Perejõulude eest plahvatuskindlate ustega maa-alusesse betoonpunkrisse varjunud inglane ronis peiduurkast õige varakult välja, sest tal tekkis väljakannatamatu himu pindi õlle järele.

Kolmekümneaastane rahandustöötaja Colin Wood puges Essexi krahvkonnas mahajäetud punkrisse neljapäeval ja kavatses veeta seal terve nädala.

“Kõik oli suurepärane, aga ma olin õllejanusse suremas ja mõte veel tervest nädalast õlleta oli liig mis liig,” ütles õllejanus punkrielanik Reutersile.

Wood maksis internetioksjonil kahenädalase punkrisviibimise eest 300 naela. Nii otsustavat sammu sundis teda astuma jälestus jõulude ja kõige sellega seostuva vastu.

“Teoreetiliselt pole sel vigagi, aga rabeleda ringi, osta kinke inimestele, kes sulle ei meeldi, perekogunemised, lõputu kalkun ja kohutavad filmid telekas — seda on liiga palju,” sõnas jõulust väsinud mees.

(BNS)

Kõige varem tuleva aasta 1. märtsil võib jõustuda uus alkoholiseadus, mille üheks kõige silmaga nähtavamaks tulemuseks saab õlle ja longero kadumine tänavaputkadest.

Igasuguse alkoholi kõrvaldamine putkamüügist on tingitud soovist muuta alkoholi sattumine noorte kätesse ja kurku võimalikult raskeks, selgitas majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja Margus Suik. «On teada, et praegu saavad noored alkoholi kätte just putkadest,» nentis ta. Seetõttu leidis seadusandja, et õlle, longero jm joovastava kraami putkadest kõrvaldamine on noorte kaitsmiseks tõhusam abinõu kui viinaostuea tõstmine.

Uus seadus lubab alkoholi ka avalikus kohas tarbida vaid selleks ettenähtud kohtades. Tegelikus elus tähendab see seda, et õlut võib vabas õhus juua vaid tänavakohvikus, kui kohalik omavalitsus ei ole spetsiaalselt lubanud teisiti. Samuti kaob tuleval aastal kaupluselettidelt veinilaadne jook pikett - nagu mujal Euroopa riikides, võib ka Eestis peatselt müüa ainult õigeid veine.

(Postimees)

vaata lisaks:
Reformierakond tegi ettepaneku lubada spordivõistlustel lahja alkoholi müümist
Koduõlle tootjate mured jõudsid Riigikokku
Riigikogu asus alkohoolseid jooke defineerima
Uus alkoholiseadus ja selle parandused

Kord leidnud pika halli habemega Randla Vassel meestega meskit maitstes kääritamisnõust uppunud kassi. “Näh, talimüts, kurivaim, sisse kukkund,” rehmanud taat üsna ükskõikselt ja maitsnud veel natuke. Hea kange õlu saanud. Kui naist ligi ei lase ja õigeid sõnu tunned, ei väära korraliku jõuluõlle valmimist miski, usuvad muhulased.

Kolhoosiajal võis kindel olla, et kui Muhu peres mees majas oli, siis tehti seal ka koduõlut. Esimees Arnold Kolki meenutatakse siiani hea sõnaga, andis ta ju sügaval stagnaajalgi rahvale jõululaupäeva vabaks. Tava kohaselt käisid jõulu esimesel pühal perest peresse lõbusad külamehed ehk jõulupoisid, kes õlle maitsemise kõrval lõbusaid lugusid jutustasid. Oli mõnes peres eriti hea õlu välja kukkunud, juhtus sedagi, et jõulupoisid enne koju ei jõudnudki, kui õlleankrul põhi peal.

Nüüd on oskajaid mehi vähemaks jäänud, aga paari küla peale mõne ikka leiab. Päelda külas on selliseks meheks Jüri Peegel, parimais aastais ja pealtnäha surmtõsine. Laseb külalistele kohvi pakkuda, aga ise põlgab ära. Et õlleteoks on veel varavõitu, ei joo Jüri üldse midagi, vaid praeb koldes orgi otsa torgatud verivorsti ning vestleb suure hagijasarnase krantsiga, kelle ristsed hiljuti ümbruskonnas suurt elevust tekitasid. Pidusid Jüri korraldada oskab ja tema tehtud õlut hinnatakse, ristsetele ilmus mehi kaugemaistki küladest ja peni sai vaderitelt koguni kolm nime: Naki (hüüdnimi), Nakinov (esindusnimi) ja Nakiturov (paha pealt tabamise korral).

Peale koera ristsete kujunes väga menukaks ka keldri saja aasta juubel. Esinevad ju jõul ja jaanipäev kahetsusväärselt harva, aga vahepeal ei tohi ometigi õlletegemiskunsti ära unustada. Tuleb siis tähtpäevi leiutada.

Linnasteks kõlbab oder, kuid kuuldavasti on ka rukkist õlut tehtud. Jüri oskab öelda, et 38 kilost linnastest saab 100 liitrit õlut. “Aga enne tuleb vili hästi ära puhastada, et umbrohtu sees ei oleks.” Kõigepealt paneb Jüri linnased likku, soojal aastaajal kolmeks, talve poole neljaks päevaks. Külmaga kulub linnaste “kasvatamiseks” nädal. “Iga päev tuleb vett vahetada, muidu läheb hapuks.” Leotatud linnased laotab ta tsement- või kivipõrandale (puupõrand ei kõlba) “kasvama” (idanema). Kiht olgu vaksapaksune, näitab Jüri kahe sõrmega, paksem kipub hallitama minema. “Vanasti pandi kõige peale kapsalehed, mina panen presendi või vanad kotid. Õhk peab läbi käima. Iga päev tuleb linnaseid segada, muidu kasvavad need puntraks. Viimases lõpus, kui vunk juba sees ja vili kipub palavaks, segan ikka mitu korda päevas.”

Nüüd laotab Jüri linnased restile kuivama. “Liiga suurt temperatuuri ei tohi anda, et ära ei kõrbeks. Kahe päevaga on seni hakkama saadud.” Siis viib ta linnased veskile. “Linnasejahu ei tohi liiga peenike saada. Kui tera kolmeks, on jahu paras.”

Jüri silmisse on sugenenud hasartne tuluke, sest sealtmaalt pole märjukese valmimiseni enam palju jäänud. Vastutusrikkaim osa on aga alles ees. Kui jahu valmis, on vaja “põhi paika panna” - käimatõrre põhja nagaauku topib Jüri õletuustaka ja kadakaoksi. “Kadakal peavad valmis marjad peal olema, siis ta on hea!” Natuke lisab ta ka humalat, mis tuleb enne läbi keeta, et humalaviha välja tuleks - olla teine sama karm ja kange kui jumala viha.

Põhi valmis, kallab Jüri linnasejahu tõrde ja valab kõige peale keeva vee. Vahepeal segades laseb ta meskil kuus tundi seista. Aeg ümber, keerab ta naga augu eest ära ning läbi õlgedest-kadakast filtri hakkab jooksma magus ja veniv ollus - õllevirre. Parajalt jahtunud virdele lisab Jüri tavalist Eesti pulgapärmi – Soome kuivpärm ei kõlbavat. Ämbritäiele kulub kolm 50grammist pulka.

“Sõnad, mis virdele tingimata peale lugeda tuleb, on hirmus ropud,” hoiatab Jüri, aga kuna neid tuleb lugeda ihuüksi, pole roppusest ju lugu. Virret vastupäeva segades tuleb lausuda “tussi-nussi-musta-ussi” - siis saavat õlu kange ja hea.

Vahel läheb õlu hukka. “Kui asi on õige, hakkavad tulema ilusad suured mullid,” joonistab Jüri töömehekämmal õhus ringe. “Kui pole õige, hakkab nagu virvendama. Siis on hukas!” Mõnikord läheb õlu hukka naiste pärast. Leeskopa küla Aljava talu 95aastane perenaine Liina-tädi mäletab, kuidas tema vanaisal juhtunud äpardus - lisanud pärmi liiga kuuma virdesse ja õlu läinud “keema”. Paanikas vanaisa saatnud kohe targa naabrimehe Tõnu järele. “Jaa-jaa,” venitanud Tõnu tõrre kohale kummardades mõtlikult, “oled naised õlle ligi lasknud. Tooge mulle nüüd ruttu üks seelik!” Kähku otsitud tagakambrist ilus kirju Muhu seelik, mille Tõnu kähku oma kätte kahmanud ja hakanud sellega tõrt tümitama nagu poolearuline. “Soh,” hõõrunud ta lõpuks rahulolevalt käsi. “Vaatame, mis homme saab.” Järgmisel päeval käinud õlu ilusti ja tulnud veel palju kangem ja parem kui muidu. Jüri teab peale seelikuga vehkimise siiski ka lihtsamat nippi õpetada - “keema” läinud virre jahutatakse maha külma kivi või sortsu veega.

Jüri teab rääkida, kuidas kord ühes peres läinud naised jõululaupäeva õhtul kirikusse, samal ajal aga leidnud kodus aset tragöödia – õllenõul löönud põhja alt ära. Kahmanud meespere kulbid pihku ja katsunud märjukese kähku ära juua, et raisku ei läheks, vahepeal käidud üle ukseläve põit tühjendamas. Lõpuks külmunud rohkest asjalkäimisest läve taha nii kõrge jäävall, et kirikust tulnud naised polevat enam tuppa saanud.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Naised õlle ajaloos
Õlleoratoorium - kuidas Prii Vassili Muhus õlut teeb
Sõnake Eesti õlletraditsioonist
Kuidas ja millest õlut tehakse

Briti troonipärija prints Charles pani kõri alla kampaaniale inglise maapubide päästmiseks. Charles kummutas pindi bitterit Yorkshire’ põhjaosas Stainforthi Craven Heiferi pubis.

“Maakogukonnad ja selle maa eluviis on vastamisi seninägematute väljakutsetega,” ütles Charles. “Muutuvate oludega kohanemiseks tuleb välja kaevata oma taip ja vastupidavus.”

Kampaania eesmärgiks on päästa maakohtade pubid väljasuremisest, ühendades need kaupluste ja postkontoritega. Kunagi maaelu keskpunktiks olnud pubid linnastumise tulemusena väljasuremisohus. Enam kui pooltel Inglise ja Walesi maakogukondadel pole enam kohalikku keelekastmiskohta.

Kampaania eesmärgiks on juurutada arusaama, et traditsioonilise pindi õlle kõrval võiksid pubid müüa ka postmarke ja pakkuda näiteks arvutikoolitust.

(BNS)

vaata lisaks:
Prints Charles näitas üles Guinnessilembust

Eestis on traditsiooniline jõuluõlu karamell-linnastest valmistatud porter. Tavapärasest tumedamat ja kangemat kesvamärga juuakse jõulude ajal ka mujal maailmas. “Igal kristlikku kultuuriruumi kuuluval maal ja rahval on oma, aja jooksul välja kujunenud jõuluõlu,” ütleb Saku õlletehase peaõllemeister Enn Kärblane. Iirlastel on selleks dry-stout, sakslastel tumedad bock-õlled ja porterid. Skandinaavias on viimastel aastatel popiks jõuluõlleks muutunud värvilinnasesiirupiga tumendatud ja alkoholisisalduselt kraad või paar kangemaks muudetud laagriõlu.

Üldiselt on jõuluõlu siiski pigem tume kui hele ning pigem keskmisest natuke kangem. Seepärast sobibki jõulude ajal juua eeskätt heledat ja tumedat bock-õlut, stout’i, porterit, värvitud laagriõlut. Kui Saksa traditsiooni kohaselt peab jõuluõlu olema tume, kange ja kirbe, siis Eestis on viimastel aastatel tänu Skandinaavia mõjudele hakatud rohkem tootma kergemaid ja mõnevõrra magusamaid jõuluõllesid.

Klassikaline ja enim tuntud on jaotamine valmistamise tehnoloogia järgi põhja- ja pinnakäärimisega õlledeks ehk laagriõlledeks ja ale’deks. Põhjakäärimine toimub 6-8-kraadisel temperatuuril umbes ühe nädala jooksul, mille lõppedes setib pärm õlletanki põhja. Tuntuim laagriõlu on pilsen. Pinnakäärimisega õllesid ehk ale’sid kääritatakse toatemperatuuril, käärimisprotsessi lõpul kerkib pärm pinnale. Laialt on ale’d levinud Inglismaal ja Belgias, samuti USAs.

Bock on kange laagriõlu (samas ei ole kõik kanged laagriõlled veel bock’id), maitselt pehme, linnaseline, veidi magus, enamasti tume. Bock-õlled on pärit Saksamaalt, esimestena hakkasid seda valmistama mungad, kes nimetasid bock-õlut ka vedelaks leivaks, kuna seda võis juua paastu ajal. Bock jääb 6-8 kraadi vahele, kangemat kui 8kraadist bock’i nimetatakse double-bock’iks. “Enamasti lõpeb double-bock’i õllesordi nimi silbiga -or, nagu näiteks Navigator, Maximator,” ütleb Saku õlletehase tootejuht Henry Kõrvits. “Maailmas on õllesorte üle 2000. Kõige kangemad neist on 16kraadised ja kannavad nimetusi Belzebul, Demon jne,” lisab ta. USAs nimetatakse kõiki kangeid tumedaid õllesid bock’ideks.

Porterid ja stout’id on hästi tumedad, peaaegu mustad õlled, millel on tugev küpsenud maitse. Porterites kasutatakse mitut eri sorti linnaseid, sealhulgas karamell-linnaseid ning ka kohvilinnaseid ehk röstitud linnaseid, mis annavad joogile iseloomuliku maitse ja tumeda värvi. Nimetuse “porter” sai see õlu XVIII sajandil Inglismaal, sest see kange ja toitev märjuke oli sadamatööliste lemmikõlu. Võrreldes kahe aastasaja tagusega on tänapäeva porter magusam.

Stout oli kunagi Inglismaal kõige kangema õlle üldnimi (porter ongi välja kasvanud stoutist). Praegu peetakse stout’i üheks iiri õlle esindajaks. Stout’id jagunevad omakorda mitmesse alagruppi, kõige tuntum neist on dry-stout Guinness, omalaadne Iirimaa sümbol. Guinness on maailma populaarseim kange õlu (6. kohal, viis esimest on pilsnerid).

Mis annab Guinnessile ilusa valge vahu?

“Guinnessi serveerimine pubides on omaette kunst,” ütleb Henry Kõrvits. “Korralikus iiri kõrtsis lastakse õlut kraanist kannu vähemalt kaks minutit ja vahu sisse joonistatakse veel ristikheinaleht. Nimelt sisaldab Guinnessi õlu lämmastikku. Lämmastik annabki märjukesele ilusa valge vahu, samas muudab selle maitse pehmemaks. Isegi igasse Guinnessi õlle purki on pandud lämmastikukapsel.”

“Kokku on Eestis müügil 23 jõuluks sobivat õlut 11 riigist,” ütleb Enn Kärblane. “Tihtipeale on aga raske tõmmata konkreetset piiri, milline õlu on bock ja milline porter. Ka mõned linnasesiirupiga värvitud õlled on maitselt sarnased tumedate õlledega.”

Mõõdukas õllejoomine ei tee paksuks!

Termin “õllekõht“ (Beer belly) on levinud kõikjal Euroopas. ”Tegelikult ainult õllejoomine paksuks ei tee. Kuid sellel märjukesel on omadus tekitada söögiisu!” hoiatab Saku õlletehase peaõllemeister Enn Kärblane. Kui õlut juua mõõdukalt, ei mõju selle pruukimine kehakaalu tõstvalt. 250 ml 4-4,5kraadist õlut sisaldab keskmiselt 100-105 kcal. Võrdluseks: sama suur kogus õunamahla sisaldab 120 kcal, piimaklaas aga 134 kcal.

Kui kange on siis ikkagi kange?

Eesti õlletootjad märgivad pudelile õlles sisalduva alkoholi mahuprotsendi (näiteks 5,2 % vol või 5,2 % mahust). USAs on pudelile märgitud aga hoopis alkoholi kaaluprotsent (näiteks 3,2% by weight). Mahuprotsent on kaaluprotsendist umbes viiendiku võrra suurem, nii et õlu kirjaga 3,8% by weight, on tegelikult 4,7%line. Populaarse tšehhi õlle Velkopopovicky Kozeli sildile on aga suurelt märgitud 10%. See väljendab algvirde tihedust, õlle enda kangus meie mõistes on 3,8 % vol (see on ka sildil väikeses kirjas olemas). Kui kange on siis ikkagi kange? Mingiks piiriks on kujunenud 4,7% vol. Kõike, mis sellest ülespoole, peetakse juba kangeks. Kui vaadata Eestis toodetavaid õllesid, siis võib neist kahte kolmandikku julgelt kangeks nimetada ja Eestit kange õlle maaks.

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Õige jõuluõlu on porter
Kange lahja õlu
Väike õllesõnastik
Eesti õlled EBGs

Üleelmisel nädalal sattus kahte Viljandimaa kauplusesse müügile 170 liitrit Saku Presidendi Pilsnerit, mis oli korkimismasina vea tõttu riknenud.

Viljandi Sparist joogikõlbmatut õlut ostnud Toomas Ronk ei osanud kirjeldada, mis maitsega pilsner oli. «Ma olin juba joomise ääre peal, aga abikaasa, kes oli pudelit nuusutanud, lubas minust ära lahutada, kui ma seda joon,» rääkis Ronk. «Ma jätsin joomata.»

Saku õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristina Seimanni andmetel põhjustas joogi riknemise korkimismasina rike. «See oli ühe partii villimise lõpuosa, millele polnud korgid korralikult peale läinud,» selgitas Seimann. «Maitsest ja lõhnast oli seda tunda siis, kui õlu oli mõnda aega seisnud.»

Kogu ebakvaliteetne osa partiist, mille "parim enne" tähtajaks oli märgitud järgmise aasta märts, tuli Viljandi Spari ning Mustla A ja O kauplusesse.

Kristina Seimanni kinnitusel on kõik 340 ebakvaliteetset Presidendi Pilsneri pudelit müügilt kõrvaldatud, kuid müügiesindaja kontrollib poode veel üle. «Me vabandame klientide ees, kellele see õlu sattus,» ütles suhtekorraldusjuht. «Nendele, kes praeguseks on meie poole pöördunud, on kahju mitmekordselt hüvitatud.»

Ühelgi «Sakalale» teada oleval riknenud õlle ostjal polnud kauplusele ega tootjale pretensioone.

Seimanni sõnul on kõige parem, kui ebakvaliteetse kauba saanud klient pudeli koos sisuga alles jätab, sest siis on tehasel kergem jälile jõuda, milles on vea põhjus.

(Sakala)

Valitsuse määrus lubab õlletehastel sõlmida konkurentsiseadust eiravaid ainumüügilepinguid, mistõttu tarbijad saavad paljudes baarides ja meelelahutuskohtades juua vaid ühe firma õlut või karastusjooke.

Kuigi konkurentsiseadus keelab sõlmida lepinguid, mis ahistavad teiste samas valdkonnas tegutsevate firmade õigusi, lubab valituse määrus teha erandi õlletootjatele. See tähendab, et õlletehas võib baarilt nõuda, et see ei ostaks õlut ega teisi selles tehases toodetavaid jooke konkurentidelt.

Kui müügikoht ostab vaadiõlut ühelt tehaselt, võib tehas nõuda kokkulepet, et konkurentidelt ostetakse sarnast õlut ainult pudelites, purkides või muus väikepakendis.

Postimehe kätte sattunud ühe väikelinna õllebaari ja Saku õlletehase lepingus on kirjas, et müügikoht ei tohi müüa konkurentide õlut madalama hinnaga. Samuti seisab kevadel sõlmitud lepingus kohustus tagada Sakule baaris vaadiõlle, siidrite ja kõigi karastusjookide ainumüügiõigus. Lepingu allkirjastanud Saku esindaja Jüri Jänese sõnutsi sõltub kokkulepe kliendi soovist. «Meie ei maksa kedagi kinni, meist ollakse huvitatud,» märkis ta.

Ka Tallinnas asuva Oscars pubi teenindaja nentis, et hiljuti avatud pubis pakutakse üksnes Saku tehase õlut. «Kliendid küll vahel nurisevad, aga meil on tegemist väga soodsa lepinguga,» kinnitas anonüümsust palunud teenindaja. Tema sõnul tagab ainumüügilepingu sõlmimine pubile jookide hankimisel soodsa hinna, lisaks muretseb õlletehas jahutus- ja hoidmisseadmed ja reklaammeened.

Tartu pubi Krooks omaniku Peeter Jõgioja sõnul pole saladus, et suured õlletehased pakuvad meelelahutuspaikadele ülisoodsaid tingimusi, et täita kogu sealse õllevaliku oma toodetega. «Olen kuulnud üle miljoni krooni ulatuvatest investeeringutest, lisaks saavad müügikoha poolt lepingu allkirjastanud sageli eripreemia,» väitis ta.

Konkurentsi piiravate lepingute lubamine aitab suurtel õlletehastel kasvatada turuosa, kuid jätab vaeslapse ossa väiketootjad. «Hästi see asi ei lõhna,» märkis Pärnu Õlle tegevjuht Endel Vare. Konkurentsipiiranguid lubavast määrusest polnud ta oma sõnade kohaselt varem kuulnud. 

Õlletootjate ja -müüjate sõlmitavaid lepinguid asus novembris uurima konkurentsiamet, kes saatis järelepärimise kõikidele suurtootjatele. Konkurentsiameti teise järelevalveosakonna juhataja Maire Loor ütles, et vastused laekuvad jaanuaris.

Rahandusministeeriumi konkurentsitalituse juhataja Aime Võsu kinnitas, et valitsuse määrusega paika pandud õllemüüki puudutavad erandid on kehtestatud Euroopa Komisjoni määruse eeskujul. «Miks õlu siia kuulub, on hea küsimus, kuid ka Euroopas on see õlle puhul nii,» nentis ta. Valitsuses tänavu septembris vastu võetud määrus tuleneb eurokomisjoni vanast määrusest, mis alates 1999. aastast asendati uuega. Võsu väitel ei erine uue euromääruse sisu oluliselt vanast. Komisjoni seletuses on siiski öeldud, et erandeid lubatakse konkurentsi piiravate lepingute puhul vaid eeldusel, et tarnija ja ostja turuosa ei ületa 30 protsenti. Eesti määruses selline piirang aga puudub. Võsu teatel on valitsusel kavas tuleval aastal vastu võtta parandatud määrus.

(Postimees)

Saku õlletehas alustas tänavuse jõulupeo ettevalmistusi sügisel, sest peol on vastutusrikas teema - Eurovisioni lauluvõistlus. Just seepärast peavad õlletootjad pidu Saku Suurhallis. “Tänu peole saavad meie töötajad hoones ekskursiooni teha ning oma silmaga näha ka Eurovisioni-võistluse lavatagust poolt,” ütleb aktsiaseltsi Saku Õlletehas suhtekorraldusjuht Kristina Seimann.

Peomeeleolu luuakse Saku Suurhalli ekraanil, mille täidavad eri aegade Eurovisioni-esinejate ja lauluvõistluse võitjate videoklipid. Õhtu naelaks kujuneb kindlasti ettevõttesisene lauluvõistlus “Sakuvisioon”. “See on suurt elevust tekitanud. Inimesed teevad õhtuti proove, otsivad internetist võitnud laulude sõnu,” teab Seimann, kelle andmetel on vähemalt viis ansamblit end juba võistluseks kirja pannud.

Eurovisioni-peole kohaselt pakutakse pidulistele kevadisel võistlusel osalevate maade rahvusroogi. “Riietus ei ole meie peol oluline, pigem püüame atmosfääri, tausta ja programmiga tabada Eurovisioni-võistlusel valitsevat meeleolu,” märgib Seimann, kelle sõnul sünnivad head ideed ikka hulgakesi. Selle aasta jõulupeo ettevalmistamiseks moodustati septembris osakondade esindajaist korraldustoimkond. “Nüüd võib loota, et sellest tuleb just selline pidu, nagu inimesed ise tahavad ja ootavad.”

(SL Õhtuleht)

vaata lisaks:
Saku Õlletehase läbimüük suurenes juulis pea 20%
Saku Õlletehas saavutas 50-protsendilise turuosa
Saku Õlletehas teenis kolme kvartaliga 58 miljonit

Võrreldes eelmise aastaga on tänavu kangest alkoholist mitu korda rohkem kasvanud lahjemate jookide aktsiisi laekumine, mis tolliameti väitel tuleneb veini ja õlle populaarsuse kasvust.

Aktsiis kangelt alkoholilt moodustab tänavu laekunud 867,3 miljonist kroonist alkoholiaktsiisist 496 miljonit krooni ehk üle poole. Eelmise aastaga võrreldavale tasemele viies on kange alkoholi aktsiisi laekumine suurenenud tänavu 2,2 protsendi võrra.

Samal ajal on veiniaktsiisi laekunud 123,4 miljonit krooni, mis eelmise aastaga võrreldes on 5,6 protsendi võrra rohkem. Õlleaktsiisi laekumine on suurenenud 6,5 protsenti, moodustades 247,8 miljonit krooni.

“Aktsiisi laekumise suurenemine veinilt ja õllelt näitab eestimaalaste eelistust tarbida enam väiksema alkoholisisaldusega jooke,” kommenteeris ETAle tolliameti pressiesindaja Aivar Pau. Õlleaktsiisi laekumise suurenemise põhjuseks on tema sõnul lisaks suve soojadele ilmadele ka õlletehaste otsused suurendada keskmisest kõrgema alkoholisisaldusega õllede tootmist.

Viina Liidu andmetel on aasta kümne kuuga viina sisemaine müük suurenenud 24,7 protsendi võrra. Tolliamet möönab samuti, et kuna aasta alguses aktsiisiladudest lähetatud alkoholilt oli aktsiis makstud juba eelmisel aastal — seadusest tulenevalt maksti aktsiis tooraineks ostetud piirituselt -, siis kogu sisemaise müügi suurenemine ei ole praeguseks veel kajastunud aktsiisi laekumises.

Aasta algusest lisandus tolliameti kui maksuhalduri kohustuste hulka aktsiisi kogumine alkoholi sisemaiselt tootmiselt.

(ETA)