Venemaa Sõltumatute Ametiühingute kongressil, mis algas kolmapäeval Moskvas, müüakse õlut Ilfi ja Petrovi kultusromaani “Kuldvasikas” põhimõttel.

Interfaxi andmetel on kongressi toimumiskohas, Gostinõi Dvori avaras saalis asuval õllekioskil silt-tsitaat, mis teatab: “Õlu — ainult ametiühingu liikmetele”. Järgnevalt siiski selgitatakse, et ametiühingupileti esitamisel maksab kesvamärjuke 10 rubla, dokumendi puudumisel 30. Veel üks silt lubab “ametiühingu liikmetele õllevahtu tasuta”.

See on üks uudsustest, mida vaatlejad ametiühingute neljandal kongressil on märganud. Esmakordselt toimub kongress Gostinõi Dvoris ning saadikud ja külalised istuvad hiigelsuurel platsil laudade taga. Muide, ka uus ametiühinguliider valitakse uuel, alternatiivsel põhimõttel.

Varem on juba teatatud, et 29. novembril peavad kongressi delegaadid otsustama, kelle nad kolmest kandidaadist Vene suurima ametiühinguorganisatsiooni etteotsa valivad.

(BNS)

Ajalehe Helsingin Sanomat korraldatud jõuluõlletestil sai Saku Porter teise koha.

20 võimalikust punktist sai Saku Porter 14, jäädes jõuluõllede pimetestis alla vaid 15 punkti saanud Saksa õllele Ayingir Winter-Bock.

Kokku testiti 13 sorti erinevates riikides toodetud jõuluõlut. Teised Eesti jõuluõlled Saku Porteri kõrval ei osalenud.

(BNS)

vaata lisaks:
Saku Porter Soome jõuluõlle konkursil neljas
Õige jõuluõlu on porter
Saku Porter EBGs

Riigikogu arutas täna ligi kolm tundi uue alkoholiseaduse eelnõu, millesse viiakse sisse alkohoolsete jookide definitsioonid. Riigikogu toetas Vambo Kaalu ettepanekut lisada eelnõusse peatükk alkohoolsetest jookidest ja selle liikidest.

Eelnõu kohaselt on alkohoolne jook joomiseks mõeldud vedelik, mis sisaldab üle 1,2 mahuprotsendi etanooli. Piiritus ei ole alkohoolne jook. Õlu loetakse alkohoolseks joogiks, kui see sisaldab üle 0,5 mahuprotsendi etanooli.

Piiritusjoogiks loetakse eelnõu kohaselt joomiseks mõeldud eriliste organoleptiliste omadustega ja vähemalt 15 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vedelikku.

Eelnõu määrab kindlaks, mis on rumm, viski, teraviljapõhjaline piiritusjook, veinist valmistatud piiritusjook, brändi ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook.

Nimetust "grappa" võib eelnõu kohaselt kasutada nimetuse "viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook" asemel ainult Itaalias valmistatud piiritusjoogi puhul.

Eelnõu selgitab ka lahti, mis on puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, rosinatest valmistatud piiritusjook rosinabrändi, puuvilja-marjaviin, õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook, õuna- või pirniveinibrändi, gentsiaanpiiritusjook, puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook, kadakamarjamaitseline piiritusjook, köömnemaitseline piiritusjook, aniisimaitseline piiritusjook, mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter, viin, liköör, munaliköör ja munasisaldusega liköör.

Samuti annab eelnõu veini, liköörveini, vahuveini ja gaseeritud vahuveinide, maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi, vermuti, mõrumaitselise veini, sangria, clarea, puuviljavahuveini, vahutava puuviljaveini, gaseeritud puuviljaveini, kangendatud puuviljaveini, siidri, perry, mõdu, õlle ja etnoõlle definitsiooni.

Eelnõu kohaselt on viin ehk vodka piiritusjook, mis on valmistatud sellisest piiritusest, mida on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised.

(ETA)

vaata lisaks:
Reformierakond tegi ettepaneku lubada spordivõistlustel lahja alkoholi müümist
Koduõlle tootjate mured jõudsid Riigikokku
Uus alkoholiseadus ja selle parandused

Kolme Balti riigi eelmisel nädalal tehtud hinnavõrdlus näitab, et suitsud L&M Super Lights on kõige kallimad Eestis ja odavaimad Leedus. Kõige tuntum kohalik õlu pooleliitrises pudelis maksab aga kõige rohkem Lätis ja kõige vähem Eestis, kirjutab Äripäev Online.

ÄP ajakirjaniku poolt läbi viidud hinnauuringust selgub, et kui suitsupakk L&M maksab Eestis 15,9 krooni, siis Lätis maksab see 12,7 krooni ja leedus 12,1 krooni.

Õlledest maksab Saku Originaal Eestis 9,5 krooni, Läti tuntuim õlu Aldaris "Zelta" maksab 10,2 krooni ja Leedu õlu Extra "Svyturys" maksab 10,1 krooni.

Pooleliitrine pudel kõige tuntumat viina maksab kõige rohkem Eestis (Liviko "Viru valge" 69 krooni), Lätis maksab Latvijas Balzams`i "Moskovskaja Ossobaja" 73,2 krooni ja Leedus maksab Strumbrasi "Vodka Lithuania" 49,2 krooni.

Coca-Cola on kõigis kolmes riigis hetkel praktiliselt sama hinnaga müügil: Eestis 7,5 krooni, Lätis 8,2 krooni ja Leedus 7,4 krooni.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Ministeerium ei poolda õllehinna alandamist

Norra kontsern Orkla ja selle tütarfirmad loobusid osalusest Soome Hartwallis.

Orkla ja selle tütarfirmad müüsid 12,5 miljonit aktsiat ehk 18,9 protsenti Hartwalli aktsiatest, koguväärtusega 265,5 miljonit eurot. 

Hartwall teatas eile, et Hartwallide perekond on suurendanud oma osalust ettevõttes 84 protsendini. 

Tehingu taustaks on Taani Carlsbergi ja Norra Orkla plaan luua ühine õlletehas. Soome konkurentsiamet kiitis plaani jaanuaris heaks, kuid seadis mitmeid tingimusi, millest peamise kohaselt peab Orkla müüma viiendiku talle kuuluvatest Harwalli aktsiatest. 

Vastasel korral oleks Hartwalli ja Sinebrychoffi ühine turuosa Soomes paisunud lubatust suuremaks, sest Sinebrychoff kuulub täielikult Carlsbergile.

Sinebrychoffi ja Hartwalli turuosa Soome õlle- ja siidriturul jääb veidi alla 90 protsendi, long drinkide sektoris ulatub üle 90 protsendi ning karastusjookide alal umbes 75 protsendini.

(ETA)

vaata lisaks:
Orkla ja Carlsberg ühinevad

Rahandusministeerium ei toeta portaalis Täna Otsustan Mina (TOM) tehtud ettepanekut alandada lahja õlle aktsiisi, kuna alkoholiaktsiisi mõtteks on eelkõige alkoholitarbimise piiramine.

Alkoholiaktsiisi kui valikulise müügimaksu kehtestamise mõtteks on ministeeriumi kinnitusel piirata alkoholi ja alkohoolsete jookide, sealhulgas õlle tarbimist. Alkoholiaktsiis on oluline riigieelarve tuluallikas ning peaks katma alkoholi tarbimisest tulenevad ühiskonnale tekitatavad sotsiaalsed kulud ja kahjud, sealhulgas õlle tarbimisest tulenevad kulud ja kahjud, selgitas ministeeriumi kantsler Aare Järvan.

Lahja õlle aktsiisi langetamine pole õigustatud ka põhjusel, et rahvusvahelise tava kohaselt on õlle aktsiisimäär proportsionaalselt seotud õlle etanoolisisaldusega — mida kõrgem on õlle etanoolisisaldus kalkuleerituna hektoliitri protsendi kohta, seda suurem on maksta tulev aktsiisisumma, märkis Järvan. Ta lisas, et nimetatud maksustamisprintsiip on õiglane nii tarbimise kui sotsiaalsete kulude hüvitamise seisukohalt.

Samuti on Eestis kehtestatud aktsiisimäär 55 krooni õlle hektoliitri protsendi kohta rahandusministeeriumi teatel mitmete naaberriikidega võrreldes suhteliselt madal. Kui Eestis on kolmeprotsendilise õlle aktsiisisumma liitrilt 1,65 krooni, siis näiteks Rootsis on aktsiisisummaks 9,30 Eesti krooni ning Soomes koguni 13,42 Eesti krooni. Balti riikidest on Eestis kehtivast aktsiisimäärast kõrgem aktsiisimäär kehtestatud Leedus — 1,77 krooni liitrilt.

TOM-is kaks toetusallkirja kogunud lahja ehk kuni 5,5 protsendise alkoholisisaldusega õlle aktsiisi langetamise ettepaneku teinud kodanik tõi idee põhjuseks õlle kalliduse võrreldes muu maailmaga. Keskmise pooleliitrise õlle hind peaks olema ettepaneku esitaja hinnangul olema kolm kuni viis krooni.

(BNS)

vaata lisaks:
TOM: Lahja õlle aktsiis alla

Venemaal Sverdlovski oblastis meisterdas pensionäriproua endale uue aasta vastuvõtmiseks plastpudelitest kostüümi.

Asbesti linnas elav pensionär Albina Zlatina valmistas kostüümi, mis koosneb kleidist, kübarast ja kingadest kahe kuuga ning selleks kulus 200 pooleteiseliitrist õlle- ja veepudelit.

Komplekt tipneb sobiva aksessuaari - ridiküliga, mis on tehtud ketshupipudelitest.

(uno.ee)

vaata lisaks:
Narva parteijuht ehitas pudelitest maja

Vaimukalt absurdne linateos “Tapja õllejogurti rünnak” võitis konkursil “Tudengifilm 2001” südamed nii publikul kui ka žüriil, kuhu teiste hulgas kuulus näitleja Tõnu Kark.

Pooletunnise võidufilmi panid kokku Tartu Ülikooli politoloogiatudengid koondnimega Õ-fraktsioon. Filmi peaosalist, punase elevandi seljas kappavat rüütlit kehastav Tõnis Leht rääkis, et võtted algasid juba augustis. Tegevus käis Padise kloostris, Matsalus ja Piusa liivakoobaste juures.

“Mingi kius peab ikka sees olema,” põhjendas Leht, miks nad viitsisid filmi peale nii palju aega ja energiat rakendada.

“Õllejogurti” süžee on lühidalt järgmine: üksik rüütel saabub ustava elevandi Gustavi seljas kõrtsi, kus kuuleb, et lähedalasuvas kloostris piinatakse süüta neitsit. Mees tormab neitsit päästma, tappes kloostris kõik mungad, kes teda neitsi juurde ei juhata. Samal ajal valmistab üks munk saatanlikku nestet kitsepiimast ja Pärnu maakonna viletsast mõdust. Õllejogurt röövib ta hinge ja saadab ümbruses elavaid inimesi tapma. Rüütel kohtub mungaga metsas, olles äsja sattunud süüta neitsi jälgedele, keda ahistab üks liputaja. Rüütel sureb, aga elevant tapab zombistunud munga.

Leht rääkis, et edasi kavatsevad nad edukat linateost kassettidel levitada ja võib-olla sellega veel mõnele festivalile minna. Tartu Tudengisügise filmikonkursil võistles üleeile kokku kakskümmend lühemat sorti filmi.

(SL Õhtuleht)

Täna Viljandi kaubamaja hoovis algava «Suure kannu» õlletelk pandi eile üles korralikus lumetormis.

Üks ürituse korraldaja Toomas Mädamürk ütles eile pärastlõunal, et kuigi päeval nägid telgi püstitajad päris kõvasti vatti, saab katusealune õhtuks kindlasti valmis.

«Praeguseks on traktor telgi sisemuse lumest juba puhtaks lükanud ja homseks peaks asfalt kuiv olema,» rääkis ta.

Mädamürgi sõnul on neil telkide ülespanekul alati vihma ja tormi olnud ning korraldajad on sellega juba harjunud. «Oleksimegi nördinud, kui seekord teisiti oleks läinud,» lisas ta.

(Sakala)

vaata lisaks:
Viljandi mehed korraldavad oma "Oktoberfesti"
Suur Kann
Suur Kann 2

Viljandi kaubamaja hoovi kerkib täna hiigelsuur telk, milles homme algava õllepeo «Suur kann» ajal peaks olema ligi 20 soojakraadi.

«Pidulised külma kartma ei pea, telki tuleb korralik soe sisse,» lubas reedel ja laupäeval Viljandis peetava õllepeo «Suur kann» üks korraldaja Toomas Mädamürk. Tema sõnul peaks õlletelgis õhutemperatuur kütmisega tõusma 15—20 kraadini, inimesed annavad oma kehadega sellele aga lisagi.

800-ruutmeetrise peosaaliga telgi toob Viljandisse Tallinna firma Ehitustööriist, kes hoolitseb ka selle püstitamise ja kütmise eest. Sama firma pakkus oma teenuseid ka oktoobris Tallinnas Vabaduse platsil seisnud Saku õlletelgis. Seal olid inimesed Mädamürgi sõnul pidutsenud lausa T-särkide väel. «Kahjuks ei ole meil ruumipuuduse tõttu telgis võimalust inimestele valvega riidehoidu pakkuda, kuid kinnituskonksud
mantlite riputamiseks on seal kindlasti,» lausus korraldaja.

Hiigelsuur köetav telk tuuakse Viljandisse esimest korda ja «Suurt kannu» on ürituste organiseerimiseks ellu kutsutud firma TTL Triaal korraldanud vaid suviti.

«Näeme ju, mis toimub kogu Eesti meelelahutusäris ja kultuurielus: kogu suvi on rahvaüritustega üle uputatud, aga sügisel on auk,» põhjendas Mädamürk seda, miks külmal ajal õllepidu ette võeti.

«Suure kannu» organiseerijad olid inspiratsiooni saanud ka Müncheni «Oktoberfestilt», kus nad oktoobri alguses käisid. «Kõike me selle festivali järgi loomulikult ei tee, kuid osa ideid saame Viljandi jaoks kohandada küll,» arvas Mädamürk. «Näiteks on on telgis «Oktoberfesti» eeskujul pikad õllelauad, kus igal inimesel on oma istekoht ning tellimine käib lauateenindusega.»

Toitlustuse ja teeninduse on oma õlule võtnud füüsilisest isikust ettevõtja Margus Alamaa ning Mädamürgi sõnul peaks tema meeskond koosnema umbes paarikümnest inimesest.

Kokku on «Suure kannu» telgis 900 istekohta ning rohkem inimesi sinna sisse ei lasta.

Lisaks õllelaudadele on peopaigas ka puidust tantsupõrand ning lava, kus kahe päeva jooksul astub üles seitse ansamblit, kolm reedel ja neli laupäeval.

Toomas Mädamürk lisas, et erinevalt suvisest «Suurest kannust» sellel üritusel käepaelu ei jagata ning inimestel ei ole võimalust vahepeal peokohast ära käia. Teiseks ebameeldivuseks võib külastajatele osutuda see, et turvamehed soovivad nende suurtesse seljakottidesse pilku heita. «See on selleks, et inimesed oma alkoholiga sisse ei tuleks.»

Toomas Mädamürk lisas, et eelseisev sügisene «Suur kann» on TTL Triaalil esialgu katseüritus ning selle traditsiooniks muutumist ta lubada veel ei julgenud. «Vaatame, kuidas rahvas asja vastu võtab,» lausus Mädamürk. «Kui hästi, siis tahame selle ka edaspidi korraldada.»

(Sakala)

vaata lisaks:
Suur Kann
Suur Kann 2

Bulgaaria naised kaebasid kohtusse õllefirma, mille reklaamid kohtlevad naist objektina, ütlesid Sofia kohtuametnikud.

Vägivalla ohvriks langenud naisi kaitsva valitsusvälise organisatsiooni Animus viis liiget esitasid õllefirma Zagorka vastu hagi telereklaami pärast.

Reklaamis küsitakse “Mida mees vajab?” ja vastatakse, et “kiiret autot, ilusat naist ja head õlut”.

“Ma olen tõsiselt solvunud, sest see reklaam kohtleb naist objektina,” ütles Maria Tšomarova, kes ühena viiest naisest nõuab firmalt kahjude hüvitamiseks 20.000 leevit (10.226 eurot).

Zagorka muutis naiste kriitika peale juba oma reklaamiteksti ja nüüd vajab mees selles “ilusa naise” asemel “sõprade seltskonda”.

(BNS)

vaata lisaks:
http://beerismylife.com/breweries/bu/3345.shtml
http://valery.zonebg.com/english/stuff/zagorka.php
http://www.bia-bg.com/bia/regional/stz-economic.htm

Eesti on taas jõudnud maailmakaardile ja seda esmakordselt läbi sponsorite. Saku õlletehas toetab Ameerikas NHRA Winston Drag Racing karikasarjas võistlevat Maelstromi meeskonda.

Maelstromi meeskond sõidab Top Fuel sarjas autoga, mis läbib veerand miili umbes 5.1 sekundiga. Mootoriks on neil Keith Blacki 500 kuuptolline Hemi, mis toodab ligikaudu 6000 hobujõudu.

Meeskonna koduleheküljelt ei selgu, kas nad sel hooajal ka kohti on saanud, kuid tegemist on suhteliselt uue meeskonnaga, kes veel selle hooaja keskel otsustas Funny Car´ilt üle minna Top Fuel sarja. Sestap ei paista nende tulemusi ka Winston Cup´i kodulehelt.

Piloodiks on meeskonnas Top Fuel autol Bobby Lagana, kes hetkel on Winstoni sarjas 23-ndal kohal.

(delfi.ee)

vaata lisaks:
Maelstrom Motosports

Pubides käimine aitab meestel vähendada igapäevases elus tekkivat stressi.

Leedsi Ülikooli teadlane Colin Gill ütles, et pubis veedetud aeg annab mehele võimaluse luua sidemeid sõprade ja kolleegidega.

"Mehed vajavad enda jaoks aega nii nagu ka naised. Pubide külastamine parandab meeste vaimset tervist," kinnitas ta.

Gilli poolt kogutud andmed näitavad, et keskmine inglane tunneb end mittevajaliku ja sihituna, kui ta ei ole käinud pubis üle nädala.

Enamus küsitletud meestest kinnitas, et nad käivad pubis pigem lõdvestumas ja juttu ajamas ning meeldivat seltskonda nautimas kui alkoholi tarbimas. Joomise seadis esikohale ainult iga kümnes regulaarne pubikülastaja.

(STT-ETA)

vaata lisaks:
Õlu aitas rinnapartiid suurendada
Õlu võib vähendada südamehaiguste riski
Õlu on maksale hea
Teadus muudab õllekõhu lihasteks
Jooge õlut, siis seksite rohkem
Õlu on siiski tervislik, ütlevad asjatundjad
Beer & Health home page

Saku Õlletehas tõi sel turule uue kange heleda õlle Sorts, mis vahetab välja seni Eesti bock-tüüpi õllede seas väga populaarse Sarviku.

Eesti esimeseks bock-õluks oli Saku Õlletehase Kurat, millest koostise ja etiketi muutumisel sai tänaseni müügil olnud Sarvik. “Nüüd tegime bock-tüüpi õllede segmendis taas tootevahetuse ning vahetasime Sarviku välja uue õllega Sorts,” selgitas Seimann. Sorts õlle alkoholisisaldus on kaheksa protsenti.

Tootevahetus sai Seimanni sõnul teoks regulaarne tootearenduse tulemusena. “Saku on alates taasiseseisvumisest olnud Eesti õlleturu turuliider, omades keskmiselt 48 protsenti kogu õlleturust, kuid me pole mitte ainult turuliider, vaid ka tootearendusliider,” rääkis ta.

Õlletehase eesmärk saavutada uue bock-õllega eriti kangete õllede segmendis 40-protsendiline turuosa. Hetkel on Sakul eriti kangete õllede turuosa selles segmendis keskmiselt 30 protsenti, lisas Seimann.

Enimjoodud Saku Õlletehase õlu Saku Originaal, järgneb Saku Rock, mis on teinud suure hüppe, ning sealt edasi tulevad kangemad õlled, märkis Seimann.

Praegu koosneb Saku Õlletehase toodang õlledest Saku Originaal, Saku 7,5, Sack bei Reval, Saku Tume, Saku Pilsner, Saku Hele, Saku on Ice, Rock, Saku Originaal Light ja Hard Rock. Õlletehase toodangusse kuulub ka hooajaliselt valmistatav Saku Porter.

Lisaks valmistab ettevõte kolme eri maitsega mineraalvett Vichy Classique, apelsinilimonaadi Zingo ning pirni- ja õunamaitselist siidrit Kiss. Saku Õlletehas on ka Pepsi jookide ametlik maaletooja Eestis.

(BNS)

vaata lisaks:
Saku Õlletehas EBGs

Saaremaa Õlletehase mahutites laagerdub väga kange õllelaar, mis oma kümneprotsendilise alkoholisisaldusega peab tehasele avama tee kangete õllede turule.

Saaremaa Õlletehase tegevjuht Marek Pihelpuu nentis, et talvehooajal on kange õlle tarbimine tunduvalt suurem kui kerge õlle tarbimine. “Plaanime välja tulla jõuluõllega, samuti hakata konkurentsi pakkuma hakata kange õllega,” sõnas Pihelpuu.

Tehase esimese kange õlle laar on käimas, tulemustest saab rääkida paari nädala pärast, ütles Pihelpuu. “Me ei ole seda küll enne teinud, aga praegu läheb kõik plaanipäraselt. Tulemust on siiski raske ennustada, kuna kääritamise aeg on pikk ja laagerdamine veel pikem. Seetõttu pole välistatud ka üllatused,” rääkis ta ja kinnitas, et peaks uudistoote alkoholisisaldus ulatuma kümne protsendini.

Tehase juht ei soovinud täpsustada, mis saab uute toodete nimeks, viidates, et uute õllede nimed on alles kujundamisel. Meie Maa andmeil peaks kangete õllede turul konkurentsi hakkama pakkuma nostalgiamaiguline ja sihtgruppi arvestav “Tehumardi kange lahinguõlu”.

Marek Pihelpuu hinnangul on kohalik tööstus esimese kuue müüginädalaga suutnud Saaremaa õlleturul kanda kinnitada, kuid ta ei soovinud täpsustada, kui palju tehas on selle ajaga oma toodangut müünud. “Tulime täis bussi ja saime esimese hooga isegi istekoha. Koht on olemas, kuigi kitsas on,” sõnas Pihelpuu, tunnistades, et sügis-talvisel hooajal, mil õlut tarbitakse suhteliselt vähe, on müügitöö keeruline.

Tegu on uudiskaubaga, mõned teevad prooviostu, kuid jäävad oma maitsele kindlaks. Seetõttu on turg meie jaoks väga kõikuv ja raske on väita, et olema haaranud kohalikust õlleturust nii või teistsuguse protsendi, rääkis õlletehase tegevjuht. “Arvestada tuleb ka seda, et oleme ainult ühe tootega väljas. Kui sortiment on suurem, siis saab juba midagi julgemalt väita,” lisas Pihelpuu.

Täie võimsusega ei saa õlletehas praegu tegutseda, kuna aktiivse õlletarbimise hooaja lõppemise järel pole lihtsalt piisavalt turgu. Kui müük läheb nii, nagu esimesel kuul, siis on planeeritud aastase müügimahu, 2 miljonit liitrit, täitmine Pihelpuu sõnul reaalne. “Samas, kuud ei ole ühesugused, suvine hooaeg on ikkagi see, mis täidab suurema osa plaanist,” sedastas ta.

Saaremaa kaupmehed möönavad kohaliku õlletehase ebaõnnestunud turuletulekut ja peavad uudistoodangu hinnapoliitikat pikemas plaanis konkurentsivõimetuks.

“Üldiselt ta läheb, kuigi isiklikult ootasin paremat müügiedu. See aga eeldanuks teistsugust turuletulekut,” ütles STÜ kaupluse Edu juhataja Urmas Vevers, viidates, et tehase müügistrateegiat pood siiski ei kujunda, vaid võimaldab tal oma toodet võimalikult mugavalt tarbijani viia.

Leisis tegutseva Nõmme äri juhataja Kati Paju nentis, et esimene partii kohalikku õlut õnnestus kauplusel küll maha müüa, kuid vaimustust uus toode külameestes ei ole tekitanud. “Oleme teda müünud, aga mitte nüüd tohutult. Oma kanguse kohta on tema hind soolane. Odavamalt saab isegi kangemad õlled kätte,” rääkis Paju, viidates, et maatarbija jaoks on lipulaevad Bock ja Sarvik.

“Millel ikka kraadi on ja mille hind kraadi kohta oleks soodne,” selgitas Paju oma kundede õlle-eelistusi, lubades siiski ka kohalikku õlut tasapisi edasi müüa. Ta lisas, et suurem võinuks kohaliku õlle ostuhuvi olla siis, kui toode oleks müüki tulnud suve hakul. Ka Urmas Vevers tõdes, et turuletuleku aeg oli uuele õllele ebasoodne, kuigi lahjade õllede kategoorias oli tema mõju konkureerivatele toodetele siiski tunda.

“Nad tulid turule siis, kui õllehooaeg oli lõppenud,” rääkis Inge Nook Perepoode haldavast Mona Kaubandusest. Tema andmeil on kohaliku õlle müüginumbrid Saku ja AleCoqi kõrval seni olnud mikroskoopilised.

“Hinnast ei maksa üldse rääkida, see on täiesti vale. Ma ei ole Leedot küll ise trehvanud, aga kui ta tahab õllega sellist müügistrateegiat jätkata, siis see kukub täielikult läbi,” ei varjanud Nook pettumust. Ta lisas, et kliendid on juhtinud tähelepanu ka õlle kvaliteedile. “Kui elusal õllel peab sade põhjas olema, siis seda tuleb tarbijatele selgitada, et ta niisugune välja näeb,” ütles Inge Nook.

Urmas Vevers tõdes, et hinnapoliitika on tehase teha. “Kui ta oma hinda langetab, saame seda teha ka meie. Kui temal on raskusi mingi partii realiseerimisega, siis ta on pakkunud välja hinnaalndusi ja seda on kasutatud ka,” rääkis Edu juhataja.

Vevers nentis, et tehasel on tulnud säilivusaja ületanud õlut välja vahetada. Ka Perepoed müüsid kohalikku õlut vahepeal alandatud hinnaga. “Me päästsime neid, kuna õlut pidi olema hästi palju,” rääkis Inge Nook. “Ta läheks, kui oleks teiste õlledega ühes hinnas või isegi soodsam. Ka poodide vahel on tohutud erinevused. Niiviisi ei tulda turule ega niiviisi ei olda turul,” lisas ta. Ka Vevers tõdes, et kui tehase müügistrateegias midagi ei muutu, läheb tootjal raskeks.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega
Saaremaa Õlletehas alustab tootmist juulis
Saare õlu keskendub oma saarele
Saladuseloor varjutab Saaremaa õlle nime
Saaremaa Õlletehas ootab alhoholiregistri luba
Saaremaa Õlletehas sai loa õlut müüa
Õlletehas jagas avamise puhul tasuta rüübet

Saku Õlletehase üheksa kuu kasum oli 58 miljonit krooni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 9 protsenti, teatas tehas.

Ettevõtte tänavu aasta üheksa kuu käibeks kujunes 586 miljonit krooni, mis on 2% võrra suurem, kui eelmisel aastal. Ettevõtte kolmanda kvartali käive suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligemale 16%.

Kolmanda kvartali planeeritust suurem kasum on Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul seotud eelkõige müügi tõusuga suveperioodil. "Kõige suuremaks tõusjaks on olnud Rock õlu, mille müügimaht on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga 30% suurenenud," lisas Remmel.

Ettevõtte üheksa kuu müügimaht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligemale 8%, moodustades kokku 43,7 miljonit liitrit. Saku Õlletehase kolmanda kvartali müügimahuks kujunes ligemale 18 miljonit liitrit, mis on ligemale 24% suurem, kui eelmise aasta samal perioodil.

(EPL Online)

vaata lisaks:
Saku Õlletehase läbimüük suurenes juulis pea 20%
Saku Õlletehas saavutas 50-protsendilise turuosa

AS Viru Õlu täiendas Frederiku seeriat ja tõi Premiumi, Pilsneri ning Vaba kõrval turule uue õlle Frederik Porter. Ka on pisut muudetud tooteperekonna siltide kujundust.

(EBG)

vaata lisaks:
Viru Õlu EBGs

Salt Lake City’sse taliolümpiale minejad peavad arvestama üsna karmide alkoholipiirangutega, mis selles mormoonlikus Utah’ osariigis kehtivad.

Olümpialinna linnapea Rocky Anderson on küll püüdnud paljude pealtvaatajate eemalejäämise kartuses piiranguid leevendada. “Alkoholiseadused on ajast ja arust ning me peame neid muutma, kui tahame Utah’sse meelitada välismaiseid külalisi,” tõdes Anderson. See on aga keeruline ettevõtmine, sest enamik osariigi elanikest on mormoonid ning selle usulahu põhimõtete kohaselt on alkoholitarbimine lubamatu ja olümpia pärast ei tohi piiranguid lõdvemaks lasta, edastas Briti uudistekanal BBC.

Alkoholi saamiseks tuleb vaeva näha. Mõistagi pole dringi ostmine Utah’s võimatu, kuid keeruline siiski. Napsitada on või-malik baarides, kuid need on kõik privaatklubid, kuhu pääsemiseks peab olema klubi liige. Tavaliselt saab küll klubi liikmeks, kui maksta ukse peal viis dollarit. Teiseks võimaluseks on leida keegi klubiliige, kes joomahimulise oma külalisena sisse laseb.

Linnapea Anderson on arvamusel, et vanusepiirangu – alkohoolseid jooke võib osta alates 21. eluaastast – võiks ju alles jätta, küll aga tuleks leevendada alkoholimüügikeeldu. Praegu pole alkoholi, ka mitte õlle ja veini müük lubatud tavalistes toidupoodides, vaid ainult osariikliku litsentsiga alkoholipoodides, mida on vähe ja mis on üksteisest kaugel, teatas BBC.

Lisaks kehtivad Utah’s muudki kummalised piirangud. Näiteks pole restorani ettekandjal ulatada kliendile veinikaarti, sest seda peetakse joomisele õhutamiseks. Kui aga klient seda otsesõnu küsib, siis tohib ettekandja talle alkohoolsete jookide nimekirja ulatada küll.

Pühapäeviti aga ei tohi mõnes baaris osta kohalikku õlut, mis on kangem kui 3,1 promilli, kuid imporditud kangemat kraami saab osta. Kui aga mõni inimene on end baaris täis joonud, istub seejärel autorooli ja sõidab end surnuks, siis võidakse baaripidaja anda kohtu alla mõrvasüüdistusel, kui leiab tõestamist, et ta teadis, et klient joob ja seejärel sõidab autoga.

Lisaks alkoholitarvitamisele on üsna karmid piirangud ka suitsetamisele. Näiteks on suitsetamine keelatud avalikkusele avatud hoonetes, sealhulgas toitlustusasutustes ja hotellides, kus aga siiski võivad olla eraldi ruumid suitsu tõmbamiseks. Tähele tuleks panna sedagi, et nii tubakatooteid osta kui ka neid tarvitada võib alates 19. eluaastast. Kui aga mõtlete, et okei, astun siis suitsuvabast baarist välja tänavale ja teen seal mõned mahvid, siis tuleb meeles pidada, et lähemal kui 25 jalga (7,5 meetrit) hoone sissepääsust on suitsetamine ka väljas keelatud.

Mormoonide ühele kõige tuntumale, kuigi ammugi enam mitte laialt praktiseeritavale tavale tuginev õllereklaam on ärritanud rahvast Utah’s, kus 70 protsenti elanikkonnast peamiselt oma usuliste tõekspidamiste pärast alkoholist hoidub.

Õllefirma Wasatch Beer on toonud turule uue toote, mil nimeks “Polügaamia porter” ja reklaamlauseks “Miks võtta vaid üks”. Mõistagi on tegemist viitega mormoonide mitmenaisepidamisele, kuigi polügaamiast ütlesid mormoonid ametlikult lahti juba 1890. aastal.

“Meie sihiks on siiski vaid nalja teha ja muidugi ka õllemüüki suurendada,” ütles BBC -le Wasatchi asutaja Greg Schirf. “Polügaamia porter” toodi välja pärast seda, kui võimud olid keelanud usuteemalised reklaamid, mida firma varem kasutas, näiteks selline reklaamlause nagu “Ristimisvesi sinu maitsenäärmetele”. Schirf on küll nõus, et mitmenaisepidamisele viitamine võib inimesi ärritada, kuid tema arvates ei tohiks mormoonid end puudutatuna tunda. “Kirik on avalikult teatanud vastuseisust polügaamiale, seega ei arva me, et kedagi solvaksime,” ütles Schirf.

(Eesti Päevaleht)

vaata lisaks:
Wasatch Beers