avaleht | uudised | EBG | protsess | ajaloost | sõnastik | eesti õlu | import | üritused | viited | huumor | laulud | kontakt
UUDISTE ARHIIV AUGUST-SEPTEMBER 2001
saada uudis: news@beerguide.ee

UUDISTE ARHIIV >>

SEPTEMBER 2001
Saaremaa Õlletehas sai loa õlut müüa
Õisu tehnoloogid omandasid Saksamaal kogemusi
Shotimaal toodetakse kiviaegset sõnnikuõlut
Zhirinovski lollitas miitingulisi tasuta õllega
 

AUGUST 2001
Purjus meremees ronis restoranlaeva masti
Saaremaa Õlletehas ootab alhoholiregistri luba
Saarte koduöllemeistrid ühe tünni alla
Frederik trügib pjedestaalile
Uus alkoholivaba õlu
Ösel Foods loobus Karksi Õlle- ja Veinitehase ostust 
Tshehhi-USA sõda Budweiseri pärast
Ösel: Õlletehase ost venib
Juulikuu tõi Sakule kõigi aegade müügirekordi!
Saare õlu keskendub oma saarele
Saladuseloor varjutab Saaremaa õlle nime
Keskmine sakslane tarbis poole aastaga 100 liitrit õlut
Tartu Õlletehase müügimaht kasvas neljandiku võrra


SAAREMAA ÕLLETEHAS SAI LOA ÕLUT MÜÜA
05.09.2001

Uus Saaremaa Õlletehas sai teisipäeval alkoholiregistrilt loa ning alustab veel sel nädalal oma esimese õllemargi Saaremaa Oma Õlu müüki.

AS-i Saaremaa Õlletehas juhataja Peeter Palu ütles BNS-le, et registrikomisjon otsustas õlletehasele loa anda ning pärast formaalsuste täitmist peaks esimene laar Saaremaa Oma Õlut mõne päeva jooksul juba müügile tulema.

Esialgu toodab Saaremaa Õlletehas ühte sorti õlut, hiljem on plaanis marke juurde tuua.

Saaremaa Õlletehas kavatseb hakata tootma kaks miljonit liitrit õlut aastas, mis katab Palu sõnul umbes poole Saaremaa enda vajadusest. Investeeringu suuruseks kujunes ligi 20 miljonit krooni.

Saaremaa Õlletehase omanikeringis on Saaremaa Laevakompanii juht Vjatšeslav Leedo ning kommivabriku Kalev juhid Oliver Kruuda ja Heino Priimägi.

(BNS)

vaata lisaks:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega
Saaremaa Õlletehas alustab tootmist juulis
Saare õlu keskendub oma saarele
Saladuseloor varjutab Saaremaa õlle nime
Saaremaa Õlletehas ootab alhoholiregistri luba


ÕISU TEHNOLOOGID OMANDASID SAKSAMAAL KOGEMUSI
04.09.2001

Äsja saabus üheksa Õisu Toiduainetööstuse Kooli õpilast Saksamaalt Nordrhein-Westfaleni liidumaalt kuuajaselt praktikalt, mida võimaldas Euroopa Liidu kutsealase koostööprogrammi "Leonardo da Vinci" toetus. Praktikal osales liha-, piima-, pagari- ja kondiitri- ning õlletoodete tehnoloogia eriala õpilasi.

Selles programmis oli Õisu kooli partner Nordrhein-Westfaleni liidumaa riigikantselei, kelle esindajal Peter Michelsil on pikaajaline praktikantide vahendamise kogemus. Koostöö sujus mõnusalt ja probleemideta.

Kindlasti on üks põhjus, miks Eesti praktikante südamlikult vastu on võetud, Saksa Baltimaade abiprogrammi juhtinud Michelsi ning Õisu kooli õlletehnoloogia õpetaja, praegu kahjuks juba manalamehe Jaak Mälgu eelnenud koostöö. Peter Michels aitas ju mõnda aega Õisu koolil viia õlletehnoloogia õpetamist paremale järjele, toetades laboratooriumi ja õlleklassi avamist.

Kõige rohkem kiitsid oma Saksamaa-praktikat õlletehnoloogiat õppinud noormehed Kaspar Orav ja Seido Nõmmküla. Nende töö kulges Saksa õllemajades, kus nad pruulisid meistri käe all mitut sorti õlut ning said õllevalmistamise tehnoloogias täieliku praktilise õppuse.

(Sakala)

vaata lisaks:
Õisu Põllumajandustehnikum


ŠOTIMAAL TOODETAKSE KIVIAEGSET SÕNNIKUÕLUT
03.09.2001

Tulihingelisimgi õllesõber võib tagasi kohkuda Šotimaa põhjarannikul asuvatel Orkney saartel müügile paisatud uue õllesordi “Stone Age” (Kiviaeg) ees, mis on maitsestatud loomasõnnikuga. Ajaloolased taastasid retsepti pärast väidetava 5.000 aasta vanuse kõrtsi ja pruulikoja avastamist ühel saarel.

Manchesteri Ülikooli ajaloolane ja pruulmeister Merryn Dineley sõnas nädalalehele The Observer, et jook on “üsna maitsev”. Õlut pruulitakse savitünnides, kuhu lisatakse pisut küpsetatud loomasõnnikut.

Dineley juhitav meeskond avastas uuemast kiviajast pärit Skara Brae küla väljakaevamisel muuhulgas ahju linnaste kuivatamiseks ning teraviljast kääritatud alkohoolse joogi jälgi.

(BNS)


ZHIRINOVSKI LOLLITAS MIITINGULISI TASUTA ÕLLEGA
03.09.2001

Esimese septembri kui Teadmiste päeva puhul Moskvas miitingu korraldanud Vladimir Zhirinovski pakkus osavõtjatele tasuta õlut, põhjustades tõsise rüseluse ja segaduse, teatasid kohalviibinud. Kõnekoosolek toimus Jaroslavski metroojaama lähistel ning sellel osales üle 700 inimese.

Pärast kõne lõppu teatas Vene liberite liider, et kõrvalasuvast poest võivad miitingulised tema kulul saada tasuta õlut. Ligikaudu 100 inimest, kellest osa näisid olevat kodutud ja alkohoolikud, kiirustasidki poodi, kus tekkis rüselus ja kaklus, teatas Interfax.

Ehmunud müüjad karjusid, et tegemist on eksitusega ning tasuta õlut ei kavatseta kellelegi anda. Rahvas neid aga ei kuulanud ning asus skandeerima “Õlut! Õlut!”

Pettunud rahvas lahkus poest alles poole tunni pärast. Neist mitmed jooksid Interfaxi andmeil ropult sõimates miitingupaigale tagasi, kuid Vene Liberaaldemokraatliku partei juht ja ta meeskond olid juba bussidega lahkunud.

(BNS)


PURJUS MEREMEES RONIS RESTORANLAEVA MASTI
27.08.2001

Leedu sadamalinna Klaipeda päästetöötajad pidid nädalavahetusel kesklinnas jõekaldal seisva restoranpurjeka masti otsast purjus meremehe alla tooma.

Kohaliku ajalehe teatel ronis purjekal Meridianas asuvas õllerestoranis pummeldanud norralane raa otsa ning karjus sealt inglise- ja norrakeelseid vandesõnu.

Restorani töötajad keelitasid madrust alla tulema, kuid ta keeldus, mispeale kutsuti appi päästeamet.

Kui tuletõrjujad redelid välja tõmbasid ning kolm päästetöötajat üles ronisid, soostus norralane ise alla ronima, misjärel ta viidi politsei arestikambrisse.

Tasunud huligaanitsemise eest ettenähtud trahvi, naasis meremees baari semudega edasi jooma.

Raa otsa roninud 44-aastane norralane Rodger Svere töötab ühel Saksa laeval, mis on hetkel kodusadamas remondis. Svere sõnul sõitis ta praamiga Saksamaalt Klaipedasse, et paljukiidetud Leedu õlut proovida.

(BNS)


SAAREMAA ÕLLETEHAS OOTAB ALKOHOLIREGISTRI LUBA
24.08.2001

Uues Saaremaa Õlletehases on valmimas esimene 18 tonnine õllekeedus, mille müüki paiskamiseks puudub tehasel veel alkoholiregistri luba.

AS -i Saaremaa Õlletehas juhataja Peeter Palu ütles, et registrikomisjoni istung, kus tehase valmistoodang ja marginimetus peaksid heakskiidu saama, toimub 4. septembril.

"Esialgu hakkame tootma ühte sorti õlut, eks hiljem tule marke juurde. Õllesordi nimi on muidugi Saaremaaga seotud, avalikustame selle siis, kui registrikomisjon on selle kinnitanud," rääkis Palu.

Saaremaa Õlletehas kavatseb hakata tootma kaks miljonit liitrit õlut aastas, mis katab Palu sõnul umbes poole Saaremaa enda vajadusest.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega
Saaremaa Õlletehas alustab tootmist juulis
Saare õlu keskendub oma saarele
Saladuseloor varjutab Saaremaa õlle nime


SAARTE KODUÕLLEMEISTRID ÜHE TÜNNI ALLA
22.08.2001

Vastloodud Saarte Taluõlletootjate Liit, mis peaks ühe mütsi alla koondama nii Saare-, Hiiu- kui Muhumaa koduõllemeistrid, kavatseb Riigikogu majanduskomisjonile esitada rea ettepanekuid, mis peaksid menetlusel oleva uue alkoholiseaduse muutma senisest koduõlletootja-sõbralikumaks. 

Taluõlletootjaid leidub Saaremaal pea igas külas, kuid neid, kes koduõlut ametlikult müüa tohivad ja kel selleks kõik dokumendid korras, on siin praegu ainult kaks: OÜ Taako ja OÜ Klipsi.

Taluõlletootjate liidu juhatuse liige Arvet Väli osaühingust Taako ütles: “Meile, kes me oleme selle asjaga tõsisemalt tegelenud, on selgeks saanud, et on olemas terve rida küsimusi, probleeme ja seadusepunkte, mida peab taluõlle ametliku müügi puhul arvestama ja täitma. Müügiõlle tegemiseks tuleb tasuda näiteks tegevusloa- ja aktsiisimaksu, vormistada aktsiisiladu ja toodang alkoholiregistrisse kanda, maksta laborianalüüside ja veel paljude muude asjade eest.”

“Praeguse alkoholiseaduse järgi, mis kehtib võrdselt näiteks nii Saku kui Tartu õlletehase ja meie koduõlletootjate suhtes, ei ole me aga võimelised õlut tootma: maksud tuleb meil maksta sama määra järgi kui suurtootjatel,” lisas liidu juhatuse liige Aarne Trei osaühingust Klipsi.

Et praegu on Riigikogu majanduskomisjonis menetlusel uus alkoholiseaduse redaktsioon, milles paljud punktid veel lahtised, leidsid taluõlletootjate liidu asutajaliikmed, et seaduse õllemeistrisõbralikumaks muutmiseks tuleks luua õlletootjate ühendus, mille peaülesandeks saabki taotleda Lääne–Eesti saarte õllemeistritele soodsamad riigimaksude maksmise tingimused. Väli sõnul tahab liit selleks oma liikmete abiga kiiresti välja töötada ühised seisukohad, millel oleks kaalu seadusekoostajate ees esineda.

“Praegu on koduõllemüüjad, kel paberid korras pole, salaviinamüüja staatuses. Selle kohta on seadustes olemas aga väga kõrged karistusmäärad,” märkis taluõlletootjate ühenduse loomise ärgitaja Toivo Naagel õlleklubist Saare Sangad. “Et õlletegu ja õlu kui selline siin üldse säiliks, tulebki midagi ette võtta. Mõnele mehele võib õlletegemine olla ainukeseks elatusallikaks, kui ta seda aga enam müüa ei või, sureb õlletegu saartel lõpuks lihtsalt välja,” lisas ta.

Taluõlletootjate liidul saab olema teisigi ülesandeid: välja töötada käsitööna valmiva ja seni alahinnatud taluõlle hinnapoliitika, taotleda tegevustoetust fondidelt, õlleüritustelt või sponsoritelt, saamaks nii raha näiteks õlletegijate nõustamiseks, tehnoloogilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks, õlleturismi käimalükkamiseks ja muuks, mis aitaks õllemeistritel oma toodangut edukamalt müüa.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Õlleoratoorium - kuidas Prii Vassili Muhus õlut teeb
Saaremaa koduõlu läheb Soome võistlema
Saaremaa koduõlu MMil kolmas
Paadla Viljaaidas valiti Kärla parim õlu
Saaremaal selgub jaanipäevaks koduõlle meister


FREDERIK TRÜGIB PJEDESTAALILE
21.08.2001

AS Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad poed müüvad üha enam ASi Viru Õlle toodangut, millest Frederik Premium on tõusnud õllemarkidest müüdavuselt kolmandale kohale.

Kuivõrd Viru Õlle Frederik ja Shandy tulid müüki alles juuni keskel, siis ei ole nad märkimisväärset positsiooni veel saavutanud, kuid lühikese ajaga on Viru Õlle osatähtsus kerkinud 6,8 protsendini, ütles ASi A-Selver toidukaupade peaostujuht Maarika Karelson. AS Nigula Õlu nn Laksude perekond on saavutanud 3protsendilise turuosa, seda peamiselt välismaiste õllemarkide müügi vähenemise arvel.

Võrreldes möödunud aasta ja tänavuse seitsme kuuga kukkus Tartu Õlletehase toodete turuosa Kaubamaja müügis juulis ligi 3 protsendi võrra 26,5 protsendi tasemele. Saku turuosa kukkus juulis 1 protsendi võrra 50 protsendi tasemele.

Võrreldes tänavuse ja möödunud aasta esimest seitset kuud on kohalike õlletootjate toodang Kaubamaja kontserni klientide hulgas oma positsiooni säilitanud muutumatuna, komakohtade võrra isegi tõusnud: Saku Õlletehase osatähtsus õllede müügis oli aastal 2000 50,8 protsenti ja aastal 2001 51,38 protsenti, Tartu Õlletehasel vastavalt 29,0 protsenti ja 29,7 protsenti. Suurte õlletehaste toodangu pisuke tõus ja väikeste suhteliselt tugev turuletulek on toimunud importõlle osatähtsuse vähenemisega.

Juuli müügis oli esikohal Saku Õlletehas 50 protsendiga, Tartu Õlletehas oli 26,5 protsendiga teine ning Viru Õlu on tõusnud 6,8 protsendiga kolmandaks, Viru Nigula “Laksude perekonna” osatähtsus oli 3 protsenti.

A-Selver ASi ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja klientide hulgas on praegu populaarsemad tooted Saku Originaal ja A Le Coq Premium, kolmandale kohale on tõusnud juba Frederik Premium.

(Äripäev)

vaata lisaks:
Frederik turule 10 miljoniga
Frederik EBGs


UUS ALKOHOLIVABA ÕLU
21.08.2001

Viru Õlu tõi turule alkoolivaba õlu nimetusega FREDERIK VABA.

FREDERIK VABA on karastav alkoholivaba õlu, mida Viru Õlu impordib Taani õlletehasest Harboes Bryggeri A/S. Alkoholivaba Frederikuga võid janu kustutada iga kell ja võtta ette kõike, mis vajab kainust peas.

ALKOHOLIVABA FREDERIK on valmistatud valitud linnastest, veest, parimast humalast ning pärmist. Alk. 0% Vol.

(frederik)

vaata lisaks:
Frederik Vaba EBGs


ÖSEL FOODS LOOBUS KARKSI ÕLLE- JA VEINITEHASE OSTUST
07.08.2001

Toiduainekontsern Ösel Foods loobus täna kavast osta Viljandimaal asuv Karksi Õlle- ja Veinitehas, ettevõtted ei jõudnud hinnas kokkuleppele.

Ösel Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis ütles, et kuigi hinnas kokkulepet ei tulnud ning äri jääb katki, jätkub Karksi tehasega koostöö. «Mõlemad tööstused on varemgi vastastikku teineteise tooteid müünud,» lisas Leis. Samuti on Ösel huvitatud Karksi veinist, mis sobib Ösel Foodsi siidrite tooraineks. Ta märkis, et Ösel Foods on endiselt huvitatud toiduainetööstusesse investeerimisest ning eelkõige jookide tootmisesse, mis on ka ettevõtte põhitegevuseks. 

Leisi sõnul on võimalikke uute partneritega läbirääkimised käimas. «Midagi konkreetset veel lähinädalatel öelda ei saa.» 

«Huvi ettevõtte laiendamiseks on tõsine ning raha investeeringuteks on,» märkis Leis. 

Selle aasta jooksul on Ösel Foods müünud osaluse Paljasaare Kalatööstuses ning kaubamärgi Linnuse Kali. Pikemat aega on Ösel Foods kavas olnud müüa ka Venemaal Moskvas asuv ketshupitehas, kuid seni pole müük õnnestunud. «Ega müügiga väga kiire ka ei ole. Tehas toodab ja müüb tasapisi edasi,» rääkis Leis. 

(Postimees)

vaata lisaks:
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Karksi õlut ähvardab kadumine
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlletehas EBGs
Sõltumatu Õlletehas
Ösel: Õlletehase ost venib


TŠEHHI–USA ÕLLESÕDA BUDWEISERI PÄRAST
06.08.2001

Ceske Budejovices asuva Budvari õlletehase ja USAs tegutseva Anheuser-Buschi vaheline sõda on väldanud juba 90 aastat ja praegu käiva 40 kohtuasja juures ei paista õllekitkumine lähiajal lõppevat.

Ligi sajandipikkuse õllesõja keskmes on Budweiseri kaubamärk, mida mõlemad tehased kogu maailmas kasutada ihaldavad. Möödunud kuul otsustas Saksamaa kõrgem piirkonnakohus anda kaubamärgi ainukasutusõigus Budvari õlletehasele, Venemaal saatis jällegi edu ameeriklasi, kes said loa kasutada Vene turul Budweiseri Ühendriikides levinud lühendit Bud.

Vaenulikud õlletehased kuulutavad kõva häälega oma võite ja üritavad vähendada kaotuste tähendust. Budvari õlletehase peadirektori Jiri Boceki sõnul seisneb kompaniide vaidlus lõppkokkuvõttes eri kultuuride kokkupõrkes.

«Sisuliselt on see vaidlus vana ja uue kultuuri vahel. Näiteks on Euroopa ja Aasia riikidel pikk ja rikas toiduainete tootmise tava. Neid tooteid teatakse päritolukoha järgi ning on loogiline, et seda põhimõtet püütakse kaitsta.

Uued või anglosaksi kultuurid üritavad omakorda vanemaid tooteid jäljendada ja väidavad siis, et geograafiliste indikaatorite kasutamine ja kaitse ei ole nende päritolumaade ainuõigus,» selgitas Bocek.

Budvari ja Anheuser-Buschi tüli ulatub ligi 150 aasta taha, mil Saksa immigrant Adolphus Busch ostis oma Missouris asuva pruulikoja tarbeks humalaid tollase Austria-Ungari keisririigi territooriumilt.

Praegune Ceske Budejovice kandis siis nime Budweis, millest ka kohaliku õlle nimi Budweiser. Busch võttis koos humalatega Ameerikasse kaasa ka Budweiseri nime, mille ta 1876. aastal kaubamärgina kasutusele võttis.

Kuigi õlut on Ceske Budejovices pruulitud vähemalt 600 aastat, asutati Budvari õllefirma alles 20 aastat pärast Budweiseri kaubamärgi kasutuselevõttu USAs. Kohtuteed hakkasid pooled ühiselt tallama 1911. aastal.

Jiri Boceki sõnul põhinevad Budvari tehase väited Budweiseri sidemetel Ceske Budejovicega - asukohal, kohalikel koostisainetel ja pikal pruulimistaval. Anheuser-Buschi juhi Steve Burrowsi sõnul pole geograafia mingi vaidlusteema. Budweiseri nimi kuuluvat õigusega tema firmale, sest Anheuser-Busch oli esimene, kes seda nime kasutama ja kogu maailmas turustama hakkas.

«Oleme Budweiserit globaalseks, hästituntud nimeks arendades investeerinud miljoneid dollareid. See on
investeering, mille peal Budvar ausalt öeldes meie kulul priilt elab,» märkis Burrows.

Budvari arvates peab päritolukandile viitav Budweiser saama õiguse õlletootja üle, millel pole Ceske Budejovicega mingit sidet. Steve Burrows pole sellega nõus, väites, et õlu pole ühegi konkreetse piirkonnaga ainuomaselt seotud.

Ja nii jätkub Budweiseri õllesõda ka 21. sajandil. Näiteks Saksamaa ja Portugal seovad Budweiseri päritolupiirkonnaga, Itaalia aga toetab Anheuser-Buschi lähenemist. Senised jõujooned võivad aga Euroopa Liidu õiguskorra harmoniseerimisega taas kustuda.

(Postimees)

vaata lisaks:
Anheuser-Busch tõrjub Soomes Budweiser Budvarit
Bud Light'i läbikukkumine Suurbritannias
Tšehhid võitsid kaubamärgivaidluse Leedus
Budweiser Budvar EBGs
Bud Beer EBGs
Budweiser Budvar = Czechvar
Tshehhid said ainuõiguse Budweiserile


ÖSEL: ÕLLETEHASE OST VENIB
06.08.2001

Toiduainetööstus Ösel Foods ei suuda hinnakokkuleppele Viljandi maakonnas asuva Karksi Õlle- ja Veinitehase ostmiseks.

Juba paar viimast nädalat on ettevõte pidanud läbirääkimisi õlletehase ostmiseks, kuid senimaani pole hinna osas suudetud kokkuleppele jõuda.

“Ega meil nüüd enam eriti kiiret ka sellega ole, sest suvi on juba peaaegu läbi,” ütles Ösel Foodsi juhatuse esimees Kuldar Leis. “Loodame ikka järgmise nädala lõpu poole (06.08-12.08 EBG) lepingu sõlmida.”

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Ösel peab läbirääkimisi Karksi õlletehase ostuks (täiendatud!)
Karksi õlut ähvardab kadumine
Väikeõlletootjaid on tabanud identiteedikriis
Karksi õlletehas EBGs
Sõltumatu Õlletehas


JUULIKUU TÕI SAKULE KÕIGI AEGADE MÜÜGIREKORDI!
03.08.2001

Tavapärasest soojemad suveilmad on mõjunud soodsalt Eesti joogiturule. Saku Õlletehase juulikuine kogumüük ületas eelmise aasta tulemuse koguni 53% võrra, moodustades kokku 8,3 miljonit liitrit, millest õlle osakaal oli üle 7 miljoni liitri. Tehase kõigi aegade müügirekordiks kujunenud tulemus ületas seniseks rekordiks olnud 1999. aasta juunikuu tulemuse 1,2 miljoni liitriga. Eesti enimmüüdud õlledeks olid hinnanguliselt nii juuli kui ka aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes Saku Originaal ja Rock.

2001. aasta esimesel poolaastal oli Saku Õlletehase jookide  müügimaht kokku 25,9 miljonit liitrit. Kodumaise õlle turul tagas see tulemus kokkuvõttes 50%-lise turuosa. Teise kvartali alguses edukalt turuletoodud siidri Kiss turuosaks kujunes kvartali kokkuvõttes hinnanguliselt 23%.

Mineraalvee turul oli Saku Õlletehasel aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes hinnanguliselt 15%-line turuosa, sealjuures esimeses kvartalis oli Vichy Classique'i turuosaks Eesti mineraalveeturust 12% ja teises kvartalis 17%.

(Saku Õlletehas)

vaata lisaks:
Maikuu oli Saku Õlletehasele soodne
Tartu Õlletehase müügimaht kasvas neljandiku võrra
Saku Õlletehase läbimüük suurenes juulis pea 20%


SAARE ÕLU KESKENDUB OMA SAARELE
01.08.2001

AS Saaremaa Õlletehas alustas üleeile pärast kaheaastast pausi taas Saaremaal õlle tööstusliku pruulimisega.

Varem Saaremaal õlut tootnud Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi hinnangul ei tasu Saaremaal õlle tootmine end majanduslikult ära. 

Uue õlletehase juhataja Peeter Palu sõnul pani Saaremaa Õlletehas, mille seadmetesse on omanikud investeerinud üle 20 miljoni krooni, üleeile käima esimese laari heledat, 4,8protsendilist õlut. “Õlle nime valime välja lähipäevil,” ütles Palu ja lisas, et maitsta saab uut õlut umbes kolme nädala pärast.

“Kui ilm sel ajal püsib endiselt ilus, müüme esimese laari tõenäoliselt lahtise vaadiõllena maha,” täpsustas Palu. “Edaspidi on kavas pastöriseeritud õlut pudelitesse villida.” Palu toonitas, et Saaremaa õlletööstuse taaskäivitamisele on kaasa aidanud ka konkurent Saku Õlletehas.

Saaremaa Õlletehase planeeritav võimsus on kaks miljonit liitrit õlut aastas. “Mandrile ei kavatse me õlut vedama hakata,” kinnitas Palu. “Tahame, et mandri mehed tuleksid Saaremaale õlut jooma.”

Tarmo Noop ei pidanud reaalseks, et Saaremaa Õlletehas suudaks kogu planeeritava koguse kohapeal maha müüa. “Siis peaksime meie ja Saku Õlletehas Saaremaa õlleturult kaduma,” sõnas Noop ja rõhutas, et sellist plaani neil küll pole.

Noobi sõnul lõpetas Tartu Õlletehase omanik, Soome õlletööstus Olvi Oy Saaremaal õlle tootmise 1999. aastal puhtmajanduslikel põhjustel. “Eesti väiksuse tõttu polnud otstarbekas teha suuri investeeringuid nii Tartusse kui Saaremaale,” põhjendas Noop õlletehase sulgemist Kuressaares. “Nägime, et saarlane ei eelista mitte niivõrd Saaremaal toodetud õlut, kuivõrd kvaliteetset õlut.” Suletud Saare Õlle endistest markidest on Tartu tehases praegu tootmises vaid Saaremaa X. Enne tehase sulgemist oli Saaremaa Õlletehase turuosa 4%.

Samas tunnustas Noop uue õlletehase omanike altruistlikku žesti rajada Saaremaale õlletööstus. “Kõik ettevõtmised, mis suurendavad ja arendavad Eesti õllekultuuri, on tervitatavad,” sõnas Noop.

Peeter Palu sõnul oli õlletööstuse taastamine Saaremaal missiooni küsimus. “Saaremaal peab oma õlu olema,” sõnas Palu ja lisas, et esimene dateering õlle tegemise kohta Saaremaal pärineb aastast 1284.

Pool Saaremaa Õlletehase aktsiatest kuulub Asile Saare Finants, mille eesotsas on Saaremaa tuntud ärimees Vjatšeslav Leedo. Veerand õlletehasest kuulub ASi Kalevi omanikele eesotsas Oliver Kruudaga ja veerand Pärnu ärimehele Margus Kangurile.

(Äripäev)


SALADUSELOOR VARJUTAB SAAREMAA ÕLLE NIME
01.08.2001

Esmaspäeval Saaremaa õlletehases käima pandud esimene õllelaar jõuab tarbijateni kolme nädala pärast, kuid õllesordi nime jätavad firma juhid mõneks ajaks veel enda teada.

Saaremaa õlletehase tegevdirektor Marek Pihelpuu lausus, et mõne kuu eest välja kuulutatud konkursile õllele orginaalse nime leidmiseks laekus kümneid pakkumisi.

“Huvitavaid nimesid tuli ka mandri-Eestist ja välismaalt, ehkki kuulutasime konkursi välja vaid Saaremaa lehes,” sõnas Pihelpuu. Ta ei soovinud kommenteerida kuuldusi, et ühe õllesordi nimeks võib saada “Suur Tõll”.

Pihelpuu ei soostunud ütlema, kas mõni nimekonkursile väljapakutud variant ka kasutusse läheb. “Ideid saime küll,” märkis Pihelpuu ja lisas, et õllesordi nimetus antakse avalikkusele teada lähiajal.

Pihelpuu kinnitusel laabus esmaspäeval alanud esimene õllekeetmine igati hästi. “Kõik tuli välja nii, nagu tahtsime,” sõnas Pihelpuu. Tema sõnul on praegu veel raske öelda, millise kangusega Saaremaa õlletehase esimene toodang tuleb, kuid ilmselt kujuneb õlle alkoholisisaluseks 4-5 protsenti.

Aastas kavatseb AS Saaremaa Õlletehas toota kuni kaks miljonit liitrit kahte-kolme erinevat sorti õlut. Esimene laar turustatakse vaadiõllena, edaspidi pannakse toodangut ka pudelisse. Õlut hakatakse turustama vaid Saaremaal.

(Meie Maa)

vaata lisaks:
Laevaärimees taastab Saaremaa õlletehase
Praamikuningas trügib õlleärisse
Peeter Palu hakkab käivitama õlle tootmist
Peaminister muretseb süvasadama ja õlle pärast
Palu õlletehase juhiks
Saaremaale taas oma õlletehas
Saaremaa Õlletehas teeb koostööd Saku Õlletehasega
Saaremaa Õlletehas alustab tootmist juulis


KESKMINE SAKSLANE TARBIS POOLE AASTAGA 100 LIITRIT ÕLUT
01.08.2001

Saksamaa statistikavalitsus teatas sensatsioonilise uudise: Saksamaal väheneb õlletarbimine. Ametlikel andmetel tarbiti selle aasta esimesel poolel 4,3% vähem õlut, kui 2000.a. samal perioodil.

Sellegipoolest on sakslaste õllejoomine tasemel - 6 kuuga joodi ära rohkem kui 53 mln hektoliitrit. Sellega on statistiliselt keskmine täiskasvanud sakslane 6 kuuga ära joonud 1 hektoliitri (100 liitrit) õlut, kirjutab BizTime.ru

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Soomlased tarbivad aastas 90 liitrit õlut
Läti elanik jõi keskmiselt 40 liitrit õlut


TARTU ÕLLETEHASE MÜÜGIMAHT KASVAS NELJANDIKU VÕRRA
01.08.2001

A.Le Coq Tartu Õlletehase kõikide tootegruppide kogumüügimaht suurenes kuue kuuga 25 protsenti, müügimaht oli 25 miljoni liitrit, teatas Postimees Online.

Tooterühmadest kõige rohkem ehk poole võrra on kasvanud siidri müük. Vee müük on suurenenud 33 protsendi võrra, karastusjookidel 27 protsenti ning õlle müük on kasvanud viiendiku võrra. Ainsana on vähenenud long-drinkide müük, teatas ettevõte.

A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles, et liitriliselt kõige rohkem on tõusnud õlle müük - 16,1 miljoni liitrini eelmise aasta 13,3 miljonilt liitrilt.

Esimese poolaasta seisuga kuulus A.Le Coq Tartu Õlletehasele 38 protsenti Eesti kodumaiste õllede turust, 52 protsenti siidri turust, 21 protsenti karastusjookide ning 10 protsenti vee ja 41 protsenti long drinkide turust.

(ÄP Online)

vaata lisaks:
Õllemüük edenes hoolimata halvast ilmast
Eesti õlletehased töötavad täistuuridel
Õllepruulijad kiidavad suve
Maikuu oli Saku Õlletehasele soodne
Tartu õlletehas võttis Sakult liidripositsiooni
A. Le Coq trumpas Saku turundusega üle
Saku Õlletehas loodab turuosa tagasi võita
A. Le Coqi mullune kasum oli 45 miljonit
Tartu Õlletehas ootab turuosa suurenemist sügisel


saada uudis: news@beerguide.ee

UUDISTE ARHIIV >>