Soome õlletootja Olvi kontsern avaldas Helsingi Väärtpaberibörsile oma eelmise aasta majandustulemuste seas ka Tartu Õlletehase andmed. Tartu Õlletehase õllemüük kasvas aastaga 65,3% 27,5 miljoni liitrini.

Tartu Õlletehase eelmise aasta kogumüük kasvas 45,7% 42,9 miljoni liitrini.

Olvile kuulub 80% A Le Coq’st. A Le Coq on aga 100% Tartu Õlletehase omanik.

Õlletehase peakonkurendi Saku Õlletehase õlle müügimaht oli eelmine aasta 45,9 miljonit liitrit.

2000. aastal kujunes Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks Saku Õlletehase andmetel 87,8 miljonit liitrit.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Tartu Õlletehas tootmisraskustes
A. Le Coq kasvatas kasumit
Tartu Õlletehase kogumüük kasvas 46%
Õlle tootmine vähenes veidi

Soome Olvi gruppi kuuluv Läti Cesu Alus sai 2000. aastal 0,9 miljonit eurot ehk 14,08 miljonit krooni kahjumit.

Olvi põhjendas Cesu Aluse kahjumit mahukate investeeringutega.

1999. aasta aprillist Olvi bilanssi arvatud Cesu Aluse mullune käive oli 1,7 miljonit eurot ehk 26,6 miljonit krooni. 

Cesu Aluse mullune müük oli kolm miljonit liitrit.

(BNS)

vaata lisaks:
Õllemüük Lätis Kahanes

Soome Olvi gruppi kuuluv Leedu õlletootja AB Ragutis sai mullu detsembris 0,1 miljonit eurot ehk 1,565 miljonit krooni ärikasumit.

Kuna Olvi arvas Ragutise kontserni bilanssi alles möödunud aasta detsembri alguses, siis jaanuari-novembri kasuminäitajaid kontsern ei avaldanud.

Ainult õlut tootev Ragutis suurendas müüdunud aastal müüki 23,8 protsendi võrra 16,1 miljoni liitrini.

Ragutise käive kasvas aastaga 9,0 protsendi võrra 86,9 miljoni euroni.

(BNS)

vaata lisaks:
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
A. Le Coq soovib Ragutist
A. Le Coq omandas Ragutise kontrollpaki
A. Le Coq suurendas osalust Leedu Ragutises
Olvi uurib laienemisvõimalusi Leedus

Tõenäoliselt sel suvel valmiv uus Saaremaa Õlletehas kavatseb tootmises koostööd teha Saku Õlletehasega.

AS-i Saaremaa Õlletehas juhataja Peeter Palu ütles BNS-ile, et koostööleping Saku Õlletehasega on mõeldud eelkõige tehnilise info vahetamiseks. Palu märkis, et majandusliku koostöölepinguga tegemist ei ole.

Palu sõnul hetkel tehase ehitus käib ning see peaks valmis saama suvel. Tehase rajamise maksumust ei soovinud Palu avaldada.

Tehase võimsuseks on plaanitud kaks miljonit liitrit õlut aastas, mis katab umbes poole Saaremaa vajadusest. Saaremaa Õlletehas kavatseb õlut hakata müüma vaid Saare- ja Hiiumaal, et välistada konkureerimist suurte õlletootjatega ning olla turul võimalikult paindlik.

AS-iga Saaremaa Õlletehas on seotud ka Saaremaa Laevakompanii juht Vjatšeslav Leedo ning kommivabriku Kalev juhid Oliver Kruuda ja Heino Priimägi.

(BNS)

samal teemal:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas

Ajalehe Ilta-Sanomat andmeil teinud eestlased MMi ühe uljaima žesti. Pärast Andrus Veerpalu kullavõitu tellinud “rühmajuht” õllerestoranis kõikidele eestlastele napsi, visanud pilgu üle saali ja tellinud klaasikese kõigile kohalviibijaile.

“Vale puha!” kommenteeris Eesti Suusaliidu büroojuhataja Ülle Viinapuu. “Meil oli 60 Saku õlle talongi, need jagasin esimestena saabunuile. Hiljem käisime välja kokku 130 marka viie õlle eest. Suusaliit kulutab raha otstarbekalt.”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Eesti Suusaliit

Suur Saksa õlleturg on seni olnud väliskonkurentide eest hästi kaitstud ning Hollandi Heinekenil on nüüd esimesena läinud korda sinna tungida, kirjutab Kauppalehti.

Heineken on asutanud koos Baieiri õllefirmaga Bayerische Brau Holding ühisfirma, kus Heinekeni osalus on veidi alla poole. Ehkki leping ei ole eriti suur, peavad asjatundjad seda strateegiliselt väga tähtsaks.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Holland eksportis mullu 12,9 miljonit hektoliitrit õlut

24. veebruari hommikul kella üheksast kuni keskpäevani on Tallinnas Harju tänaval asuvas kõrtsis George Browne's avatud Rahuoperatsioonide Keskuse värbamispunkt.

Värbamispunktis jagatakse Rahuoperatsioonide Keskust tutvustavaid voldikuid ja antakse informatsiooni, samuti saab täita avaldusi teenistusse astumiseks. Värbamispunkti elavdavad vanaaegsetes mundrites ning trummide ja pasunatega varustatud värbamistoetajad.

"Peamine meie jaoks on tähelepanu pälvimine ja show, mitte värbamistulemused," iseloomustas üritust Rahuoperatsioonide Keskuse ülem major Aivar Jaeski.

Ürituse käigus tasuta õlut ega muid alkohoolseid jooke Rahuoperatsioonide Keskus ei paku.

(mega.ee)

vaata lisaks:
Rahuoperatsioonide keskus

Olvi kontserni kuuluvad AS Tartu Õlletehas ja A/S Cesu Alus allkirjastasid The Coca Cola Company kohalike tütarfirmadega koostöölepped jookide ühiseks turustamiseks.

Eestis puudutab 2001. aasta alguses käivitunud ja praegu jõusoleva lepingu alusel tehtav koostöö jookide turundustegevust ja logistikaküsimusi, teatas Olvi Oyj Helsingi börsile.

Koostöö eesmärk on nii tegevuse efektiivsemaks muutmine kui ka Tartu Õlletehase ja Eesti Coca-Cola Joogid AS-i tootemarkide positsiooni tugevdamine kohalikul joogiturul.

2000. aasta lõpus oli Tartu Õlletehase turuosa õlut, karastusjooke, mineraalvett, longdrinke ja siidrit hõlmaval Eesti koguturul ligikaudu 30 ja Coca Colal 16 protsenti.

Lätis käsitleb lepe jookide ladustamist, jaotustegevust ja müüki ning nendega seotud tegevusi, Cesu Alus saab kokkuleppe kohaselt kasutada oma õllede, siidrite ja longdrink-jookide turustamisel kasutada Coca Cola kogu Lätit katvat jaotusmehhanismi.

Cesu Aluse ja SIA Coca-Cola Dzerieni leping jõustub Latgale ja Kurzeme piirkondades tänavu märtsis ning Vidzeme ja Zemgale piirkondades tänavu aprillis.

Tänavu mais-juunis alustab tegevust Cesu Aluse uus õlletehas ning selleks ajaks on Olvi teatel koostöö Coca Colaga käivitunud.

(BNS)

samal teemal:
Olvi arendab koostööd Coca-Colaga
Coca ja Pepsi otsivad õllelt abi

Kohtla-Järve trükikoda Unio võitis eelmise aasta lõpul rahvusvahelise konkursi, millega sai õiguse trükkida suurema osa Baltimaades kasutatavate joogipudelite siltidest.

Võit Baltic Beverage Holdingu korraldatud konkursil, kus osalesid tuntud trükikojad Soomest, Taanist, Saksamaalt, Belgiast ja mujalt, on Unio ainuomaniku ja juhi Aleksander Geibatovi hinnangul väga suur saavutus. See tähendab ettevõttele stabiilset turgu ja perspektiivi pikemaks ajaks.

“Sellega muutusime kohe ka Balti suurimaks etiketitrükikojaks,” lisas Unio turundusjuht, endine trükikoja Printall direktor Sergei Tšernov. “Varem trükkis Baltic Beverage Holding (BBH), kuhu ka Saku Õlletehas kuulub, oma etiketid põhiliselt Soomes Lautasaarinen Paino trükikojas, mis nüüd on konkursi kaotamise tulemusel töötajaid koondama asunud,” selgitas Tšernov.

Uue lepingu abil loodab Geibatov kasvatada Unio müügikäibe eelmise aasta 30 miljoni krooni pealt tänavu 46 miljoni kroonini. Kokku on sel aastal plaanis trükkida 1,6 miljardit joogipudeli silti, millest üle 70 protsendi läheb eksporti.

Selle aasta algusest trükib Kohtla-Järvel asuv trükikoda suurema osa BBH kontserni kuuluvate Balti tehaste õlle- ja karastusjookide etikettidest, kusjuures see osa kogu aeg suureneb. Juba varem oli ettevõttel leping Olvi kontserniga, mille alusel trükitakse Kohtla-Järvel ka kõik Tartu Õlletehase ja selle tütarettevõtete sildid.

Saku Õlletehase ostu- ja haldusdirektor Ants Tulp ütles, et etikettide trükkimine Eestis on õlletehasele igatpidi soodsam. Kuna ühe pabersildi hinnast moodustab paberi maksumus ainult poole, saab muude kulutuste arvel kokku hoida.

Tulp kiitis Unio toodangu kvaliteeti, mis on tema hinnangul isegi parem kui Soomes trükitavatel etikettidel. Oluline on tema hinnangul ka tarneaegade lühenemine ja paindlik tellimuste täitmine.

Tšernovi sõnul erineb silditrükkimine ajalehtede trükkimisest, millega ta varem Printallis tegeles, eeskätt märksa kõrgemate kvaliteedinõuete tõttu. “Peame olema väga paindlikud ja suhtlema tihedalt klientidega, sest etiketid muutuvad sageli,” lisas ta.

Tšernov juhtis kaheksa aastat ajalehetrükikoda Printall ja oli pärast seda mõnda aega Tallinna linnavalitsuse nõunik. Viimases ametis olles jäi ta politseile vahele narkootikumide tarvitamisega.

Eestis teist sellist trükikoda, mis oleks spetsialiseerunud etikettide trükkimisele, ei ole. Varem tegi Unio silte kalatööstuse tarvis, kuid pärast Venemaa 1998. aasta augustikriisi orienteerus ettevõte ümber joogietikettidele.

(Äripäev)

Mõõdukate juhatus leidis, et alkohoolsete jookide väiketootmist saab reguleerida alles pärast riigi alkoholipoliitika arutelu.

Rahvaerakonna Mõõdukad juhatus jõudis üleeilsel koosolekul seisukohale, et alkohoolsete jookide väiketootmist on võimalik õiguslikult reguleerida vaid pärast riigi alkoholipoliitika arutelu uue alkoholiseaduse menetlemise raames, teatas Mõõdukate meediakoordinaator Olari Koppel.

Juhatus möönis, et mitmes Euroopa riigis on kodune alkoholitootmine õiguslikult reguleeritud, arvestades traditsioone ja kultuurilist omapära. Samal ajal on Eestis piisava selgusega reguleerimata ka koduõlle ja –veini tootmise kord.

RE Mõõdukad juhatuse hinnangul vajab alkohoolsete jookide väiketootmise problemaatika põhjalikku käsitlemist, milleks avaneb võimalus uue alkoholiseaduse menetlemise raames. Seni peab Mõõdukate juhatus lubamatuks ja ennatlikuks mistahes samme, mis leevendavad alkohoolsete jookide tootmisele, turustamisele ja tarbimisele kehtestatud eeskirju.

Erakonna juhatus taunis põllumajandusminister Ivari Padari hiljutisi avaldusi, milles minister oli väljendanud soovi legaliseerida teatud tingimustel koduse kange alkoholi tootmine. 

Samuti pidas juhatus kahetsusväärseks vabariigi valitsuse liikmete alkoholitarbimist hiljutisel rabamatkal, mis leidis kajastamist ajalehtede fotoreportaazhides.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Mõõdukad

Eelmise aasta oktoobrikuust AS Saaremaa Õlletehase juhataja ametisse asunud Peeter Palu ei mõista seniajani, kuidas saadi kaks aastat tagasi katkestada Saaremaal õlletegemise järjepidevus.

Ajalooürikutest on teada, et esimesena Eestis tehti õlut just Saaremaal 1284. aastast alates. "Kui ka nälg on kallal, juuakse õlut ikkagi, pealegi polnud õlu ekspordiartikkel, et Venemaa majanduskriisi taha pugeda," pahandab Palu õlletootmise likvideerijate peale.

"Meie tehase võimsuseks tuleb kaks miljonit liitrit õlut aastas, see katab umbes poole Saaremaa vajadusest, peale Saare- ja Hiiumaa me mujal õlut müüma ei hakka. Me ei kavatse konkureerima hakata suurte õlletootjatega, küll aga oleme küllalt paindlikud igasugustele tellimustele, saame mängida õllesortidega ja teha eritellimusi suurematele üritustele, mida näiteks Saku õlletehas nii hõlpsasti teha ei saa."

Seadmed toodi mitmest paigast

"Uute seadmete ostmist meie ökonoomika vastu ei pidanud, seepärast otsisime kasutatud, kuid korralikke seadmeid," rääkis Palu. "Saksamaa Hasseldorfi tehas oli mitu aastat seisnud sealse ületootmise pärast, sealt saime täiesti korralikke asju, mis enamasti roostevabast terasest".

"Laagerdusmahutite ostulepingule oleme ka alla kirjutanud, need toome Venemaalt. Komplekteerime oma tööstust erinevatest kohtadest saadud seadmetega ja kui viimane pulk on paigas, võime öelda, millal proovipartii õlut välja tuleb," lükkab Palu ümber kuuldused, et kolme kuu pärast peaksid õllesõbrad uue tehase toodangut maitsta saama. "Võib - olla hiljem, võib - olla ka varem."

EREK ehitab, Veemaailm monteerib

"Meie omapära on selles, et peame olemasolevasse majja tehase ära mahutama, tavaliselt on vastupidi - seadmete maht ja suurus määrab hoone suuruse. Kuressaare linnavalitsus algatas Pihtla tee selle osa detailplaneeringu, kus see algselt spordihooneks ette nähtud maja asub ja me ostame selle maja koos teenindusmaaga ära ja saame oma krundi".

"Maja juurde pääseb edaspidi ka Pihtla teelt, kuid mitte EREKI hoovilt, nagu praegu. Maja olmekorpuse osa tuleb seest kahekordne, projekteerija on Kommunaalprojekt, seadmed paigaldab Veemaailm. Niikaua, kui meil ehituse ja seadmete paigalduse otsad pole koos, ei tahaks ka õllesortidest veel rääkida," tõrjub Palu kärsituid küsimusi. 

Kuus laagerdamisnõu võimaldavad laia sortimenti

"Ühes oleme täna veendunud, et Saaremaa õlle tegemisel tuleb ka kadakamarju kasutada, aga kas hakkame heledat või tumedat, kanget või lahjat õlut tegema, sellest ei taha ma täna veel rääkida," teatas Palu.

"Kahjuks on mitmed kogemustega Saaremaa õllemeistrid tänaseks teise töö leidnud. Me ei taha ka endise Varma õlletööstuse koopiaks saada, vaid oleme täiesti uus Saaremaa õlletehas. Sõlmisime koostöölepingu ka Saku Õlletööstusega, meie huvi on neilt teadmiste saamine, aga on ka neid huvitavaid punkte selles lepingus."

Õlle pastöriseerimine tagab pikema säilivusaja

"Pudeliõlle minimaalne säilivusaeg tuleb kuus kuud, sellest tingituna on pastöör tunduvalt erinev Varma ajast. Villimisliin võimaldab meil kasutada pudeleid alates 0,2 - st kuni liitrini välja, kuid põhiline osa hakkab minema pooleliitristesse ja 0,3 - stesse pudelitesse. Pastöriseerimata õlu hakkab minema vaatidesse. Kuna me oleme Saaremaa õlletehas, peab meil olema ka õigus toota Saaremaa õlut, selles osas peame juriidilised küsimused lahendama," selgitas Palu võimalikku huvidekonflikti A. Le Coq'iga.

Palu ei saa alkoholivabast õllest aru

Peeter Palu ei saa aru, miks toodetakse alkoholivaba õlut. "Kas siis alkoholivaba viina saab ka teha?" on ta alkoholi vajalikkuses õlle sees kindel. "Kanged õlled pole head, lahjad ka mitte, seni joon ma kõige meelsamini Saku Originaali. Aga et autojuhtidele tehakse sellist hübriidi, seda ma ei mõista. Auto juhtimine ja õlu olgu lahus, mitte selliselt koos." Elu on näidanud, et suvel juuakse rohkem heledat ja talvel tumedat õlut.

Põhiraskus tuleb häälestamisel

Kunagi ka ehitusküsimusi lahendanud Palu ehituse pärast muret ei tunne, see saab kindlasti korralikult tehtud. "Tehnoloogiliste seadmete montaazh ja nende häälestus, et kõik otsast lõpuni tipp - topp tööle hakkaks, see on täna tõsine probleem. Selleks me aga oleme, et probleeme lahendada, ilma probleemideta pole ka tööd. Tehases hakkab tööle 27 inimest, praegu oleme veel tegevdirektori Marek Pihelpuuga kahekesi, kuid juba kuulame maad töötajate leidmiseks."

Veidi on vaja ka juurde ehitada

Sisuliselt ruudukujulise maja juurdeehitusena tuleb teha majast väljapoole katlamaja ja süsihappegaasi mahutite hoidla, hoovi poole tehakse taaralaod, kuid need majast veidi eemale.

Majja tuleb ka degusteerimissaal, kuid õllemüügipunkti tehasesse ei tule. Degusteerimissaalist saab ükskord läbi klaasseina näha ka tehase tööd. Peeter Palu ei pea euronõudeid üle mõistuse keeruliseks ja täidetamatuks, puhtus ja kord on elementaarne igale õlletehasele, rääkis ta. 

(Meie Maa)

samal teemal:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks

Baltic Beverages Holding AB (BBH) nõukogu otsustas arvata gruppi Taani Carlsbergile kuuluva Svyturyse, ühendades selle Utenos Alusega, teatas BBH Helsingi börsile.

Utenus Aluse ja Svyturyse ühendatud tegevust hakkab tegevdirektorina juhtima endine Svyturyse direktor Tomas Kucinskas.

BBH teatas ühtlasi, et müüb oma 87-protsendilise osaluse Kalnapilises, alustades koheselt uue omaniku otsinguid. 

BBH ostis Kalnapilise 1994. aastal ning tegi ettevõttesse suuri investereinguid. Kalnapilis on tehniliselt kõige moodsam õlletootja Leedus. 

BBH osalus jaguneb võrdselt Soome Hartwalli ning Carlsbergi ja Norra Orkla õlletootmise ühendamise läbi sündinud Carlsberg Breweries AS-i vahel.

(BNS)

samal teemal:
Monopol Leedu õlleturul
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse
BBH ei tea veel, millisest Leedu tehasest loobuda
BBH müüb oma Leedu õlletehastest ära Kalnapilise
Olvi uurib laienemisvõimalusi Leedus

Baltic Beverages Holding (BBH) otsustas müüa osaluse Leedu Kalnapilise õlletehases, teatas Kalnapilis Vilniuse börsile.

BBH asepresident Andres Erm tegi Kalnapilise juhtkonnale osaluse müümise otsuse teatavaks teisipäeval (20.02) õhtul.

BBH kontrolli all on 86,6 protsenti Kalnapilise ja ligi 98 protsenti Utenos Aluse aktsiatest. Gruppi kuulub ka turunduskeskus Jungtinis Alaus Centras.

58,1 protsendi Svyturyse omanik Taani Carlsberg ja 50 protsendi BBH omanik Norra Orkla otsustasid ühendada õlletootmised maailma juhtivate õlletootmisgruppide hulka kuuluvaks firmaks Carlsberg Breweries.

Leedu konkurentsiamet kohustas Carlsbergi ja BBH-d üht Leedu õlletehastest müüma.

2000. aastal müüsid Svyturys ja Utenos Alus kokku 101,29 miljonit liitrit õlut ning nende konsolideeritud turuosa oli 50,2 protsenti. Kalnapilis oli 19,9 protsendiga kolmandal kohal.

Pärast Kalnapilise müümist ühendab firma kaks õlletehast ja Jungtinis Alaus Centrase.

BBH president Christian Ramm-Schmidt tutvustab grupi edasist strateegiat kolmapäeval (21.02).

Kauplemine Kalnapilise aktsiatega Leedu väärtpaberibörsil on kolmapäeval (21.02) peatatud.

(BNS)

samal teemal:
Monopol Leedu õlleturul
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse
BBH ei tea veel, millisest Leedu tehasest loobuda
BBH müüb oma Leedu õlletehastest ära Kalnapilise
Olvi uurib laienemisvõimalusi Leedus

Vahemeremaade veinirüüpajad on kaotamas Euroopa suurimate joojate tiitlit Põhja-Euroopa õllesõpradele, näitavad Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) esmaspäeval (19.02) avaldatud uurimistulemused.

Õllemaad Suurbritannia, Saksamaa ja Taani on alates 1955. aastast hakanud tarbitava alkoholikoguse poolest veiniriikidele Prantsusmaale, Hispaaniale ja Itaaliale tasapisi lähenema.

Veel 1955. aastal tarbisid veinijoojad alkoholi puhtale piiritusele arvestades kolm korda rohkem kui õllesõbrad. Sajandivahetuseks olid õllesõbrad oma koguseid 1955. aastaga võrreldes kahekordistanud. 

Veini- ja õllemaade kogutarbimise keskimine erinevus ei ole nüüdseks rohkem kui paar detsiliitrit puhast alkoholi aastas, seisab WHO avalduses.

Veiniriikide tarbimine oli kõrgpunktis 1950. aastate keskel 18 liitri puhta alkoholiga aastas. Tol ajal kallasid õllesõbrad kõrist alla vaid pisut rohkem kui kuus liitrit puhast alkoholi aastas. Praegu joovad mõlemad rühmad keskeltläbi 12 liitrit puhast alkoholi aastas.

(BNS)

vaata lisaks:
Miguel Torres - Eesti on õllemaa

Olvi OY kaalub võimalusi osta Leedus veel üks õlletehas, kui Orkla ja Carlsberg on sunnitud konkurentsiametnike ettekirjutusel Utenose, Svyturyse või Kalnapilise müüki panema, kirjutab tänane Kauppalehti. Teine ostjakandidaat on Taani Brewery Group.

Tõenäoliselt müüakse Kalnapilis, mille hinnaks on pakutud 262-328 miljonit marka ehk 690–863 miljonit Eesti krooni. Ekspertide hinnangul oleks õigem hind 420–526 miljonit krooni.

Olvi tegevdirektor Markku Rönkkö kinnitab Olvi huvi, kuid leiab et 262-328 miljonit marka tehase eest on liiga palju.

Olvil on Leedus Ragutise õlletehas. Alternatiiv uue tehase ostmisele on Ragutise arendamine.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
A. Le Coq omandas Ragutise kontrollpaki
A. Le Coq kannab Leedus kahjumit
BBH müüb oma Leedu õlletehastest ära Kalnapilise

Andrus Veerpalu maitses keeleotsaga Saku õlut ja pani kuldmedali pisut vahutavasse klaasi, et Lahti kesklinna pubi tagatuppa kogunenud tema sportlastee väärikaimat autasu näeksid.

Veerpalu näol püsis tuttavlik uje naeratus, mõned minutid varem turuväljakul maailmameistriks kroonitud otepäälane ei lausunud sõnagi. Ta oli tulnud kuulama, mida teistel öelda.

«Nii hea reklaami eest peab Saku palju maksma,» ütles Eesti Suusaliidu president Toomas Savi ja palus kuldmedalit lähemalt uudistada.

Oli alanud tagasihoidlik koosviibimine, kus peategelase kõrval osalised tema kõige lähemad abilised eesotsas treener Mati Alaveriga. Paremal käel võttis istet abikaasa Angela Veerpalu.

(Postimees, tublisti lühendatud)

vaata lisaks:
Saku ja Rakvere lipud Lahtis

Vilniuse börsi eilse kauplemispäeva tähelepanu keskmes oli õlletootja Kalnapilis, mille aktsia sulgus 14,44 protsenti kõrgemal 5,15 liti tasemel.

Järsu tõusu tingisid meedias esinenud spekulatsioonid, nagu oleks Kalnapilise suuromanik Baltic Beverages Holding (BBH) vastavalt konkurentsiameti ettekirjutusele müümas oma osalust ettevõttes juba käesoleval nädalal. BBH vastavasisulist teadet oodatakse homme.

(ÄP Online)

samal teemal:
Monopol Leedu õlleturul
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse
BBH ei tea veel, millisest Leedu tehasest loobuda
BBH müüb oma Leedu õlletehastest ära Kalnapilise

Baltic Beverages Holdingi (BBH) president Christian Ramm-Schmidt saabub kolmapäeval (21.02) Leedusse, et teatada Kalnapilise õlletahase müümisest, kirjutas Verslo Zinios.

Õlletootmise ühendanud BBH ja Carlsberg said Leedus oma kontrolli alla kolm juhtivat õlletootjat Utenos Aluse, Kalnapilise ja Svyturyse. Konkurenstiameti nõudel on omanik sunnitud ühe õlletehastest maha müüma.

Ajalehe hinnangul võib Panevežyses asuva õlletootja alghinnaks kujuneda 40-50 miljonit dollarit. Esialgu ei ole teada, kuidas omanik Kalnapilise müüb, aga arutlusel on otseläbirääkimised, kinnine või avalik pakkumine, kirjutas ajaleht.

Ajalehe teatel on Vilniaus Taurase omanik Brewery Group Denmark teatanud kavatsusest osta üks juhtivatest Leedu õllefirmadest. Kalnapilise vastu on huvi näidanud ka Leedu Ragutise omanik Soome Olvi. Olvi esindaja Markku Ronkko ütles, et Olvi on huvitatud läbirääkimiste alustamisest BBH-ga, aga ootab ametliku otsuse avaldamist.

Vilniaus Taurase juhatuse esimees Ulrik Sorensen ütles, et ettevõte on huvitatud Kalnapilisest, mis võimaldaks firmal tõusta suuruselt teiseks õlletootjaks Leedus.

Kalnapilis ja Ragutis saaksid oma kontrolli alla 27,95 protsenti Leedu õlleturust, Kalnapilis ja Vilniaus Tauras aga 31,63 protsenti.

(BNS)

samal teemal:
Monopol Leedu õlleturul
Leedu sunnib õlletehaseid müüma
BBH lükkab otsustamise järgmisesse aastasse
BBH ei tea veel, millisest Leedu tehasest loobuda

Sõjaõudused võivad mõjuda inimesele mitut moodi. Üks Austraalia erusõjaväelane jõi armees tervistkahjustaval määral õlut ja teenis sellega välja töövõimetuspensioni.

Frederick Somerfield (79) väitis pensioni nõudes, et tema süda on ülemäärase joomise tagajärjel kannatada saanud. Joomakombed omandas ta aga Teise maailmasõja ajal armees. Ta teenis kiirabiohvitserina Uus-Guineas, kus käis võitlus Jaapani vägedega.

"Alles 1941. aastal armeesse astudes hakkasin ma regulaarselt alkoholi pruukima, sest see oli kättesaadav, maksis vähe ja aitas sõprust luua ning välismaateenistuse stressi leevendada," rääkis mees ajalehele "Australian".

Riigi veteranide asjade osakond lükkas esialgu tema pensionitaotluse tagasi, kuid endise juristina pöördus Somerfield valitsuse administratiivapellatsioonide tribunali poole. Too otsustas, et erusõjaväelane jõi teenistusajal kõvasti ja "sõja tõttu" halvenes tema südame seisukord.

Somerfield rääkis, et kui sõdurid õlut ei saanud, jõid nad "dzhunglimahla" - kirurgipiiritusest ja mahlast tembitud kanget märjukest.

(BNS)

vaata lisaks:
Pensionil õllepruulijad saavad tasuta õlut

Hulgimüüja Jungenti käive kasvas 2000. aastal 0,14% võrreldes eelmise aastaga ning netokäive oli 427 miljonit krooni, teatas OÜ Jungenti turundusnõunik Kait Liinev.

"Jungenti käive ei kasvanud ka põhjusel, et lõpetati kahe suure ja käibemahuka projektiga Eestis: Sinebrychoff ja Risso taimeõli," kommenteeris Liinev lisades, et ka Jungentil oli kaubagruppe mille käibekasv oli üle 20%.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Heineken EBGs

Tallinnas Radisson SAS hoteli majas avati uus 160 istekohaga restoran "Madissoni Leib & Lust", mille menüüs on road erinevatest rahvusköökidest.

Restorani toidukaart vaheldub iga päev ning klientidele pakutakse nii erinevaid ärilõunaid kui ka spetsiaalseid päevaroogi.

Menüüs on muuhulgas nii Itaalia, Tai, Skandinaavia kui ka traditsioonilised Ameerika ja Euroopa toidud. Klientide kõikide soovide eest hoolitseb baarman Gerry Ranniku koos oma kolleegidega.

Restorani teisel korrusel asuvas "Vodka Baaris" on suur valik erinevaid viinamarke, millest soovi korral segatakse üle 50 erineva viinakokteili.

Restorani sisekujunduse autoriks on Shveitsi arhitekt René Stählin. Neljal päeval nädalas on restoranis võimalik nautida elavat muusikat.

(Postimees Online)

Turundusspetsialistid murravad pidevalt pead, kuidas võitluses klientide pärast uute ja leidlike võtetega endale tähelepanu võita. 

Suurepärase nipi leiutasid selleks Saku õlletehase turundusspetsid juba kaks aastat tagasi suusatamise MM-võistlustel Ramsaus – kaugesse Austriasse saadeti paar oma firma inimest, kes rahvusvahelise telepildi jaoks kõige magusamates kohtades Saku lippe lehvitasid.

Need lipud jäid silma kõigile Eesti televaatajatele ning “kontakti hind” (sellega mõõdetakse reklaami efektiivsust) oli Saku tehase jaoks kindlasti väga odav. Eile võis Lahti MM-võistluste avapäeval näha taas lehvimas tuttavaid Saku õlletehase lippe ning ka vähemalt ühte Rakvere lihakombinaadi lippu.

Turundusspetside leidlikkusel on aga ka teine pool. Kas keegi kujutab ette, et Norra või Soome suurimad firmad kasutaksid enese reklaamimiseks samasugust võtet? Muidugi mitte, nad ei saa nii odavat trikki kasutada, sest see pööraks nende vastu publiku ja võistluste korraldajate pahameele. Spordivõistlustele sobivad ainult rahvuslipud ja ainult rahvuskaaslaste ergutamiseks, mitte mingi kaubamärgi reklaamimiseks.

Eks see jätab eestlastest veidi teise sordi publiku mulje, kui norralased, rootslased ja soomlased on Lahtis väljas ainult oma rahvuslippudega. Eestlased aga lehvitavad kõrvuti sinimustvalgega ka õlut ja viinereid reklaamivaid plagusid.

(Eesti Päevaleht)

Londonis pandi valentinipäeval väljanäitusele ainulaadne 300 aasta vanune peenisekujuline jooginõu, mille arheoloogid leidsid ühest pealinna lampkastist.

Umbes 16 sentimeetri kõrgune tinaglasuuritud, madalkuumussavist riist on seest õõnes ja "kujundatud ülima anatoomilise täpsusega", ütles Londoni muuseumi esindaja. "Munandite vahel asuv õõnsus viitab, et eset kasutati vedeliku, võimalik et veini või õlle hoidmiseks," kõlas muuseumi teadaanne.

Rooma ajal ja keskajal olid fallosobjektid tavalised, aga see on ainus teadaolev tinaglasuuriga eksemplar uusaja algusest," jätkus tekst.

Joogipeenis lisatakse väljapanekule Londoni kesklinnast leitud 18. sajandi pornograafilistest tellistest.

(BNS)

vaata lisaks:
Tartu näitab keskaja haruldasi klaasnõusid

Soome joogikontserni Hartwall käive kasvas läinud aastal ligi kolmandiku võrra 612 miljonile eurole, üle poole kontserni käibest andis Baltic Beverages Holding (BBH), mille käive kasvas 67 protsenti, edastab päevaleht Helsingin Sanomat.

Hartwalli kasum pärast eraldisi kasvas 16 protsenti. Soomes kasvas käive 6%.

Hartwall on BBH kaasomanik koos Rootsi-Norra kontserniga Pripps Ringnes. Lisaks Balti riikidele tegutseb BBH Ukrainas ja Venemaal.

Ka Hartwalli kasumi kasv oli BBH teene, kuna firma andmeil kannatas kontserni Soome haru kasumlikkus halva suve tõttu oluliselt.

Hartwalli tulemused (Mln EUR):
Käive: 612 (467 aastal 1999)
Kasum: 102 (76)
Kasum pärast eraldisi 95 (73)
Kasum/aktsia: 0,80 eurot (0,76)

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Soome firmad on Lätis suurimad välisinvestorid
Soomlaste alkoholitarbimine kasvas 0,7%

Hollandi õlleeksport kasvas möödunud aastal 5,7% 12,9 miljoni hektoliitrini, samal ajal langes õlle tarbimine elaniku kohta 82,8 liitrini (84,4 liitrit 1999 aastal).

Hollandi õlletehaste toodangu kogumaht kasvas 2,3% (võrrelduna 1999 aastaga) 25,1 miljoni hektoliitrini.

Holland on suurim õlle eksportija maailmas.

(AFX News)

vaata lisaks:
Hollandi õlled EBGs

Walesi prints Charles viis kimbatusse Timothy Taylori Keighley’s (Yorkshire) asuva õlletehase meistrid, kui ta kirtsutas nina nende eliitbitteri peale ja ütles, et ta eelistab Guinnessit. Printsi sõnul oli pakutud bitter nimega Landlord tema jaoks liiga mõru. Rohkem maitses Charlesile sama tehase mahe tume õlu.

Kokkuvõtes jättis prints Charles aga õlletehase personalile hea mulje. Nende sõnul on tegu sarmika mehega, kes näitas üles elavat huvi tehases nähtu vastu

(ananova.com)

vaata lisaks:
Guinness EBGs

Rägbifännid jõid ennast rekorditeraamatutesse, ostes ühes pubis päeva jooksul 83 000 naela (üle 2 miljoni eesti krooni) eest õlut. Cardiffis asuva pubi “Walkabout” personal serveeris külastajatele rohkem kui 40 000 jooki 14 tunni jooksul.

Iga minut tõi pubile sisse 120 naela kui Inglise rägbifännid rõõmustasid oma meeskonna võidu üle ja Wales’i meeskonda toetanud uputasid oma kurbust. Mõned inimesed seisid Austraalia stiilis pubi ukse taga 5 tundi, et seal toimunud suure peoga ühineda.

Walkabout pubideketi manageri Stephen Haupti sõnul purustati tol päeval kõik senised rekordid. Baari lahtioleku ajal tõi iga sekund keskmiselt sisse 2 naelsterlingit.

(ananova.com)

Restorani Kännu Kukk hoone ostuks laekus kuus pakkumist, neist kõige kõrgem oli Merekeskust rentiva firma ASi Talrand 5,6 miljoni kroonine pakkumine.

Raepressi teatel tutvub müügikomisjon pakkumisega ning vaatab kas see vastab esitatud nõetele.

Tallinn pani restorani Kännu Kukk hoone Vilde tee 71 müüki avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 1,3 miljonit krooni. Lisaks on hoone ostjal kohustus investeerida hoone ja sellest väljapoole jäävate tehnovõrkude remondiks aasta jooksul vähemalt 3,5 miljonit krooni.

Kännu Kuke kompleksi suletud netopind on 1583,7 ruutmeetrit.

(ÄP Online)

KÄNNU KUKE KÕRGEIM OSTUPAKKUMINE VÕETI TAGASI
13.02.2001

Tallinnas Mustamäel restoran Kännu Kuke hoone ostuks kõrgeima pakkumise teinud AS Talrand võttis oma 5,6 miljoni kroonise ostupakkumise tagasi, kirjutab Raepress.

Elamumajandusameti müügi- ja hankeosakonna juhataja Udo Klopetsi sõnul võeti pakkumine tagasi, kuna pakkumise koostanud isikul ei olnud volitusi nii kõrge pakkumise tegemiseks. Pakkumisest loobumine esitati komisjonile kirjalikult.

Suuruselt järgmise pakkumise tegi AS Restano, pakkudes hoone eest 3,1 miljonit krooni.

(Postimees Online)

Õllesõpradena tuntud sakslased on leidnud võimaluse, kuidas hoida märjukest jahedas ka siis, kui läheduses pole külmikut.

Nürnbergi õlletööstus Tucher leiutas esimese isejahtuva õllevaadi, mis jahutab õlle poole tunniga kaheksa kraadini, teatas ajaleht Bild.

Korduvkasutatav kahekordse kestaga 20-liitrine vaat hoiab tänu veeaurule ja jahutusvahendile õlle jahedana kaheksa tunni jooksul, ükskõik kui kuum väljas ka ei ole.

Vaat maksab 80 saksa marka. 

(BNS)

vaata lisaks:
Tucher Brauerei

Maakri tänava otsas (Maakri 19/21) on üks kõrts, mis hetkel on veel üht otsa pidi agulis, teist otsa pidi juba niinimetet elu niinimetet tuiksoonel ja Tartu maantee niinimetet läbimurde läbi murdmise järel satub veel rohkem eelnimetet tuiksoonele.

Juba praegu vaatab Wellingtoni uksele suur ülbe Radisson, kus esikorrusel pakub leiba ja lusti keegi Madisson (Tiit?), mul polnud praegu nii pikka puud, millega sinna rahakott selga udida. Noh ja säälsamas kõrval on ka miski minnimanni söögimaja, mis on rohedas puulobudikus, kust hoovab vanu armsaid sööklalõhni ninna, hinnad on nagu Leedus ja varsti võetakse see maja maha niikuinii. 

Radissoni ei võta keegi niipea maha (mäletate lugu talumehest, kes karule kändu p...sse ajas? Ajas talumees suure vaevaga karule kännu p...sse, takseeris ja mühatas: “Ega ta nüüd ilus ei saand, a selle eest kõvasti seisab.” - Radissoniga sama lugu) ja loodetavasti ei hakka keegi ka Wellingtoni läiktänava veerest minema nügima.

Sest Wellington on mõnus koht! Seal on Wellingtoni õlu ja seda juuakse otse saapa seest (kummisaapa olla keegi Wellington leiutanud). Õllejoomissaabas on siiski klaasist. A muidu saabas mis saabas, ja õlu (mahe, tume) seal saapas maitseb meeldivalt. Meeldiv on seegi, et pärast mitut head tegutsemisaastat võtsid Wellingtonid tagaseinast peegli ära ning - jepjepjep - peegli tagant tuli välja teine saal imekauni vaatega räämas industriaalhoovi. Täitsa kummastav tunne oli vaadata, kuidas sõber Jüri läheb kindlal sammul sinna, kus on peegel, ja lähebki läbi peegli nagu lollis muinasloos. Uh, sihukest pilti näeb üks kord elus.

Seest on Wellington lahedalt pubipärane, pehme ja hatuselt kodune. Mingit erilist igapaiga-kitši ei näe. Meenutab Helsingi sissetöötanud joomakohti - ning, olgem ausad, see on kompliment, sest Helsingi kõrtsid on etemad kui Tallinna omad. Muidugi antakse Wellingtonis ka süüa, ja viisakal kõrtsikombel antakse, siin saab kuumi võileipse ja peekoniga muna, jahivorstikesekausitäit ja muud muhedat õllekõrvast. Rootsimaa sõjardite püi- ja pannipraad on ka ilus ja õige - kartul ja loomaliha on viitsitud lõikuda tillukeseks nagu kord ja kohus.

Ilma kartulita šnitslit saab, see lebab röstsaial ja on suur. Kilud on ka peal, nagu vanal heal ajal. Ning muudki on. Ei maksa palju, suured praed saab nii 60 raha alt kätte, väiksemad asjad poole odavamalt. Konti ei murra, kõhu saab täis ja Wellingtonis on tore ka naasama tiksuda. Aken on õnneks tilluke ja nõmetallinn ei tüki tuppa õlleklaasi kõrvale. Sihuke tore äratõmbumise koht see Wellington, ei sega Radisson ega niinimetatud läbimurre, tuleb too viimane kunagi või ei. Wellingtonil on pohlad. Jee!

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Stout on õige talveõlu

Õlletarbimine Eestis ühe inimese kohta ulatus eelmisel aastal hinnanguliselt 64 liitrini, aasta varem joodi õlut 61 liitrit inimese kohta. Tegelikku kasvu õlletarbimises siiski ei toimunud – vahe kahe aasta näitajate vahel on põhjustatud EV Statistikaameti poolsest rahvaarvu ümberhindamisest.

2000. aastal kujunes Eesti õlleturu hinnanguliseks suuruseks 87,8 miljonit liitrit, mis on ühe protsendi võrra väikesem võrreldes eelnenud aasta 88,6 miljoni liitriga.

Importõlle osakaal moodustas koguturust umbes 6,2 miljonit liitrit ehk 7 protsenti. See on kolm protsendipunkti väiksem kui 1999. aastal.

Saku Õlletehase turuosa vähenes eelmisel aastal kahe protsendipunkti võrra, kuid ettevõte jätkas 2000. aastal Eesti õlleturu liidrina 48-protsenilise osakaaluga koguturul. Teisel positsioonil oleva Tartu Õlletehase turuosa ulatus mullu 31 ja kolmanda õlletootja Viru Õlu turuosa 9 protsendini.

Saku Õlletehase teatel oli turuosa vähenemise põhjuseks erinevalt konkurentidest mitte osalemine eriti kangetele ja odavatele õlledele suunatud allahindluskampaaniates. Eriti kangete ja odavate õllede segment mõjutab Saku Õlletehase hinnangul negatiivselt ettevõtte kasumitootlikkust, kuigi aitab lühiajaliselt kasvatada turuosa.

Saku Õlletehase peamine toode – Saku Originaal säilitas eelmisel aastal kindla õlleturu liidripositsiooni, olles Emori uuringu andmetel jätkuvalt Eesti tuntuim ja populaarseim õllemark.

(Postimees Online)

vaata lisaks:
Õlle tarbimine kasvas
Eesti õlleturu maht kahanes
Saku kaotab konkurentidele turuosa

Saku Õlletehas teenis eelmisel aastal 729,6 mln krooni suuruse käibe juures 74 miljoni kroonise kasumi.

1999. aastaga võrreldes kasvas kasum 2% ja käive 21%. Arvestades välja 1999. aasta eest makstud tulumaksu ja tehes nii kasumiaruanded rohkem võrreldavaks oli Saku Õlletehase eelmise aasta kasum 2% ülemöödunud aastast väiksem

Saku Õlletehase AS-i nõukogu otsuse kohaselt kutsub firma kokku ettevõtte aktsionäride korralise üldkoosoleku 2. aprillil algusega kell 11.00 Saku Õlletehases.

Saku Õlletehase eelmise aasta majandusaruande alusel võib juhatuse ettepanekul Saku Õlletehas maksta sel aastal dividendidena välja 40 mln krooni ehk 5 krooni aktsia kohta.

Otsus peab leidma heakskiidu Saku Õlletehase aktsionäride üldkoosolekul.

Saku on senini tuntud hea dividendipoliitikuna. 2000 aastal maksis ettevõtte samuti dividendideks 5 krooni, 1999 aasta 4 krooni ja 1998 aastal 2 krooni.

Arvestades ettevõtte ebaharilikku kapitalistruktuuri, kus 384 mln kroonisest kogukapitali hulgast moodustab 348 mln ehk veidi üle 90% omakapital oleks oodanud ehk krooni-paari võrra suuremaid dividende.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Saku kaotab konkurentidele turuosa
Saku Õlletehase ärikasum kahanes 8%

Briti kohalikke õlletraditsioone kaitsva organisatsiooni Campaign for Real Ale (CAMRA) poolt läbi viidud uurimusest selgub brittide pubiharjumuste kohta muu hulgas järgmist:

- 17% inimestest käiks pubis tihemini, kui seal oleks laste jaoks mängunurk
- 25% inimestest valib pubi jookide hinna järgi
- 50% inimestest eelistab maakõrtse, vaid 16%-le küsitletutest meeldivad kesklinna pubid
- Peaaegu viiendik pubiskäijatest eelistab juua real ale’i (traditsiooniline briti pinnakääritusmeetodil valmistatud õlu), kuid 22% eelistab tavalist lagerit
- 65% õllejoojatest eelistab mõõtuhikutena pinte liitritele
- 53% inimestest valib kindla pubi seal käiva seltskonna tõttu

(Real Beer)

vaata lisaks:
Campaign for Real Ale

Ameerika õllegigant Anheuser-Busch on Suurbritannias korjanud müügilt Bud Light’i, sest toode ei suutnud briti õlleturul konkurentsi pakkuda

Anheuser-Busch alustas Bud Light’i müümist Suurbritannias 2 aastat tagasi, lootes, et see õlu leiab heakskiitu inimeste poolt, kes soovivad õlut juua, aga muretsevad kalorite pärast.

Toote aga põlgasid ära tõsised joojad, pidades seda liiga lahjaks ning ka kaloritega arvestavad naised, kes leidsid selle olevat liialt “macho”.

Bud Light’il on 25% madalam kalorsusaste kui tavalisel Budweiseril (5,0% vol), kuid see on vaid pisut lahjem (4,3% vol).

Anheuser-Busch tunnistab, et paljusid briti õllejoojaid viis segadusse sõna “light”, mis nende arvates tähendas madalama kalorsusastme asemel vähest alkoholisisaldust.

(Real Beer)

vaata lisaks:
Bud Light

Leedu apellatsioonikohus tegi Budweiseri kaubamärgi kasutamise õigust puudutavas kohtuasjas Tšehhi Budejovicky Budvari ja Ühendriikide Anheuser-Buschi vahel otsuse Tšehhi firma kasuks. Kohus otsustas, et Budejovicky Budvaril on Budweiseri õlle ainumaaletoomise õigus Leedus.

Nii Anheuser-Busch kui Budejovicky Budvar toodavad Budweiseri õlut ning firmad on aastaid vaielnud maailma populaarseimate hulka kuuluva kaubamärgi kasutamise õiguse üle.

"Meil on hea meel, et meil õnnestus juriidilisele vaidlusele vaatamata kasvatada müüki Leedus 36 protsendi võrra," ütles Budejovicky Budvari tegevdirektor Jiri Bocek. Bocek ütles, et firma suurendas möödunud aastal müüki Eestis 122 ja Lätis 202 protsenti.

Budejovicky Budvaril on praegu 360 kaubamärki, mis on registreeritud rohkem kui 70 riigis.

Tšehhi firma võitis hiljuti Budweiseri kaubamärgivaidluse Suurbritannias, Jugoslaavias, Kreekas, Soomes, Portugalis.

(BNS)

samal teemal:
Anheuser-Busch tõrjub Soomes Budweiser Budvarit

Tee nii: Osta (valentinipäeva) kampaanias osalevast baarist A. Le Coq Premiumi, saad baarmenilt nummerdatud valentinipäevakaardi. 

Kaardi omanike vahel loositakse välja kümme Kamasuutra raamatut ja mitte lihtsalt lugemiseks, vaid omal nahal järeleproovimiseks. Kui endal asi ammu selge, võid kaardi edasi saata.

Võidunumbrid avaldatakse 14. veebruaril.

(EBG)

Joobnud sakslasele, kes urineeris keset rahvast täis õlletelki naistudengi jalale, määras Müncheni kohus 600 dollari suuruse rahatrahvi. Intsident toimus õllefestivali “Oktoberfest” ajal.

22-aastane mees ütles kohtus, et oli ära joonud 2 liitrit õlut ning tal tuli äkki tahtmine "end kergendada". Mehe enese sõnul oli ta seda püüdnud teha "märkamatult".

(Reuters)

Portaal tallinn.ee annab oma leheküljel teada: Kui kohalik õllevalik ammu läbi proovitud (ja mitugi korda), tasub värske maitse otsingul astuda sisse Wellingtoni Pubisse Tallinnas, kus pakutav maja oma mahe ja tume stout on just õige talverüübe.

Wellington asub aadressil Maakri 19/21.

*Kui mõni lugeja on tolles pubis pakutavat kesvamärjukest juba proovinud, palume ka EBGd sellest teavitada: news@beerguide.ee

(EBG)

vaata lisaks:
EBG sõnastik

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada volikogule otsuse eelnõu Viru tänav 2 asuva hoone müügiks, kus asub ka restoran Gnoom, avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga kuus miljonit krooni.

1999. aastal anti hoone linnavalitsuse korraldusega kuni 2009. aasta septembrini rendile AS-ile Mercantia. ERI Kinnisvara AS hinnangul on hoone turuväärtuseks kehtivat rendilepingut arvestades 3,4 miljonit krooni.

Raepressi teatel on hoone üldpind 1826,9 ruutmeetrit ja krundi suurus 779 ruutmeetrit. Neljakorruselise hoone Viru tänava poolses osas paiknevad keldrikorrusel saalid, esimesel ja teisel korrusel restoran ja kohvik, kolmandal korrusel on kontoriruumid ja neljandal laoruumid. Hoone hoovipoolses osas asuvad toitlustamise teenindamiseks vajalikud teeninduspinnad.

(Postimees Online)

2000. aastal võrreldes 1997. aastaga vähenes kulutuste struktuuris toidu ja mittealkohoolsete jookide osakaal 33,8 protsendilt 27,95 protsendile.

Üks põhilisi tõusjaid kulutuste struktuuris oli Statistikaameti hinnastatistika teenistuse juhataja Viktoria Trasanovi sõnul samal ajal alkohoolsete jookide ja tubaka osakaal, mis kasvas 5,82 protsendilt 7,84 protsendile.

Sellel on tema sõnul kaks põhilist põhjust. Esiteks on õlletootmine nende aastate jookusul suurenenud 75 protsenti ja keegi pidi selle õlle ka tarbima. “Teiseks on tubakatoodete hinnad tõusnud väga kiiresti, kuid suitsetamist maha jäetud ei ole,” sõnas Trasanov.

(Postimees Online)

Viljandi kesklinnas asuva uue ööklubi nimeks sai Ehast Koiduni.

Klubi omaniku Kaiko Tavaste sõnul laekus talle 50 nimevarianti ja nende seast tunnistas ta parimaks Heimar Lille pakutu. "Temale on nüüdsest ette nähtud klubisse tasuta sissepääs," lisas Tavaste.

Endises Õllelaboratooriumi ruumis Väike-Turu tänaval jaanuari lõpul avatud klubi töötas esimese nädala ilma nimeta.

(Sakala)

vaata lisaks:
Viljandis avab uksed uus ööklubi

Suurema osa Soome investeeringutest moodustab Sonera panus Lattelekomi. Ülejäänud suurimad Lätis tegutsevad Soome firmad on Neste, Enso, Hartwall ja Cultor.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Hartwall Online

Viimase paari nädala jooksul on EBG oma lehekülgedele lisanud terve rea uut materjali. Siinkohal teavitame oma lugejaid sellest ja hakkame seda ka edaspidi tegema.

*Estonian Beer Guide lisas oma leheküljele otsingumootori. Otsingut aitab teostada Atomz.com ning andmeid uuendatakse igal reedel (17.00). Otsisõnad võib sisestada EBG avalehel asuvasse kasti. Keerulisema otsingu jaoks on eraldi lehekülg vaata>>

*Mitmed lugejad on meile kirjutanud ja küsinud, kust oleks võimalik saada lihtsamaid retsepte õlle valmistamiseks kodusel teel. EBG on need nüüd teie jaoks oma leheküljele lisanud. Retseptid pärinevad Toivo Niibergi raamatust "Koduõlu, kali ja siider" (Maalehe Raamat 1998) vaata >>

*Heast naljast lugu pidavad inimesed leiavad EBG’st uue annuse anekdoote. Loomulikult võib igaüks ka ise mõne uue nalja saata vaata>>

*Enamasti iga päev leiavad muutused aset selsamal uudiste lehel. Vanemad uudised asuvad arhiivides: 2000 vaata>>  ja 2001 vaata>>. Tihemini uuenevad ka viidete (linkide) lehekülg vaata>> ja ürituste kalender vaata>>

*Lugejate poolt ootab täiendamist "Õlleelamus 2000" vaata>>, samuti on alati oodatud värsked uudised: news@beerguide.ee ning ettepanekud, arvamused, tähelepanekud, täiendused, küsimused, kriitika jne: beer@beerguide.ee

*ESTONIAN BEER GUIDE - ALATI PÕHJUST TAGASI TULLA!

(EBG)

Kaheksa kuuga on Olümpia hotellis asuva restorani L'Artist külastajad ära söönud 10 000 austrit. Austrite suure menukuse tõttu tuuakse värskeid molluskeid nüüd restorani juba kaks korda nädalas.

"Austrite menukus on meeletu," kinnitab restorani peakokk Imre Kose, "kui algul tundsin kerget kõhklust, kui hästi austrid vastu võetakse - austritega on lihtsalt nii, et mõnedele inimestele nad maitsevad ja teistele absoluutselt mitte, siis varsti oli selge, et üllatavalt paljud eesti inimesed on austrid välismaal käies ära proovinud ja oskavad neist mõnu tunda. Tundub, et mõned kliendid on austritest päris sõltuvuses."

Austreid (täpsemalt: rock-oyster)tuuakse "L'Artisti” lennukiga 50 kaupa kasti pakituna Prantsusmaalt Cancale'st. Igas kastis on allkirjastatud sertifikaat, mis kinnitab, et tegemist on värske kaubaga. "Muidugi on tegemist riski-businessiga, sest kunagi ei tea ju, kui palju austreid ära süüakse," ütleb peakokk, "näiteks nädalvahetusel telliti austreid 150 tükki."

Imre Kose sõnutsi on eestlaste ausitrlembuse tõttu plaanis lisaks värsketele-, suitsutatud- ja grillitud austritele edaspidi koostada austritest valmistatud roogadest terve menüülehekülg. "Ainult magustoitu austritest ei ole plaanis," naerab Imre Kose.

Tükikaupa tellides on restoranis L'Artiste ühe austri hinnaks 49 krooni, suitsutatud auster vaarika eliksiiri ja spargliga maksab 80 krooni tükk, Austri sümfoonia a la L'Artiste aga 300 krooni (4 austrit), austrid (4 tk) Champagne sabayoni ja kaaviariga aga 460 krooni.

(mega.ee)

vaata lisaks:
Restoran L'Artiste

Soomlaste alkoholitarbimine kasvas eelmisel aastal 0,7%, teatas sotsiaal- ja tervishoiuküsimuste uurimis- ja arendamiskeskus Stakes.

2000. aastal tarbiti Soomes 37 miljonit liitrit puhast alkoholi ehk 7,2 liitrit iga inimese kohta.

Kange alkoholi tarbimine püsis enam-vähem samal tasemel kui 1999. aastal. Samas suurenes veinide ja siidri tarbimine.

(ETA)

Euroopa Liidu (EL) territooriumil tegutsevad õlletootjad alustavad ulatuslikku kampaaniat, et avaldadada survet õlleaktsiisi alandamiseks.

Õlletootjate liidu esindaja teeb europarlamendile ettekande, esitades ühtlasi ettepaneku maksude harmoniseerimiseks ja alandamiseks, teatas Kauppalehti Online.

Õlletootjate liidu andmeil maksid EL-i õlletootjad 1999. aastal liikmesriikide valitsustele kokku õlleaktsiisi 8,14 miljardit eurot. Kõige kõrgem on õlleaktsiis Soomes, Iirimaal, Rootsis, Suurbritannias.

Õlletootjad nõuavad aktsiisitaseme alandamist, sest eelmine kord, kui akstiisi ühtlustati, mis toimus 1993. aastal, tehti seda tõusu suunas ja näiteks Prantsusmaal tõusis õlleaktsiis 300 protsenti.

Õlletööstuste konsolideeritud käive on EL-i riikides 100 miljardit eurot ja seal töötab 3,8 miljonit inmest. Õlletööstusi on EL-i riikides 1681.

Eurooplased joovad aastas õlut umbes 1560 miljardi Eesti krooni eest, millest valitsustele laekub maksudena 130 miljardit krooni.

Keskmine eurooplane joob aastas õlut 78 liitrit. Enim joovad sakslased – 127 liitrit, kõige vähem itaallased – 27 liitrit.

(BNS)

vaata lisaks:
Eurodokumentatsiooni keskus
Eesti euroskepsis