otseseks konkurentsiks. "Tartu Õlletehase kavandatav plastpudelite villimisliin pole seotud õlle tootmisega," ütles ASi Saku Õlletehas infojuht Kristina Seimann. Seimanni sõnul tegi Tartu Õlletehas oma peamised investeeringud õllemahu tagamiseks juba selle aasta suveks ära. Tartu Õlletehas likvideeris oma pudelikaela ja investeeris õlletankidesse umbes 25 miljonit krooni, mis võimaldab toota vähemalt viiendiku võrra rohkem õlut. (PM Online / ETA) vaata lisaks:
ÕLU ON SOOMES ÜLEHINNATUD 
06.09.2002 Soome alkoholimonopoli Alko hinnangul on õlu Soomes selgelt ülehinnatud, kusjuures keskmine joogi hulgihind enne maksustamist on 1,9 korda kõrgem kui Eestis. Kangemate jookides osas on hinnavahe 1,3-kordne, samas kui veini sisseostuhindades enne maksustamist kahe riigi vahel vahet ei ole. Alko järeldas sellest, et Soome õlletootjad müüvad Eestisse õlut odavamalt kui Soome. Möödunud nädalal Soomes uksed avanud Saksa Lidli kett tõi turule 0,89 eurot (13,9 krooni) maksva õlle, mis on juba lõpuni müüdud. (BNS) vaata lisaks:
SAKU TEHNIKUMI JA ÕLLETEHASE KOOSTÖÖST 50NDATEL AASTATEL 06.09.2002 
Kooli lõpetanud hindavad eelkõige Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumist saadud haridust, mis avas tee ellu. Samaaegselt meenutatakse öiseid töiseid sidemeid Saku Õlletehasega, sest paljudele oli sealt saadud taskuraha ainuke lisa kesisele stipendiumile. Õlletehase varustustalituse naljatoonis ütlust: “Poisid, ega te tehnikumi kursust saagi ilma lõpetada, kui ei ole õlletehases laadijaks olnud,” tuli päris tõsiselt võtta. Tehnikumi esimesed 6–8 lendu, kus õppisid ligi kahekümneaastased noored tugevad mehed, käisid peaaegu kõik 3–4aastase stuudiumi vältel palju kordi tehases öösel laadimas. Hiljem, kui tehnikumis olid nooremad õpilased ja ka üldine majanduslik olukord paranenud, lõppes see tegevus iseenesest. Teisest küljest lõid õpilased tublisti kaasa õlletehase kultuuri- ja ühiskonnaelus. Tehnikumi poisid mängisid tehase orkestris ja osalesid laulukooris. Aeg-ajalt nimetati ühist pillimeeste punti õlletehnikumi orkestriks. Vilistlane Udo Helme meenutab, et peale pillimängu ja laulmise tegi ta tehase juures läbi ka tuletõrjekursused. Mõnikord käisid tehnikumi õpilased õlletehase värvides tuletõrje- ja spordivõistlustel. Maakorralduse 1948. a lennu kokkuvõttes kirjutatakse, et õlletehas oli tehnikumi kõige tähtsam naaber, kelle vile järgi elati, sest sel ajal ei olnud kellelgi käekella. Esimese vilega kell 7 tõusime, teise vilega kell 8 tuli minna tundi või linna sõitvale rongile. Kell 12 oli lõunavile ja kella 13 vilega algas jälle töö. Õhtune vile kostis kell 17. Vahepeal olid veel mõned rongiviled, mis samuti tähistasid õiget aega. Eks õpetajatel olid ajanäitajad ja mõnel rikkamal koolipoisil ka, kuid enamik arvestas aega tehasevile järgi. Maakorralduse 1949. a lõpetanud lennu kokkuvõttest loeme, et pool sajandit tagasi sidus Saku Õlletehast ja maakorraldajaid-maaparandajaid tehnikum. Erineva suunitlusega kahte ettevõtet ei ühendanud juhid, vaid töö korraldajad ja tehnikumi õpilased. Kui tehasele tuli õhtul teravilja- või kütusevagun, mis oli vaja hommikuks tühjana raudteele tagasi saata, siis pöörduti ikka tehnikumi poiste poole, kes vaguni öösel tühjaks laadisid. Töö lõpul sai janu kustutamiseks ka õlut rüübata, paari päeva pärast aga teenitud raha kätte. Tehasel oli kasulikum õpilastele tasuda kui vagunite seisutrahvi maksta. Nüüdseks on õlletehas jõukaks saanud ja toetab sporti ning kultuuri. Edu ja jõudu selles õilsas tegevuses! Veel meenutatakse, et neljakümnendatel-viiekümnendatel Sakku õppima tulnuid võttis vastu vabrikust leviv õlleraba imal lõhn, millega oli raske harjuda. Poole sajandi jooksul on täienenud linnaste kasvatamise, õlle pruulimise ja raba hoidmise tehnoloogia, millega Saku aleviku õhk on vabanenud omaaegsest lõhnast. Maaparandajate 1956. a lennu lõpetajad, kes elasid nn metsniku majas, kirjutavad, et telefoni olemasolu ühiselamus võimaldas õlletehase ja õpilaste vahel sõlmida tööleppeid. Kokkulepe tehti ainult talveperioodiks, mil tehas võis vagunite saabumisest teatada kas või öösel kell kolm. Ja tunni aja pärast oldi valmis laadimist alustama. Raha maksti töö eest korralikult. Sellist meeldivat koostööd õlletehase ja tehnikumi õpilaste vahel meenutavad veel paljud teised, kokku veerand tuhat vilistlast. Neil on meeldiv tõdeda, et noorusaastatel tehtud koostööd hindab ka kaasaegne Saku Õlletehase AS, leides võimaluse Saku tehnikumi vilistlaste kogumiku väljaandmist toetada. (Saku Sõnumid / Meenutusi noppis vilistlane Alfred
Kasepalu)
ROCK LÕPUKAALUMINE TOIMUB LAUPÄEVAL BIKERS PUBIS 05.09.2002
Laupäeval, 7. septembril, kell 17.00 – 18.30 toimub Bikers Pubi hoovis, Ülase tn. 13 õuel, Rock õlle korgikogumismängu „Wanted“ korkide lõpukaalumine, kus õllesõpradel on võimalus kaaluda kahe kuu jooksul kogutud Rock õlle korgid ja selgitada välja võistluse võitja, kes saab auhinnaks veoauto koorma Rock õlut. Korgikaalumise üritus on kõigile tasuta. Tegemist on vabameelse ja laheda shõuga, mida juhib Rock`i tootejuht ja laulja Henry Kõrvits (sõpradele G-Enka) ning musitseerivad Sergei Abolõmov ja Zorg. Oodatud on nii korkide kogujad ning kaalujad kui ka lihtsalt pealtvaatajad. Kuu aega tagasi toimus samal ajal samas kohas „Wanted“ korgikogumismängu vahekaalumine, kus rekordkoguseks oli viis kilo Rock ja Hard Rock korke. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
ÕLUT ASENDAB HAMBAELIKSIIR
05.09.2002 Õlle ja dzhinni asemel pakuvad kioskites kiiret peaparandust ravimtaimelisandite, tsitrusviljade ja marjaaroomiga odekolonnid ja hambaeliksiirid, mida seadus ei keela müüa ka alaealistele. “Me ei joo odekolonni, vaid konjakit,” ütlesid peaparanduse järgi minevad naised, 36aastane Tereza ja pensionieas Ljuba. Esmaspäeval troonis nende sihtpunkti, Sitsi trammipeatuses asuva kioski riiulitel seitse müügijärge ootavat kasti, igaühes 35 pudelit. Virnas oli ülekaalus Jägermeistrit meenutava lõhnaga hambaeliksiir Leda, teise koha hõivas 2 krooni võrra odavam sidruniaroomiga lõhnavesi. 17 ravimtaime ekstrakti sisaldavate hambaeliksiiride Leda ja Ulõbka kasutamist soovitab Ukraina hambaarstide assotsiatsioon ja etiketi nurgal ilutseb sini-must-valge lipp. Küsitletud kümnest Põhja- Tallinna elanikust hindasid kaheksa Ledat parimaks kioskitest saadaolevaks alkoholiks. Vaid üks vastanutest tõstis esile sidruni ja teine vaarika lõhnavett, kolmekordse ost tulevat kõne alla vaid siis, kui muud margid müügikohast puuduvad. Pühapäeval, esimesel kioskite alkoholivabal päeval müüs Marja poe ees asuv ASile Tsenter kuuluv kiosk 32 lõhnavee ja hambaeliksiiri pudelit. Mustamäe linnaosa territooriumil asub kokku 11 Tsentri müügikohta. Müüja Olga kinnitab, et päevas ostetakse Mustamäe kioskist keskmiselt kaheksa toidupiiritusel valmistatud toodet, kuid Põhja-Tallinna ja Lasnamäe kioskites olevat müük tunduvalt suurem. Tsentri kioski kõrval asuva Rinderi kioski müüja ei soostu lõhnavete müüginumbrit avaldama, vaid käsib helistada oma ülemusele. Lasnamäel asuva Mini-Hinna kioski müüja Tamara arvestuste kohaselt ostetakse kõige enam sidruniaroomiga lõhnavett, mis selles müügikohas maksab 5.90. Päevaseks müügikäibeks nimetab Tamara 12 pudelit joogiks kasutatavaid vedelikke. Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Toivo Moorast hindab seda kaduvväikeseks numbriks. Müük kioskites toimub enamasti sularahas ja kassaaparaadita, seega pole kaupade tegelikku käivet võimalik kontrollida. Moorast ütleb, et tänavu on omavalitsus plaaninud eelarvesse kioskite rendist 1,34 miljonit krooni, mis laekuks 77 avaliku konkursi korras müügiloa saanud kioskilt. Kokku tegutseb Lasnamäel 122 kioskit, eramaal olevad kioskid linnale renti ei maksa. Moorasti hinnangul paneb alkoholimüügi keeld suure osa kioskitest tegevust lõpetama, võimalik on ka spetsialiseerumine lõhnavetele ja hambaeliksiiridele. Moorast mainib, et kioskikaubandus pakub Lasnamäel tööd 450 inimesele, kindlustades nende pered, seega ei pea riik maksma sotsiaaltoetusi 1500 inimesele. Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg avaldab lootust, et kehtiv alkoholimüügi kord vaadatakse ümber. Linnaosa eelarvesse on sel aastal plaanitud kioskiomanikelt laekuvat renti 700 000 krooni, kui osa kioskeid tegevuse lõpetab, jääb raha tulemata. Marja poe juhataja asetäitja Eva Nõulik ütleb, et nende kaupluses pole alkohoolsete jookide müügi käibe kasvu märgata. Ehkki Nõuliku hinnangul on kolm päeva liialt lühike aeg pikemaajalisi järeldusi teha, ei usu ta, et kioskite ja nurgataguste keldripoodide põhikliendid nüüd legaalset alkoholi ostma asuksid. (Äripäev) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHASE TURUOSA TÕUSIS AUGUSTIS 52%-LE 05.09.2002 
Saku Õlletehase turuosa tõusis Eesti õlletootjate andmetel augustikuus 5,7 turupunkti võrreldes eelnenud kuuga, moodustades augustis 52 % Eesti õlleturust. Ettevõte müüs augustis 5,7 miljonit liitrit õlut, mis on 12% rohkem, kui eelmise aasta augustis. Õllele lisanduvad veel siidri, mineraalvee ja karastusjookide ning augusti lõpus turule toodud gin long dringi müük. "Saku Õlletehase turuosa Eesti õlleturul suurenes augustis oluliselt tänu õllesarja Rock ning kange õlle Sorts väga heale läbimüügile ning uuendatud Saku Originaali ja Saku sinise tootesarja müügi jätkuvale tõusule," lausus Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp ning lisas, et Eesti vanima õlletehasena on ettevõtte eesmärk pikas perspektiivis olla tugev ning stabiilne turuliides just õlleturul, pakkudes uusi ja huvitavaid õlletooteid ning arendades kodumaist õlleturgu. Nii juulis kui ka augustis tõusis Saku Õlletehase turuosa Eesti õlleturul, moodustades kokku 52% õllede turust. Väikese tõusu on teinud augustis võrreldes eelnenud kuuga nii Viru, Saaremaa kui ka Pärnu Õlletehas, moodustades hinnanguliselt kokku vastavalt 4,5%, 0,5% ning 4% turust. Karme Õlletehas (märkus: tegelikult AS Nigula Õlu, EBG) säilitas sama taseme, mis on keskmiselt 2%. Tartu Õlletehase turuosa vähenes 32 protsendini. Import moodustas 5% Eesti õlleturust. Nii juulis kui ka augustis suurenes Saku Õlletehase akumuleeritud turuosa (ehk jaanuar kuni august kokku), moodustades Eesti õlletootjate andmetel 47% koguturust. (ETA) vaata lisaks:
ALKOHOLI SAAB TÄNAVALT OSTA KEELUST HOOLIMATA 
05.09.2002 Esimesel septembril jõustunud seadus, mis keelab alkoholi müügi kioskitest, jätab võimaluse osades putkades siiski õllega edasi kaubelda. “Mina tohin õlut müüa küll, mul on selle kohta dokument,” kinnitas Narva maatee 17 asuva kioski müüja Tatajana. “Ega siit eriti palju õlut tegelikult ei osteta, aga võib-olla nüüd, kui see seadus tuli, hakatakse rohkem ostma,” lisas ta. Tatjana töökoht on ehitatud elumaja trepikotta, õlut ja ajakirju saab osta läbi väikese luugi otse tänavalt, nagu putkades ikka. Kioskites võib endiselt õlut müüa, kui need on vormistatud kauplusteks. “Seda, milline erinevus on kauplusel ja kioskil, täiesti üheselt paika pandud ei ole,” nentis Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste. Poodide tegevust reguleerib üks eeskiri, kioskite ehk tänavakaubanduse müügikohtade tegevust teine eeskiri. Kumbki neist ei määra üheselt, millal saab putkast kauplus ja vastupidi. “Võib öelda, et kauplus peab asuma kasutusloa saanud püsivas ehitises; samas putkadele, ehk eraldi asuvatele ajutise iseloomuga ehitistele kasutuslube ei vormistata,” selgitas Teniste. Seega – kui müügikoht, kus teenindamine käib läbi luugi, asub kasutusluba omavas ehitises, siis pole võimalik takistada selle müügikoha nimetamist kaupluseks,” lisas ta. Sellistes putkades võib karistust kartmata ka alkoholi edasi müüa. Kui palju selliseid poodidena käsitletavaid putkasid linnas on, kas neis enamasti ka alkoholi müüakse ja kui kaua need lahti on, ei osatud linnavalitsusest eile öelda. Ametnikud teavad ainult, kui palju on linnas poode ja kui palju kioskeid. “Nende vahele jäävate, poeks vormistatud kioskite arvu kohta eraldi statistikat tehtud ei ole,” ütles ettevõtlusameti kaubanduspoliitika teenistuse direktor Eero Kosk. Putkadest alkoholi viinud seaduse koostajad lootsid sellega muuta teismelistele alkoholi kättesaamise raskemaks. Seadus puudutab umbes 400 linna kioskit. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHAS LAIENEB ELAMUTE ARVEL 
04.09.2002 Ruumikitsikuses vaevlev Tartu õlletehas ostis eelmisel nädalal ära viimase oma Tähtvere tänava tootmiskompleksiga piirneva eramukrundi ning kavatseb soetatud kinnistute arvel tootmist laiendada. Tartu õlletehase juhataja Tarmo Noobi kinnitusel ei pea paika kuulujutud, nagu oleks tehasel plaanis investeerida tootmise laiendamisse Põhja-Eestis. «Plaanime juurdeehitisi küll, aga olemasolevale tehasele,» lausus Noop. «Tegime kunagi vist Äripäevas aprillinalja, et plaanime avada Sakus villimistehase. Oli inimesi, kes seda uskusid.» Enne viimase krundi ostu lepingu sõlmimist tegi tehas Noobi kinnitusel kinnistu omanikule mitu tulemuseta pakkumist. «See oli viimane krunt Tähtvere nõlval meie kõrval, kus eramaja veel peal on,» rääkis ta. «Tegime selle omanikule ostuettepanekuid kolm aastat. Kokku oli seal neli krunti, mis nüüd on kõik ära ostetud.» Ostetud eramaja väärtus võrdub õlletehasele nulliga, maja lammutatakse. Krundi omanikule maksis tehas Noobi sõnul lõpuks nii palju, kui viimane soovis. Hiljemalt detsembris on õlletehasel plaanis kopad maasse lüüa ja hakata jälle mäge kaevama, kinnitas Noop. «Laiendame nii tootmiskompleksi kui ladu selleks, et suurendada tootmismahte ning luua uusi võimalusi,» rääkis ta. «Meil on plaane, millega veel üllatada.» (Tartu Postimees) vaata lisaks:
AUSTRIA RESTORANE RÜNDAVAD GURMAANVARGAD 
04.09.2002 Põhja-Austria restorane on viimasel ajal hakanud öösiti külastama gurmaanidest vargad, kes jätavad endast maha tühja kassa ja hunniku musti nõusid. “Tõeline häbematus, nad panid nahka kõik mu varud,” kurtis restoraniomanik Wieselburgist, kui murdvargad olid pärast tööd end köögis õlle ja parimate suupistetega kosutanud. “Nad sõid terve kilo leiba ja minu parimaid vorste,” täpsustas ta kõmulehele Kronen. Lehel oli teada mitu teistki juhtumit Alam-Austrias, kus vargad restorani rahakassa tühjendamise järel köögis hea-paremaga maiustasid või koguni liha küpsetasid. (BNS)
ÕLLEVAENULIK VALITSUS 
Marko Mumm, fotograaf 04.09.2002 Paar päeva tagasi jõustunud seaduse järgi ei tohi putkades enam õlut müüa. Selle tagajärjel peaks ju nüüd rahu ja vaikus meie tänavatel valitsema! Veel peaks ära keelama ajalehtede ja ajakirjade müügi, mida samuti on võimalik putkadest osta ja siis pargipingil lugeda. Parem vaadake kodus telekat! Vanarahva tarkus ütleb, et see valitsus, kes õllehinda tõstab, kaua ei püsi! Ja õige see ongi, sest varsti on valimised ja eks me siis vaata, mis järeldusi õlle-sõbrad kehtima hakanud seadusest teevad. Õlle tarbimine peaks aga siiski suurenema, sest nüüd tuleb ju poest ostmas käia, ja varuga. Mine sa tea, millal see otsa võib lõppeda ja 24h poode pole ju ka piisavalt! (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLETARBIMINE MAAILMAS KASVAB KIIRES TEMPOS 
02.09.2002 Õlletarbimine maailmas on kasvanud aastaga 10 protsendi võrra ning umbes sama suurt kasvu oodatakse ka tänavu, kirjutab Austria päevaleht Oberösterreichische Nachrichten. Ajaleht märgib, et globaalsele õlletarbimise kasvule on aidanud kaasa eriti Ida-Euroopa piirkonna joomisharjumuste muutumine, sest selle piirkonna elanikud on läinud kangematelt alkohoolsetelt jookidelt nagu viin, viski ja džinn üha enam üle õllele. Eriti on viinalt õllele ülemineku tendents olnud märgatav Albaanias, Bulgaarias, Makedoonias ja Rumeenias. Oberösterreichische Nachrichten tõdeb, et üldisele arengule vastassuunas on liikunud Suurbritannia, kus õlletarbimine on 5 protsendi võrra vähenenud, kuid aastatega on õlletarbimise tahapoole langenud ka Saksamaa. Õletarbimiselt 1 elaniku kohta aastas oli mullu esikohal Tšehhi vabariik 162 liitriga. Järgnevad Iirimaa 139 liitri, Austria 124 liitri ning Saksamaa 123 liitriga. Suurbritannias tarbiti samal ajal vaid 95 liitrit, Leedus 67 liitrit ning Lätis 42 liitrit õlut ühe elaniku kohta. Leedus on õlletarbimine viimastel aastatel kasvanud, kuid Lätis püsinud enam-vähem samal tasemel. Eestis tarbiti 2000. aastal õlut keskmiselt 64 liitrit 1 elaniku kohta. Eelmisel aastal joodi maailmas ära 136 miljardit liitrit õlut ning tänavu prognoositakse selleks näitajaks 150 miljardit liitrit, mis teeb ligi 25 liitrit maakera iga elaniku kohta. (ETA) vaata lisaks:
ERITI RUMAL SEADUS
02.09.2002 Alates eilsest ei tohi paviljonides ega kioskites müüa õlut, siidrit ja džinni. SL Õhtulehe arvates on tegu väga rumala seadusega, sest see ei võitle laste joomarluse vastu, vaid tõestab, kui nõrk on riigi kontrollisüsteem. Sel seadusel on vaid negatiivsed tagajärjed. Suureneb althõlmamüük ja riik jääb ilma maksudest. Kioskite käive väheneb ja tõenäoliselt jääb inimesi tööta. Kui alaealine tahab õlut, siidrit või džinni, siis saab ta selle igal juhul kätte. Ametnikud õigustavad seadust sellega, et väheneb laste juurdepääs lahjale alkoholile. Lollus! Samadel ametnikel tasub vaid meenutada oma lapsepõlve. Riik peaks välja ütlema: müügikohti ei suudeta kontrollida, seepärast keelatakse lahja alkoholi müük. SL Õhtulehe arvates jäävad rumalat seadust lettidele kroonima pisikesed imeodavad odekolonnipudelid. Ametnikud, mis te arvate, kas see läheb värskelt raseeritud pereisa põse peale või asotsiaali kõrist alla? (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
SEPTEMBRIKUU ALGUS TÕI KIOSKITESSE KUIVA SEADUSE 
02.09.2002 “Ärakeelamine pole väljapääs,” arvavad kioskimüüjad, kel eilsest keelati õlle ja muu lahja vägijoogiga kauplemine. “Kes tahab, saab oma õlle poest ikka kätte ja odekolonngi on putkades siiani müügil.” “Külmkapp on tühi nagu kell,” kinnitab Balti jaama kõrval asuva kioski müüjatar Tamara pühapäeva keskpäeval. “Laupäeval müüsin viimased õlled ja long drink’id. Jäänud on vaid vesi, limonaad ja kali.” Koostajate sõnul on üks uue alkoholiseaduse eesmärke muuta vägijoogid lastele kättesaamatuks. “Alaealistele pole ma (õlut, toim.) nagunii mitte kunagi müünud. Mul on endal poeg kasvamas ja tean, mida õllejoomine võib kaasa tuua,” lausub Tamara ja kiidab uut korda. Samas möönab ta, et on küllalt poode, kust teismelised siiani iga kell õlut osta saaksid. Sestap tundub ainult tänavakioskite “kuivakstegemine” naisele mõttetu. Peale selle muretseb naine oma sissetuleku pärast. Siiani oli kioski päevakäive umbes 3000 krooni, kuid õlu ja muu alkohol andsid sellest ligi kolmandiku. Talvel ostetakse aga nii limonaadi kui ka jäätist vähem ning sestap pelgab Tamara, et äkki pannakse kiosk varsti kinni ning ta jääb tööta. Balti jaama juures töötades näeb Tamara iga päev sealkandis luusivaid joodikuid ja narkomaane. Viimased muutuvad tema sõnul aina jultunumaks. “Varastavad jaama turult asju. Kas või pliiatsi, ja pakuvad seda meile müügiks. Jube!” võdistab ta õlgu. Kui kioskimüüja uimas tegelasi minema peletada üritab, muutuvat nood agressiivseks. “Narkomaania on ühiskonnas hulga suurem probleem. Hoopis sellega tuleks rohkem võidelda,” leiab Tamara. Tamara naaberkioskis töötav Galina pole kunagi õlle ega muu sellisega kaubelnud. Tema müüb hoopis parfümeeriat, mida paadialused siiani himuga ostavad. “Õhtuks on “bomžikutest” täiesti kõrini. Hommikul kell kaheksa teen luugi lahti, aga nemad on juba järjekorras,” kirjeldab Galina oma kliente. Tema kioskis maksab väike suuveepudel kümme krooni - sama palju kui odav odekolonngi. Vahel ostvat elu hammasrataste vahele jäänud noid pudelikesi lausa kümnete kaupa, sest tolle kraamiga saab end odavamalt purju juua kui õlle või viinaga. “Varahommikust saati käivad paljud küsimas, miks õlut müügil pole,” kinnitab Tallinnas Narva maanteel Kodutarbe poe vastas asuva kioski müüja Irina. “Näitan neile tühja külmkappi ja soovitan mujale ostma minna.” Too kiosk on lahti ööpäev läbi ning 24 tunniga koguneb kassasse vähemalt 3500 krooni. “Nälga vist ei jää, kuid 1500 krooni jääb kindlasti vähemaks,” hindab naine kuiva seaduse tagajärge ning peab seadust üsna mõttetuks. Tänavakaubanduses keelati 1. septembrist igasuguse alkohoolse joogi müük ning selle keelu eirajat ähvardab karm karistus - füüsilist isikut võib trahvida 12 000, juriidilist aga kuni 30 000 krooniga. (SL Õtuleht) vaata lisaks:
KIOSKIST ENAM ÕLUT EI SAA 
02.09.2002 Alates pühapäevast ei (01.09. EBG) tohi tänavakioskites enam alkohoolseid jooke müüa. Kioskööride hinnangul on seadusesäte kasulik ainult suurpoodide omanikele. Pühapäevast hakkas kehtima alkoholiseaduse säte, mis keelab alkohoolsete jookide müümise ja ladustamise kioskites ja paviljonides. Eesti Päevaleht Tallinna pühapäeval korraldatud kontrollreid näitas, et õllepudeli ostmine tänavakioskist on pealinnas tõepoolest võimatuks muutunud. Külastasime kokku kümmetkond kioskit erinevates linnaosades ja vastus oli igal pool üks – õlut ega džinni me ei müü. “Inimesed käivad küll päris palju küsimas, kahjuks peame neile eitavalt vastama. Mõned ostjad muutuvad selle peale päris tigedaks,” rääkis Tatjana (26), kes töötab müüjana ühes Mustamäe pisikeses kioskis. Vaatamata päevasele ajale oli püha-päeva lõuna paiku tema käest õlut osta soovinud juba kümmekond inimest. Igor (41) on Mustamäel nelja kioski omanik. Pühapäeval tegi ta oma kioskites inventuuri ja avaldas arvamust, et peab nüüd pooled oma müügikohtadest sulgema. “Sellest õllemüügi keelust kuulsin esimest korda alles nädalapäevad tagasi, kui linnaosavalitsuses müügiluba pikendamas käisin,” kurtis Igor. Veel hiljuti oli ta Saku õlletehasest soodushinnaga suure laari õlut ostnud. “Sealt ei öelnud mulle ka keegi midagi. Mis ma selle õllega nüüd peale hakkan?” oli Igor murelik. Kõige enam tekitas Igoris viha teadmatus tuleviku suhtes. “Mustamäe linnaosavalitsusest öeldi mulle, et järgmise aasta algusest saab võibolla uuesti hakata õlut müüma. Midagi kindlat keegi siiski öelda ei oska,” pahandas Igor. Kioskiomaniku hinnagul võiks keegi selge sõnaga välja öelda, kas tulevikus saab ta oma müügikohtades ka lahjat alkoholi müüa või ei – siis teaks kindlalt, kas peab osad kioskid sulgema ja inimestelt töö ära võtma või kannatab kuidagi järgmise aastani ära. “Kellel seda jama nüüd vaja oli?” oli Igor segaduses. Tema hinnangul on seadus kasulik ainult suurpoodide omanikele. “Neil on nüüd ju täielik monopol. Kahju kannatavad ainult minusugused väikeettevõtjad,” arvas ta. Uus alkoholiseadus jõustus aasta alguses, selle kioskites igasuguse akoholi müüki keelav säte jõustus koos karistusseadustikuga 1. septembril. Piirangud tabavad 400 lahja napsuga kaubelnud Tallinna kioskit, millest paljusid on seni elus hoidnud just öine õllemüük. Seadust rikkunud äriühingule saab edaspidi määrata kuni 50 000-kroonise trahvi. Õllemüügi keelamist tänavakioskites põhjendas seaduse algatanud majandusministeerium alkoholi liigkerge kättesaadavusega alaealistele. Praegu on riigikogu menetluses seaduse muudatusettepanek, mis lubaks lahja alkoholi müüki putkades jätkata. Valitsus toetas seda muudatusettepanekut. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
“Meie
nägemuse järgi peaksid sellised otsustused, kus ja millal alkoholi
müüakse, jääma kohaliku omavalitsuse ülesandeks.
Me ei peaks selliseid keelde üleriigiliselt kehtestama,” põhjendas
Reformierakonna aseesimees Atonen. Tema sõnul hakatakse keelamise
tagajärjel alkoholi enam soetama ebaseaduslikest müügikohtadest.
Atonen tõi näiteks oma kodu lähedal asuva haisva maa-aluse
kaupluse, mis tekitab märksa enam probleeme kui kõrval paiknev
klaasist kiosk.