 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JUUNI 2002
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
JUUNI 2002 Britid ostavad kõige rohkem alkoholi Soome peaks kiiresti õllemaksu alandama Eesti õlu pälvis Soomes kiitust Kinobuss sõidab Õllesummerile Karme õunavein muutub Viru-Nigulas pirnisiidriks Hiiu meistrid olid Astes võidukad Eesti - õllekultuuri üleminekuriik Õllesummer ootab tänavu ka veinisõpru MMil lähevad hästi kaubaks sigarid ja õlu Jõuetus ajab briti noorpoliitikuid jooma Põsesügeluse õlu Jaanipäeva müügihitiks alkohol ja grillikaubad Õllesummer avab kahe nädala pärast väravad Valitsus lubab tänavatel õlut müüa Naiste kätsh õllefestivalil Õllejoomine kasvas maailmas enim Isejahtuv jook Summer ootab külmikut Inglane kugistas nõgeseid "Suur Kann" käis Saku õllega (+ kommentaar!) Kommentaar: Strong võib teha nõrgaks Frankfurter Allgemeine sõimas britte Tartu Õlletehase erastaja vastu 40-miljoniline nõue Saku plaanib tõsta Carlsbergi turu teiseks importõlleks Valitsus on jätkuvalt lahja alkoholi kioskimüügi vastu A. Le Coq jätkuvalt jookide koguturu liider Maailma Karika võitjad selgunud Leedu õlleturg hüppas järsult ülespoole A. Le Coq teeb kampaaniale segadusseajavat reklaami Saku toob turule pooleliitrises pudelis Carlsbergi Õllefestival "Suur Kann" 2002 Jalgpalliõlu otsib lojaalseid Kuidas jalgpalli vaadates õlut juua Uute õllesortidega kaovad vanad olijad Jalgpalli võib vaadata Pärnu baarides BRITID OSTAVAD KÕIGE ROHKEM ALKOHOLI 
29.06.2002 Suurbritannia elanikud kulutavad võitluses stressiga kõige rohkem raha alkoholile Euroopa Liidu riikide hulgas, kirjutab BBC. Uuringufirma Datamonitoring aruandes väidetakse, et 2001.a. kulutasid britid alkoholile 21 miljardit naelsterlingit (500 mld krooni), samal ajal kui teistes Euroopa Liidu riikides on see summa kokku 90 miljardit naela (2,2 triljonit krooni). Datamonitoringu uurimuse järgi, mis viidi läbi 7 EL riigis, kannatavad 47% vastanutest mõõdukate kuni suurte stresside all. Lisaks alkoholile tehakse stressi maandamiseks kulutusi valmistoitudele, kuumadele jookidele, samuti isikliku hügieeni- ja hooldustarvetele. (ÄP Online) vaata lisaks:
SOOME PEAKS KIIRESTI ÕLLEMAKSU ALANDAMA 
28.06.2002 Euroopa õletööstuse katusorganisatsioon CBMC leiab, et Soome peaks kiiresti ja tugevalt alandama õllemaksu. CBMC tegevdirektor Rodolphe de Looz-Corswarem ütleb, et kõrget õllemaksu ei saa põhjendada inimeste tervise hoidmisega, sest Soomes tarbitavast õllest tuuakse 10-15% mujalt sisse. Soome õllemaks on ELi kõrgeim, moodustades 63% jaemüügihinnast. Soome õllemaks on 15 korda kõrgem kui Saksamaal ja kaheksa korda kõrgem kui Eestis, kirjutab Kauppalehti. Soome õlleliidu arvates tuleks 2003. aasta jooksul õllemaksu alandada 70%, muidu ei suuda Soome õlletööstus oma konkurentsivõimet säilitada. Õlle osatähtsus Euroopas on suur. Aastas kulutatakse sellele 1565 miljardit krooni. Maailma õllest neljandik toodetakse Euroopas ja ekspordis on Euroopa osakaal 60%. (Äripäev) vaata lisaks:
EESTI ÕLU PÄLVIS SOOMES KIITUST 
28.06.2002 Eestis joodikute lemmikõllena tuntud Saku õlletehase Sorts sai Helsingin Sanomate õlletestis teise koha. Heledate õllede grupis jäi kaheksa kraadi kange Sorts alla vaid Olvi peoõllele. Viimasel on kangust 5,5 kraadi. Degustaatorid kiitsid Sortsi vahtu, leidsid, et õlu lõhnab heina ja lihapoe järele ja järelmaitse on mesine. Ühtlasi hoiatasid mekkijad, et maheda maitse tõttu on Sorts salakaval. 20 maksimumpunktist 14 kogunud Sorts edestas heledate õllede kategoorias Türgi Efes Pilsnerit ning mitut Soome õlut, näiteks Hartwalli Urho A-d, Sinebrychoffi Ruunu-õlut, Olvi Sandels A-d. (BNS) vaata lisaks:
KINOBUSS SÕIDAB ÕLLESUMMERILE 
27.06.2002 4. ja 5. juulil sõidab Õllesummerile kinobuss, et näidata Glaskeki filmitelgis Eesti menukaid anima- ja dokumentaalfilme, lisaks on filmitelgi programmis Tallinna Pedagoogikaülikooli ning Concordia Ülikooli meediatudengite lühifilmid. Kinobussi projektijuhi Meelis Muhu sõnul näidatakse filmitelgis lühifilme, mis ei kesta üle ühe tunni. «Kinobuss esitleb esimest korda Eesti Filmiajakirjanike TOP 10 filme, mis on edetabelina kolmeminutilistest lõikudest kokku monteeritud,» lisas Muhu. Filmitelgi programmis on näiteks Riho Undi Saamuel Pliuhkami triloogia ehk «Kapsapea», «Tagasi Euroopasse» ning «Saamueli Internet». Samuti saab vaadata palju kõmu tekitanud dokumentaalfilme «Suur õde», «Teine Arnold» ja «Isamaa Ilu». Kinobuss näitab täies pikkuses ära ka eelmisel aastal Rahvusvahelisel Visuaalse Antropoloogia festivalil näidatud «Mackbethi». Õllesummer toimub juuli esimesel nädalal ja seda korraldab AS Meediaekspress. Glaskeki filmitelk näitab programmi 4. ja 5. juulil alates kella 17.00-st. (PM Online) vaata lisaks:
KARME ÕUNAVEIN MUUTUB VIRU-NIGULAS PIRNISIIDRIKS 
27.06.2002 Aktsiaselts Nigula Õlu valmistab Karksi õlle- ja veinitehase tellimusel õunaveinist pirnisiidrit. Karme müügijuhi Ivo Kikase sõnul viiakse siidri toormaterjal õunavein Viru-Nigulasse, kus sellest gaasi ja maitseainete lisamisega valmistatakse siider. Liitristesse vaadikesekujulistesse pudelitesse villitud valmistoodangu turustamisega tegeleb Karme ise. «Need paar nädalat, mil me siidrit kogu Eestis oleme müünud, näitasid, et see läheb päris ilusasti ka ilma reklaamita,» rõõmustas müügijuht. Kikas ei nõustunud avaldama, kui suurtes kogustes siidrit toodetakse, ning ütles, et seda tehakse vastavalt vajadusele. Lisaks Nigula Õlles valmivale tellimussiidrile teeb Karme veinist ekspordiks siidrit ka Ösel Foods. Veinimeister Marika Paaveli andmetel ostab Ösel Foods Karmelt toormeks kasutatavat veini isegi rohkem, kui Nigulasse läheb. Karme finantsdirektori Jaanus Lutsu selgitust mööda valiti Nigula siidritootjaks sellepärast, et Karksi õlut seal juba toodetakse. «Nii tuleb logistiliselt lihtsam ja odavam,» lausus ta. Luts rääkis, et praegust kasvavat siidriturgu vaadates võib see olla üks Karksi tehase tulevikusuundadest. Ka Kikas ütles, et veinitootmistraditsioone kavatsetakse Karksis elus hoida. «Tahame veini teha ja mitte vähe,» lubas ta. Siiski koondatakse esialgu enamik tehases töötavatest inimestest. Kui aasta algul sai ettevõttes tööd 42 inimest, siis praeguseks on neid järel 15. Müügijuht ei osanud täpselt öelda, kui palju töötajaid tehasesse lõpuks jääb, kuid tema sõnul peaks neid olema 10 ja 20 vahel. Finantsdirektor rääkis, et Karme põhimure on endiselt tootmise euronormidega vastavusse viimine järgmise aasta alguseks. "Kindlasti saame valmis veinitootmise, kuid ülejäänud tööd ostetakse praegu mujalt sisse." Ta ei välistanud, et tulevikus soetatakse ka Karksisse siidritootmiseks vajalikud seadmed. Praegu toodetakse Karmes peamiselt kohalikust toorainest kuut sorti marjaveini. Nigulas toodetava Karksi õlle turuosa on pidevalt vähenenud ja tänavu jaanuaris oli see vaid 0,4 protsenti koguturust. (Sakala) vaata lisaks:
HIIU MEISTRID OLID ASTES VÕIDUKAD 
27.06.2002 Laupäeval (22.06 EBG) Astes toimunud koduõllemeistrivõistlustel mahtus esikuuikusse vaid üks saare õlu, esikoht läks Hiiumaa mehe Vaino Aapri õllele Reikama 2. Võistluse korraldanud õlleklubi Virre president Margus Estra tõdes, et hiidlased olid tänavu saarlastest üle. “Neid on arvuliselt küll vähem, aga vähemalt seekord tundusid nad olevat vaimult suuremad,” sõnas ta. Võistlustules oli 27 õlut, neist kuus Hiiumaalt, kusjuures hiidlased Vaino Aapri ja Kaido Lõpe olid kumbki väljas kahe õllega. Esikuuikusse mahtus tervelt viis hiidlaste pruulitud kesvamärga. Samas läks esikoht naabersaarele tihedas rebimises – sama punktisummaga jäi parima saarlasena teiseks Pähkla mehe Kalev Pitka humalarüübe. Koduõlle maailmameistrivõistlustel edukalt esinenud Jüri Shklennik tunnistati seitsmenda koha väärilise õlle pruulijaks, mullune õllemekkimise võitja Lembit Sepp jäi aga kaheksandaks. Estra viitas, et enne võistlust lootis Jüri Shklennik hiidlaste head esinemist, mis aitaks hajutada ka kahtlusi, et hindamine võistlustel on saarlaste kasuks erapoolik. “Kohtunike töö oli väga objektiivne, seda kinnitab ka hea kuulsusega hiiu õllemeistri Kaido Lõpe mõlema õlle jõudmine edetabeli tippu,” viitas Estra. Koduõlu 2002 1. Vaino Aapri Reikama 2
(Meie Maa) vaata lisaks:
EESTI - ÕLLEKULTUURI ÜLEMINEKURIIK 
26.06.2002 Eestis on aastate jooksul järjest rohkem kurdetud suurte, rahvusvaheliste korporatsioonide omanduses olevate õlletootjate domineerimise ning väiketehaste virelemise üle. Kas taolises olukorras on süüdi praegune alkoholiseadus, mis nõuab väiketootjatelt suurtega võrreldes sama kõrgeid makse, või hoopis ei väärtusta eestlased õllejoomist osana kultuurist? Ilmselt on raske leida eestlast, eriti jaanipäeva aegu, kes julgeks väita, et õllevalmistamine ning –joomine ei ole kultuur. Ei maksaks siinkohal üle korrata aastasadade pikkuseid traditsioone, mis saartel ja mujalgi Eestis veel täiesti elujõulised on. Kui aga kogu õlleasjanduse kui kultuuri üle pisut mõtiskleda, selgub siiski, et kõikvõimalikud piirid õllekultuuri ümber on kaunis ähmased. Kui Jüri Mõis tõi kunagi Draamateatrile eeskujuks klubi Hollywoodi, kuna viimane tootis kasumit, siis kõlas taoline paralleel totralt. Kui aga Eesti mõistes suure õlletootja Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop RVEle kinnitab, et õlletootmine on samasugune majandusharu nagu iga teinegi ja kehvemal järjel õllefirmasid riigi poolt toetada poleks mõistlik, võivad väikeõlletootjad Noobile küll vastu vaielda, kuid argumente on antud juhul mõnevõrra raskem leida. Lõppude lõpuks on ju ka viina Eestis aastasadu põletatud ja joodud, ka viinatootjad rõhuvad oma reklaamides traditsioonile ja kultuurile. Kas riik peaks ka väikeste viinatootjate makse vähendama? Suurõlletootjate omaga üsna vastupidist seisukohta esindab teiste hulgas kirjamees Jaan Kaplinski, kes oma koduleheküljel samuti pahandab Saku ja Tartu õllede ülekaaluka domineerimise üle Eesti õlleturul. Kaplinski võrdleb õlleasjandust veinikultuuriga ja arvab, et ka õllesorte võiks meie poodides olla sama rikkalikult nagu veinegi. Noh, võrreldes neid kahte joogikultuuri — maailma õllesõbrad siiski ei tunne mitmetuhandekrooniseid õllesid. Nõnda ei ole õllekultuur kindlasti midagi olemuslikku, ta on kultuur siis, kui me seda tahame. Sakslased näiteks tahavad — on ju seal tuhandeid väikseid õlletehaseid, mis kõik ilusti ära elavad — Eestis aga kõigest seitse tegutsevat õlletehast, mille hulgast kaks domineerivad turul ülekaalukalt. Kuid kultuur tähendab alati mitmekesisust. Saaremaa õlletehase juht Peeter Palu arvab, et praegune õlleturu üheülbalisus on Eestile üsna sobimatu, kui me tahame käsitleda õllejoomist kultuurina. Palu arvates on Eesti õlleturg üsna tasakaalust väljas. Lõppude lõpuks võiks Eesti Palu sõnul ka selleni välja jõuda, et paljudes restoranides on oma väiksed õlletehased, mis toodavad õlut ainult selle konkreetse restorani külalistele. Kummalisel kombel leiab ka Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop, et Eestis võiks olla palju rohkem õlletootjaid. Vaba konkurentsi ei tohiks küll takistada, kuid pisikesi õlletootjaid võiks riik üleüldise mitmekesisuse nimel küll aidata, leidis Noop, kelle arvates kuni miljoniliitrilise aastatoodanguga õlletehased Eestis võiksid aktsiisist üldse vabastatud olla. “Kui pidada silmas õllekultuuri arengut ja püsimist, siis mida rohkem on erinevaid valikuid, seda parem,” ütles Noop. Väikesi õlletootjaid mitte soosiva alkoholiseaduse taga on nähtud just suurte õlletehaste — Tartu ja Saku — karvast kätt, kuid sarnaselt Noobile leiab ka näiteks Saaremaa peamiselt koduõllendusega tegeleva õlleklubi Virre president Margus Estra, et ei väike- ega koduõlletootjad ei kujuta suurtele mitte mingisugust majanduslikku ohtu. “See oleks sama, kui rõivatööstus näeks ohtu kodudes sokkide kudumises.” Kui praegune väiketootjaid soosiv alkoholipoliitika kellelegi kasulik ei ole, siis miks küll asjalood nii on läinud? Miks meie turul nii vähe õlletootjaid järel on? Alkoholiseaduse ettevalmistamisele kaasa aidanud mõõdukas riigikogulane Vambo Kaal võrdles Eesti õlletootmist toiduainetetööstusega üldse. Kaalu hinnangul ei suhtu eestlased oma õllesse veel sellise patriotismiga nagu kodumaisesse jäätisesse ja jogurtisse. Samas avaldas Kaal lootust, et tulevikus hakkavad eestlased senisest palju enam väärtustama kõikvõimalikke kohalikke, elusaid ja etnoõllesid suurte korporatsioonide omanduses olevate tehaste tüüpilisemale toodangule. Nõnda tundub tõepoolest, et jutud Eestist kui kultuursest õllemaast on tühi müüt. Taoline mulje tugevneb veel, kui arvestame Vambo Kaalu andmeid, mille kohaselt moodustavad 60 protsenti turust kanged, see tähendab rohkem kui kuus protsenti alkoholi sisaldavad õlled. Lääne-Euroopas on taolise õlle tarbimisprotsent 10. Kunstlikult suhkru kääritamise abil kangeks aetud õllesid on kindlasti märksa keerulisem õllekultuuri alla liigitada kui naturaalselt käärinud õlut. Ilmselt aitaksid maksusoodustused väiketootjatel tõepoolest jalgu alla saada, kuid keegi ei käsi ju meil juua ülikanget peediõlut ega ka stampretseptide alusel toodetut. (Raadio Vaba Euroopa) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER OOTAB TÄNAVU KA VEINISÕPRU 
26.06.2002 Õllesummer kutsub sel aastal ka neid külastajaid, kellele vein on rohkem meeltmööda kui õlu. Õlleallee-äärsesse rohelusse seatakse üles spetsiaalne veiniaed, kus pakutakse kvaliteetseid veine, toitu ning kõrgetasemelist jazzmuusikat. 3.- 7. juulini saab Õllesummeri veiniaias iga päev nautida jazzi-, bossanoova-, salsa- ja svingirütme. Esinejad on kohale tulnud otse nende rütmide kodumaalt – Alberto Gutierrez Kuubalt ja Sergio Pastos Brasiiliast. Lisaks Mirja Mäkela Soomest, kes tunnistati aastal 2000 Soome parimaks jazzlauljaks. Leedut esindab veiniaia jazzilaval Neda, kes on Eestis tuntud kui 1999. aasta Lühima Öö lauluvõistluse «Yesterday» grand prix’ võitja. Lisaks välisesinejatele on jazzilaval esindatud Eesti paremik: Toivo Unt Trio, Lembit Saarsalu ja Silvi Vrait, Jaak Sooäär, Kaire Vilgats ja Jürmo Eespere bänd ning Raivo Tafenau kvartett. Veiniaeda seab Olympic Casino üles õppelauad, millel raha eest mängida ei saa. Järjekorras üheksas Õllesummer toimub juuli esimesel nädalal Tallinna lauluväljakul ja seda korraldab AS Meediaekspress. (PM Online) vaata lisaks:
MM-IL LÄHEVAD HÄSTI KAUBAKS SIGARID JA ÕLU 
25.06.2002 FIFA üritus muuta käimasolev jalgpalli MM-finaalturniir suitsuvabaks pole vähemalt ühes korraldajamaadest, Lõuna-Koreas erilist vilja kandnud, sest seal on näiteks sigarite müük tõusnud viimase kuu jooksul 14 protsenti. Lõuna-Korea tubakakompanii teatel on viimase nelja nädala jooksul sigarite läbimüük riigis tõusnud 14 protsenti, kuu aja jooksul on Lõuna-Koreas müüdud 296 miljonit sigarit, vahendas ETA. Ka õlle läbimüük on MMi ajal Lõuna-Koreas tunduvalt suurenenud. Vaadiõlut on müüdud 70 protsenti ja pudeliõlut 30 protsenti enam, kui kolmel MM-finaalturniiri eelsel nädalal. (EPL Online) vaata lisaks:
JÕUETUS AJAB BRITI NOORPOLIITIKUID JOOMA
25.06.2002 Briti parlamendi noorimad ja võimekaimad saadikud otsivad abi alkoholist, kuna nende lootused poliitikat mõjutada, on määratud nurjumisele, arvab vana ja kogenud parlamendiliige. Konservatiivi Teddy Taylori sõnul on asi läinud juba nii halvaks, et paljudel tema kolleegidel “on raskusi koridoris sirgelt liikumisega”. Ajakirja “The Caterer and Hotel Keeper” selle nädala numbris kirjutatakse, et parlamendi alam- ja ülemkoja hoones Westminsteri palees Thamesi kaldapealsel on õlletarbimine oktoobrist peale kahekordistunud. Westminsteri baare ja restorane varustava pruulikoja andmetel kallavad seadusandjad kõrist alla 2.500 pinti õlut kuus. Pealegi on õlu Westminsteris odavam kui mujal Londonis. “Alamkoda on enamasti tühi, arvukad joomaurkad aga pilgeni täis,” pahandab eluaegne täiskarsklane Taylor. “See on suur tragöödia. Väga paljud andekad noored tulevad alamkotta mõttega, et saavad Suurbritanniat puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Peagi nad taipavad, et neil pole mingit võimu. Ja kui nad leiavad, et ei suuda asju muuta, otsivad nad väljapääsu joomaurgastes.” (BNS) vaata lisaks:
PÕSESÜGELUSE ÕLU 
katkend jaanireportaazhist 23.06.2002 Koila mees Ernst Orgmets on enda sõnul pidanud sadat ametit. Alates lapsetegija omast, õllemeistri omani välja. “Oled nagu mereröövel,” ahastab ta küljeluu. “Aja habe ära ja võta rätt peast, enne kui pildile lähed.” Ernst ei võta rätti ära. Ilma rätita tilguks higi silma. Ernst paneb hoopis Priima suitsule taskust võetud püstoliga tule otsa. Tal sihuke relv, mis tuld pritsib ja kui vaja, ka kaabaka surnuks ehmatab. Kui kogu Ernsti valmistatud õlu kokku panna, saab paraja järve küll. Ja see järv on tühjaks joodud! Aga mil kombel! Korra lennanud tünn sihukese pauguga lõhki, et majal aknad eest. Õlle sees on hirmus jõud, teab Ernst. Kord polnud humalaid käepärast ja Ernst pannud kummeleid hulka. Toaveerest vikatiga niitis. Hää roheline virre olnud. Aga õllepütt ununenud suure kolhoositöö käigus kaevu vaaritama. Vaaritanud kuukese enam kui vaja. No see olnud siis ikka murdja küll. Et õlu ajab ihu mädanema, Ernst ei usu. Kui humalaid küllalt hulgas, ravib hoopis kõik haavad. Ernst on õllega mädanevaid jalgu ravinud. Aga parima jaaniõlle tunneb Ernst lihtsalt ära. Mida enam sööki järele jääb, seda parem humalamärjuke on. Kanguse tunned aga sellest ära, et kui punnsuutäie võtad, hakkavad põsed sügelema. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
JAANIPÄEVA MÜÜGIHITIKS ALKOHOL JA GRILLIKAUBAD 22.06.2002 
Suurkaupluste käibed kasvavad jaanipäeva ajal võrreldes argipäevadega kahekordseks, ostetumateks kaubaartikliteks on traditsiooniliselt õlu, grill-liha ning kõik muu grillimiseks vajaminev. Kristiine keskuses asuva Primo kaupluse juhataja Peter Ranne ütles, et müüdavaimaks kaubaks on õlu, samuti kasvab oluliselt teiste alkohoolsete jookide müük. “Võib öelda, et alkoholimüügi käive kasvab võrreldes tavaliste päevadega kaks korda. Paar korda tõuseb ka lihatoodete müük,” ütles Ranne. “Alkoholi müüme päevas umbes 200 000 krooni eest.”Ta lisas, et kibedamateks tööpäevadeks on 21. ja 22. juuni. Rocca al Mare Prisma toidukaupade müügijuhi Margus Musthalliku
sõnul ületab toiduainete müügikäive jaanipäeva
paiku umbes 20 protsendi võrra tavalise tööpäeva
käivet. Enammüüdavateks kaubaartikliteks on Musthalliku
sõnul õlu, shashlõkk, ühekordseks kasutamiseks
mõeldud nõud ning kõik grillimistarbed.
Pirita Selveri direktor Sigrid Õige pidas märkimisväärseks, et aasta-aastalt tõuseb jaanipäeva paiku kala müük. Ka Musthalliku sõnul hakkab viimasel ajal silma, et vorstimüük tõmbub tagasi ning selle arvel kasvavad kana- ja kalamüügi numbrid. “Inimesed teadvustavad endale üha enam kalorisisaldust,” põhjendas Musthallik. Sigrid Õige hinnangul ostavad tarbijad üha enam kala seepärast, et pakutavate toodete valik on muutunud mitmekesisemaks. Tema sõnul müüakse suurtes kogustes ka grillsütt, mida kipub isegi nappima, kuna tootjad ei jõua nõudlusele järele. Pirita Selveri müügimahud ulatuvad jaanipäeva eel umbes kaks korda kõrgemale argipäevadest. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLLESUMMER AVAB KAHE NÄDALA PÄRAST VÄRAVAD
19.06.2002 Kahe nädala pärast, juuli esimesel nädalal avab Tallinna Lauluväljakul taas oma väravad Läänemere Õllepealinn ehk Õllesummer. Juba üheksandat korda toimuv õllefestival pakub seekord üllatusi nii õlle- kui veinisõpradele. Õllesummeril on sel aastal esindatud umbes 230 erinevat õllesorti, millest 100 on kohale toodud spetsiaalselt summeriks, kusjuures muul ajal neid Eestis saada ei ole. Tõelist Oktoberfesti melu pakub Õllepalee, mida kaunistavad pikad vanikud, kus mängib puhkpillimuusika ja õlut serveeritakse suurtes kannudes. Vastukaaluks õlut armastavatele külastajatele, on sel aastal mõeldud ka veinisõpradele, kelle jaoks on eraldi veiniaed, kus pakutakse maitsemeeltele head veini ja toitu, kuulmismeeltele aga mõnusaid jazzi-, svingi-, bossanoova- ja salsarütme. Suve suurim festival pakub hulgaliselt kvaliteetset programmi, mis kestab ühtekokku ligi 300 tundi ning erinevaid esinemiskohti on 12. Traditsiooni jätkab 6. juuli õhtul toimuv öölaulupidu, milles osaleb ligi 6000 lauljat üle kogu Eesti ning kaasa saavad laulda ka summerdajad. Selleaastane Õllesummeri lõpushow on Eesti ühe värvikama rokk-bändi Terminaatori 15. juubelikontsert. Õllesummerit korraldab AS Meediaekspress. Õllesummeri piletid on müügil Piletilevi
müügipunktides:
(BNS) vaata lisaks:
VALITSUS LUBAB TÄNAVATEL ÕLUT MÜÜA 
19.06.2002 Valitsus toetab Riigikogu liikmete algatatud eelnõu, mis lubab erinevalt uuest alkoholiseadusest lahja alkoholi müügi tänavakaubanduses. Valitsus otsustas toetada Riigikogu liikmete Meelis Atoneni, Vahur Glaase ja Jevgeni Tombergi algatatud alkoholiseaduse muutmise eelnõu, teatas valitsuse pressibüroo. Peaminister Siim Kallas ütles eelmisel nädalal, et valitsuses olid eriarvamused 1. septembrist tänavakaubanduses kuni kuuekraadilise alkoholi müümise lubamise kohta. Kallas ei täpsustanud, kes millisel arvamusel oli. Riigikogu liikmete algatatud alkoholiseaduse muutmise eelnõu lubab kuni kuue mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide jaemüügi tänavakaubanduses. Sügisel jõustuva uue alkoholiseaduse järgi on alkohoolse joogi jaemüük tänavakaubanduses keelatud. Keelu järgimise tagamiseks on tänavakaubanduse müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. (ETA) vaata lisaks:
NAISTE KÄTSH ÕLLEFESTIVALIL 
17.06.2002 Viljandi õllefestivalil “Suur kann” niitis “Õllepruulija” laulmine sirakile lauatäie rahvast. Sellest hakkas tõusma suurem lööma, kuid kuraasikate naiste lahutamise järel õllesõbrad taltusid. “Tegelikult ei midagi erilist,” arvab “ma-lõõbus-õllle-pruuulijale” järgnenust Viljandi linnavolikogu esimees Tõnu Juul, kes käis juuni esimesel nädalavahetusel Suure Kannu avaõhtul koos abikaasa ja Tallinna tuttavatega. Ei-midagi-erilisse esimees ometi sekkus: “Juhtisin turvameeste tähelepanu joogisele noorteseltskonnale ja palusin, et nad korrale kutsutaks või minema viidaks.” Põhjust sekkumiseks oli Juuli meelest piisavalt: “Kui ikka neli-viis meest juba vastastikku seisavad ja seal on ka üks eriti aktiivne daam ja nahas-neetides Harley Davidsoni mehed juba kogunevad - need on ju ülimalt solidaarsed! -, siis tuli ju midagi ette võtta.” Kuidas arusaamatus küpses, Juul ei näinud, sest polnud parajasti lauas, vaid tantsupõrandal. Kirjeldab sündmustesse sattunud Kati (25, nimi muudetud): “Olin koos elukaaslasega. Istusime segamini võõrastega. Kõik oli kena ja lõbus, kuni meie laud läks “Õllepruulija” laulmisel ümber, nii et meie vastast kukuti meile peale ja meie kukkusime omakorda järgmistele.” Rahvas oli üksteisel kätest kinni hoides roninud kombekohaselt jalgupidi pinkidele. “Siina-ooled-Juuhan-ja-miina-oolen-Jaaan” saatel ühiskummardamine võttis 6-7 inimese rivilt tasakaalu. Kati lendas otsa õlgadeni ulatuvate blondide juustega kolmekümnendates daamile. Püstiajamine käis ruttu, ühtlasi algas sõnavahetus ja... Kati: “See naine ilmselt arvas, et minu süü - et ma nimelt. Eks ta sellepärast tuligi mulle kallale.” Kuigi kõik käis kähku, jõudsid naised teineteise kallal üht-teist korda saata. Kati: “Ei ole normaalne, kui üks naine teisele kallale läheb. Selge, et ma püüdsin ennast kaitsta. Kui ta oli minuga kõik ära teinud, olin talle väidetavasti ka vastu löönud.” Väidetavasti tekitas Kati vastase näkku ka küünejälgi. Seda ta eitab: “Mul pole kunagi olnud pikki küüsi.” Nägijate meelest ei olnud blondiin kaine. Kati ei ütle selle kohta midagi. Enda seisukorda hindab ta mõistlikuks: “Tarbinud olin muidugi, aga mitte nii palju, et ei teaks, mida teen.” Kuniks leedide saatjad-tuttavad poose sisse võtsid, jõudsid sündmuskohale volikogu esimehe poolt nõutud turvamehed. Esimehe aktiivsusest läks lahti kõlakas, et Kati kätshipartner olnud õnnetuseks Tõnu Juuli abikaasa (mis oli vale juba kas või seetõttu, et esimehe kaasa ei istunud üldse selles lauas ja pealegi on tal poisipea). Kati: “Mina kuulsin seda turvadelt. Mina volikogu esimeest ja tema abikaasat ei tunne. Oleks kallaletungija kah välja toodud, oleks saanud kohe selgeks, kes on kes ja mis üldse juhtus. Kui ma seda nõudsin, öeldi, et too naine on lahkunud.” Kati mured - et teda ära ei kuulatud ja vastaspoolega üldse ei tegeldud - jäidki sinnapaika, sest pidu sai otsa. Samal ööl läks Kati Viljandi haiglasse, kus talle osutati esmaabi - puhastati haavu ja küünejälgi, vaadati üle verevalumid rinnal. Kati: “Läksin arsti juurde tagala kindlustamiseks. Kui tulevikus peaks tekkima terviseprobleeme - rinnavähk või ei tea mis, ta ju võttis ja pigistas ikka väga kõvasti -, on mul selle inimese süüdistamiseks arstitõend.” Esialgu peab Kati tervis veel vastu. “Olen ohtralt salve määrinud, haavad on paremaks läinud. Õhtul küll valutab, võib-olla venitusest.” Kati käis ka politseis. Pressiesindaja Agu Lall: “Võtsime intsidendi teadmiseks, aga me sellega ei tegele, kuna inimene avaldust ei teinud.” Avalduse jättis Kati kirjutamata, kuna talle anti mõista, et sellel pole erilist mõtet, süüdlase otsimisest ja süü tõestamisest ei tule nagunii midagi välja. Ilmselt ei tulekski, sest isegi õllefestivali peakorraldaja Tõnu (Toomas? EBG) Mädamürgilt ei kuule intsidendi kohta a-d ega o-d. Ta räägib meelsamini “Suure kannu” kobedast kultuuriprogrammist ja Karl Madisest ja Vanaviisist, sellest, et Saku õlu maksis 20 ja 25 ja et rahvast oleks võinud veidi rohkem olla. “Plats on piisavalt suur, mul omal sada seitse muret. Kes seal pimedas näeb, kui midagi juhtuski. Igatahes minule ei ole keegi mingeid pretensioone esitanud.” Mädamürgi peast on pühitud isegi volikogu esimehe tolleöine hoiatus: “Tuleks ruttu lahendada! Olukord on üliohtlik!” (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLEJOOMINE KASVAS MAAILMAS ENIM 
17.06.2002 Maailma juhtiva turundusinfoettevõtte ACNielseni avaldatud uuringu kohaselt asvas eelmisel aastal kõige rohkem alkohoolsete jookide turg. Lisaks mahtusid 2001. aastal enim turgu võitnud toidukaupade ja jookide esiviisikusse vesi ja joogijogurtid. Kõige rohkem suurenes absoluutarvestuses õlle läbimüük – 2001. aasta kasv ulatus 5 protsendini ehk 3 miljardi USA dollarini. Uuring näitas, et uusi tarbijaid meelitab toodete uuenduslikkus. Maailmaturul leiduvate miljonite toidukaupade ja jookide seas torkas uuenduslikkusega silma just valmis alkohoolsete jookide sektor. Põnevust tekitasid ning tõusu ärgitasid eelkõige teraviljadest pruulitavad alternatiivjoogid ning piiritusepõhised pudelis segujoogid. Enim ehk üle 30 protsendi kasvas maailmas just valmis alkohoolsete jookide turg. “Viimasel ajal on palju toimunud uuendusi, eelkõige jookide valdkonnas,” sõnas ACNielseni rahvusvaheliste teenuste divisjoni tegevdirektor ning uuringu koordinaator Jane Perrin. “Ringi vaadates selgub, et hoolimata eeldatavatest kultuurierinevustest lähevad kogu maailma tarbijatele korda teatavat liiki tooted – need, mis on tervislikud, mugavad tarbida ning toovad ellu uut ja huvitavat.” Sarnaselt muu maailmaga kasvas õlletoodete tarbimine ka Eestis, mil ühe inimese kohta ära joodud õlle hulk suurenes eelmisel aastal keskmiselt 64 liitrilt 67 liitrini. “Õlleturg Eestis on arenenud ning tegemist on tõusva turuga. Õlletoodete tarbimine Eestis tõuseb keskmiselt 4 protsenti aastas,” märkis Saku Õlletehase avalike suhete juht Kristina Seimann. Tema sõnul on tulevikus kiirelt arenevaks turuks Eestis ka siidriturg, mis hetkel on veel suhteliselt väljaarenemata võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eesti siidriturg kasvas võrreldes eelnenud aastaga 30 protsenti ning eelmise aasta mahuks kujunes 3 miljonit liitrit. ACNielsen Eesti OÜ müügi- ja klienditeenindusjuhi Triin Ülesoo teatel kasvas eelmisel aastal kaubagruppide lõikes Eestis enim soolaste snäkkide osakaal 16 protsendi võrra. Märkimisväärne oli ka õllede kasv, mis uuringufirma andmetel ulatus 7,5 protsendini. Üha suuremast mugavuse hindamisest annavad tunnistust kahekohalised kasvunumbrid näiteks jahutatud valmisroogade ja suupistete ning jahutatud pakendatud salatite kategooriates, mis kõik on mugavustooted ning mõeldud toiduvalmistamise hõlbustamiseks tänapäeva kiire elutempo juures. Mugavust ootavale tarbijale on meelepärased ka näiteks külmutatud puuviljad, mida sulatatuna saab riknemisohuta serveerida. ACNielseni uuringu aluseks oli 47 Põhja-Ameerika, Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonna ning Aafrika riigi jaemüügistatistika. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ISEJAHTUV JOOK 
17.06.2002 Lõuna-Korea ettevõtja Suh Won Gill väidab, et tal on õnnestunud töötada välja purgijook, mis jahutab iseennast. Ananova teatel väidab leiutaja, et tema avastatud seade võimaldab serveerida jääkülma jooki kõikjal maailmas. Igas purgis on sees torujas rõngas, mis on ühendatud jahutavat gaasi sisaldava kanistriga. Rõngast tõmbamisel liigub gaas torusse, mis jahutab joogi. Daily Maili teatel on hr. Gill jaganud jooki jalgpalli maailmameistrivõistlustel, et tarbijaid leiutisest teavitada. Tema firma Icetec on juba äratanud Tai, Prantsusmaa ja Brasiilia joogitootjates huvi. Leiutaja ise väidab, et gaas on keskkonnasõbralik ja turvaline, aga ei soostu ütlema, mis see on. (delfi.ee) vaata lisaks:
SUMMER OOTAB KÜLMIKUT
17.06.2002 Juba 45 tallinlast on kampaania ”Hoia osooni” raames tasuta ära andnud oma vana külmiku, külmutuskappe kogutakse ka Õllesummeril. “Kõiki pakutud külmkappe pole me veel ära viinud. Kogume andmed kokku ja võtame inimestega uuesti ühendust, proovime autosõite ühildada,” ütles Ragn-Sellsi klienditeenindaja Eve Tilk. Tema sõnul on 45 vana kapi loovutajat nelja esimese kampaaniapäeva kohta korralik tulemus. “Üldiselt on inimesed juba teadlikud, et tegu pole ohutu prahiga. Paljud helistavad meile ja uurivad, kuhu kasutu külmik viia. Loomulikult on ka neid, kes toimetavad kapi lihtsalt prügikasti kõrvale,” nentis Tilk. Vanade külmkappide kogumine kestab juuli lõpuni, kapi saab
tasuta ära anda, kui helistada telefonil 1818. Külmiku võib
viia ka Õllesummeri spetsiaaltelki. Esimesed sada inimest saavad
üritusele tasuta pääsme.
(Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
INGLANE KUGISTAS NÕGESEID 
17.06.2002 Suurem osa inimesi väldib kõrvenõgeseid iga hinna eest, ent inglane Simon Sleigh sõi neid nädalavahetusel rohkem, kui kunagi varem, lootes pääseda rekorditeraamatusse. Samal ajal, kui maa tähistas jalgpalli MM-l saadud võitu Taani üle, kugistas Sleigh Marshwoodis alla 23 meetrit nõgeseid. Nõgesed on otsakuti ritta laotud ning tulemusi mõõdetakse meetrites. Võistluse reeglid on lihtsad — osalejad võtavad end alasti ning asuvad kõrvenõgeseid sööma. Aega on üks tund. Võitjaks osutunud Sleigh, kes ise tegeleb köögiviljakasvatusega, loputas nõgeserooga alla ohtra õllega. “Ma vihkan neid kuradeid, ausõna. Tegin kõik, et valus ei oleks, see tahab harjutamist,” märkis ta. Mullu sai Sleigh võistlusel teise koha. Nõgeseõgimisega, mida on harrastatud juba paarkümmend aastat, pannakse punkt ühepäevasele õllefestivalile. Korraldajate sõnul peaks saavutused nõgesesöömise vallas peagi pääsema ka Guinnessi rekorditeraamatusse. (BNS) vaata lisaks:
"SUUR KANN" KÄIS SAKU ÕLLEGA 
14.06.2002 Kolmandal õllefestivalil "Suur kann" oli õlletehastest
esindatud ainult Saku
Üritus algas reedel (07.06 EBG) vastu õhtut Juhan Simmi lauluga "Mulgimaale" Viljandi meeskoori Sakala esituses. Sel ajal hakkas kell juba pool kuus saama. Festival algas ettenähtust hiljem lihtsalt seepärast, et pidulisi oli algul liiga vähe. "Tulime laulu ja pillimängu kuulama," ütlesid Milja ja Helju. Nad olid ostnud endale pool liitrit Saku lahtist õlut, mis oli läinud kummalegi maksma 25 krooni. "Kuidas siin ikka terve õhtu tühja laua taga istuda," põhjendasid naised oma õllelembust. Esimesel "Suurel kannnul" oli olnud palju huvitavaid esinejaid ja seepärast tulid nad ka kolmandale. Mida tund edasi, seda rohkem kogunes rahvast ning esimese päeva videviku ajaks oli isegi piletisaba. Õllefestival lõppes ööl vastu pühapäeva kuidas kellelgi. Korraldaja Toomas Mädamürk ei osanud öelda, kes siis just mida laulis. Ehk oli see "Lõbus õllepruulija" jorin tundmatuks jäävalt lauljalt. (Sakala) KOMMENTAAR!
Lugedes hiljuti "Sakalas" ilmunud artiklit Suure Kannu õllefestivalist, olin sügavalt üllatunud. Sellest jäi vägisi mulje, nagu oleksid korraldajad lausa uhked selle üle, et nad Suure Kannu hinge Saku Õlletehasele maha müüsid. Olen külastanud mitmeid õllefestivale nii meil kui mujal, kuid sellist probleemi ei ole ma kusagil täheldanud. Minu arvates on õllefestivali sisu just mitmekülgses õllevalikus. Oluline on saada erinevaid maitseelamusi. (Sakala) vaata lisaks:
KOMMENTAAR: STRONG VÕIB TEHA NÕRGAKS 
Kalev Vilgats 14.06.2002 Ühel kuumal suvepäeval, kui korraks selja pöörasin, oli töölaua jala juurde siginenud kotike. Selles oli üks plekkpurki villitud siider, pooleliitrine purk ja pudel Saku Originaali ning Saku õlletehase uudistoode Saku Strong. Lisatud trükitud pressiteatelt sain selge vihje, et ülim aeg on kirjutada suvekuuma leevendamiseks paslikest jookidest. Et mitte erapoolikuks jääda, kutsusin sõbra appi ja võtsime pärast tööd Saku uudist degusteerida. Olgu öeldud, et mitte ainult Saku, vaid teistegi Eesti õlletootjate pakendid muutuvad aina paremaks. Olen Saku õlut näinud mujal maailmas seismas kõrvuti mainekate sortidega ning väljanägemiselt ja maitselt ei jää Eestis pruulitav kesvamärjuke rajatagustest kuidagi maha. Pärast esimest lonksu Strongi olime ühel meelel, et heleda kangemat sorti õllega peab olema ettevaatlik. Võib nõrgaks teha. Olen ikka arvanud, et tumedad õlled sobivad rohkem kargesse talvemiljöösse mõnusalt küdeva kamina ees mekkimiseks ja suve pärusmaa olgu lahjemad pilsen-tüüpi kesvamärjad. Samal ajal näitavad kesklinna tuntuimate pubide müüginumbrid endiselt, et isegi suvepalavaga on tumedatel õlledel minekut. Eks Saku Strongigagi ole nii, et pudel-kaks, ja selleks päevaks võib autorooli unustada. Tundub, et uute sortidega ei püüa mitte ainult Saku meistrid, vaid teisedki pruulikojad leida uusi tarbijaid nende hulgast, kellel veel oma kindlat maitset ei ole kujunenud. Üle 30aastased on juba väga lojaalne tarbijaskond, kelle eelistusi on raske kõigutada. Vabandust, aga heleda, laheda lehelugemise ja seltskondliku suhtlemise õlle sõpru on raske rajalt rabada. Saku Strongi tasub uudishimu mõttes sellegipoolest kindlasti proovida, saab päris kenasti aimu, mida õlletootjad plaanitsevad. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
FRANKFURTER ALLGEMEINE SÕIMAS BRITTE 14.06.2002 
Mainekas Saksa päevaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) laskus sõnasõtta Briti pressiga, nimetades Suurbritanniat "kompleksidest puretud mandunud maaks". FAZ-i jõhker hinnang kõlas vastuseks Briti ajakirja Spectator ilmunud artiklile, milles Saksamaad nimetati "talumatult maitsetuks maaks". "Suurbritannia on mandunud maa, mis võimukaotuse tõttu on kompleksidest puretud, seal elavad naeruväärsetes kostüümides rebasekütid ja silmakirjalikud vasakpoolsed, kes saadavad oma hellitatud lapsed erakoolidesse," kirjutas Saksa leht. "Brittidel on vilets tervishoid, viletsad hambad ja vilets nahk, mida nad regulaarselt kõrvetavad lõunamaa randades, sest peavad päevituskreemi ebaausaks võtteks. Nende toit ei kõlba süüa ning nende õlu on leige ja maitsetu." Vastastikused solvangud algasid mais, kui Briti ajalehed ründasid sakslaste Der Spiegelit, mille veergudel kirjeldati kuninganna Elizabethi "ebamäärase 76-aastase koduperenaisena". Selle nädala algul ründas Spectatori ajakirjanik Andrew Gimson tigedalt Saksamaa majanduse, kultuuri ja poliitika nurjumisi. "Paljude brittide arvates on Saksamaa talumatult maitsetu maa, kus elavad vuntsiudemetega ja satanistlike ebajumalatega igavesed üliõpilased," kirjutas Gimson. Ta väitis, et sugugi mitte kõik sakslased, kes olevat tüseduselt teisel kohal maailmas, ei jaga Der Spiegeli arvamust Briti monarhiast, vaid suhtuvad sellesse samasuguse kiindumusega nagu inglased. FAZ lõpetas oma hurjutava kirjatüki lepitavas toonis: "Ülaltoodu võiks olla meie vastus..., aga isegi vaenuajal on üks asi millest me ei loobuks, see on meie anglofiilia." (BNS/Reuters) vaata lisaks:
TARTU ÕLLETEHASE ERASTAJA VASTU 40-MILJONILINE NÕUE 14.06.2002 
Maksuamet nõuab Tartu Õlletehase erastanud ja selle läbi välismaal registreeritud firma edasi müünud ettevõttelt tasumata tulumaksu ja intresside eest ligi 40 miljonit krooni. Tartu Õlletehase erastas 1995. aastal Magnum Grupp läbi ettevõtte Magnum Konsuumer. Magnum Konsuumeri uueks ärinimeks on aktsiaselts Sakude, mis on praegu likvideerimisel. Kaks aastat hiljem müüs Sakude õlletehase aktsiad Iirimaal registreeritud firmale Rosshill Investments Ltd. Viimane müüs aktsiad omakorda edasi Soome suuruselt kolmandale õlletootjale Olvile, teenides tõenäoliselt suure kasumi, mis ongi ilmselt maksuameti nõude ajendiks. Eesti Päevalehe andmeil jäeti maksuameti seisukoha järgi tehingu käigus tasumata 20 miljoni krooni ulatuses tulumaksu, millele lisandub 20 miljoni krooni eest intresse. Sakude vaidlustas Tartu linna maksuameti ettekirjutuse riigi maksuametis, kuid see jäeti rahuldamata. “Toodud põhjendused olid pigem formaalsed,” ütles tollase Magnum Grupi üks juhtidest Margus Linnamäe. “Sakude soovib maksuameti sellisest käitumisest hoolimata kaebuses esitatud argumentide sisulist läbivaatamist ja seda juba kohtus.” Linnamäe tunnistas, et õlletehase müüja Sakude ja ostja Rosshilli omanikering kattub osaliselt. Praegu Magnum Medicali juhtiva Linnamäe sõnul ei tekkinud Sakudel 1997. aastal õlletehase aktsiaid firmale Rosshill müües maksuvõlga. 1999. aastal revideeris Tartu maksuamet Sakude 1997.–1999. aasta tehinguid. “Kontroll oli põhjalik ning selle käigus vaadati läbi ka praeguse vaidluse põhjustanud tehing,” lausus Linnamäe. “Toona koostatud revisjoni aruandes kommenteeriti ka nimetatud tehingut ja ühtki etteheidet siis ei tehtud.” Tema sõnul tuleb üllatusena, et mitu aastat hiljem muudetakse oma seisukohta ja väidetakse vastupidist. Erinevalt maksuametist on maksumaksjal õigus selgitada oma suhteid maksuametiga igasuguste piiranguteta,” ütles maksuameti avalike suhete nõunik Koit Luus. “Maksuametit takistab maksukorralduse seaduse punkt maksusaladuse kaitsest.” Jääme selles küsimuses samale seisukohale nagu varasematel kordadel näiteks Indrek Neivelti juhtumi kommenteerimisel või teistele küsimustele vastates, lisas Luus. Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop ütles, et ei ole maksuameti hiigelnõudest teadlik. “Olen enam kui kindel, et ka Olvi ei ea sellest midagi,” märkis Noop. “Tegemist on puhtalt Magnumi-sisese asjaga, kuidas raha liigutati ja see ei puuduta Olvit.” Magnum Grupp on osalenud ka Tallinna Farmaatsiatehase ja Silmeti erastamisel. Viimasel ajal jõuliselt aastatetaguseid tehinguid uuriva maksuameti pihtide vahele on jäänud teisigi ettevõtjaid, nagu näiteks Hansapanga liider Indrek Neivelt, Tartu piimaärimees Jaan Mugra ja reklaamiagentuuri Idea juht Mark Eikner. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU PLAANIB TÕSTA CARLSBERGI TURU TEISEKS IMPORTÕLLEKS 14.06.2002 
Saku Õlletehas üritab ülemaailmselt tuntud Carlsbergi õlle müügiga ületada aastas miljoni liitri piiri, mille järel tooks Carlsberg tootmise Eestisse. “Meie eesmärk on Carlsbergi osas üks miljon liitrit aastas,” ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. “Selle saavutamine on väga reaalne, eriti järgmise paari aasta perspektiivis.” Remmeli sõnul ei olene õlletootmise Eestisse toomine Carlsbergist. “Küsimus on selles, millal meil tasuks seda siin tegema hakata,” ütles Remmel. Sakul on kavas aastaga saavutada Carlsbergile vähemalt teine positsioon Eesti importõlle turul. “Importõlle osa on Eestis neli kuni viis protsenti,” ütles Remmel. “Carlsbergile taotleme ühte protsenti.” Ta lisas, et praegu toodetakse Balti turule Carlsbergi õlut Leedus. “See on kokkuleppe küsimus, kas Saku hakkaks tootma üksnes Eesti jaoks või ka mujale Baltikumi,” lausus Remmel. “Rõhk oleks sellisel juhul siiski Eestil.” Remmeli hinnangul on Carlsbergi tootmiseks vaja teha täiendavaid investeeringuid väikeses ulatuses. “On vaid teatud tehnilised tingimused, mida peame täitma,” ütles Remmel. Ka Carlsbergi esindajad on kinnitanud, et olenevalt sellest, kui edukalt läheb Carlsbergi müük Eesti turul, on plaanis alustada üle maailma tuntud rahvusvahelise õllemargi tootmist siin. “Saku õllevalmistamise seadmed ja tootmisprotsess vastavad Carlsbergi kvaliteedinõuetele,” ütles Carlsberg Breweries asepresident Alex Myers. “Saku on valmis seda õlut Eesti turu jaoks ise tootma.” “Näiteks Leedus müüakse Carlsbergi õlut ligi kaks miljonit liitrit aastas,” kirjeldas Carlsbergi võimalikku edu Saku suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. “See on märkimisväärne, arvestades, et Leedus on importõlle osa koguturust veel väiksem kui siin.” “Üsna reaalne, et Saku hakkab ise Carlsbergi tootma, arvestades, et Saku kuulub Carlsbergi gruppi. Kõik sõltub sellest, mida omanik ütleb,” arvas ka Saku põhikonkurendi, Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. “Samas oleneb palju müügiedust. Leedus läks alguses Carlsberg hästi, kuid praegu on müük üsna tagasihoidlik.” Noobi sõnul on turul põhiline siiski kaubamärgi kodumaisus. “Seda ma usun, et Carlsberg võib importõlledest esimeseks või teiseks kerkida, kuid ma ei usu, et see suurt edu tähendaks.” Meie ei hakkaks saja tuhande liitri pärast kuus liine ümber seadistama, lisas Noop. “Oleme Sakuga sarnased tehased,” märkis Noop. “Tean, et liini ümberseadistamine teistsuguse pudeli pärast pole väga lihtne ja lõbus. Muidugi on see tehniliselt küll võimalik.” Liiatigi on tegemist piltlikult Leedu õllega, lisas Noop, kirjeldades Carlsbergi võimalikku ebaedu. Noop ei välistanud, et ka Tartu Õlletehas hakkab turustama mõnda tuntud importõlle marki. “Selline turustamine on tuntud ja normaalne tava, kuid meil veel konkreetset otsust pole,” ütles Noop. Saku Õlletehas on Eesti Õlletootjate Liidu andmetel õlleturu liider 48,5 protsendise turuosaga. Oktoobrist on Sakul rahvusvahelistele õllemarkidele Carlsberg ja Guinness ainumüügi-õigus Eestis. Carlsbergi õlu on üks väheseid rahvusvahelisi õllemarke enam kui 140 riigis. Lisaks turule toodavale tagastatavas pooleliitrises pudelis Carlsbergi õllele on müügil ka Carlsbergi vaadiõlu ning 0,33-liitrine pudel ja purk. Carlsbergi ja Saku Õlletehase sügisel sõlmitud koostöölepe sisaldab lisaks ainumüügiõigusele ka Carlsbergi õlle turustus-programmi väljatöötamist Saku Õlletehase poolt Eesti turu jaoks. Saku Õlletehase aktsiatest 75 protsenti kuulub firmale Baltic Bewerages Holding, mille omanikud on võrdsetes osades Carlsberg Breweries ja Hartwall, mis on lähitulevikus osa Scottish and Newcastle Grupist. Carlsberg Breweries tegevus on keskendunud eelkõige Lääne- ja Ida-Euroopale ning Aasia regioonile. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
VALITSUS ON JÄTKUVALT LAHJA ALKOHOLI KIOSKIMÜÜGI VASTU 14.06.2002
Majandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada kolme riigikogulase algatust jätta ka sügisest kioskitesse alles lahja alkohol, teatas BNS. Majandusministeerium ei pea võimalikuks toetada Meelis Atoneni, Vahur Glaase ja Jevgeni Tombergi ettepanekut lubada kuni kuue mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide jaemüügi jätkumist tänavakaubanduses. Ministeerium tugineb oma seisukohas avaliku arvamuse uuringutele, milles enamus küsitletutest taunis liiga liberaalset alkoholipoliitikat, kusjuures üle poole neist märkis üheks esmaseks sammuks olukorra parandamisel müügikohtade arvu olulist vähendamist. Alkohol on hästi kättesaadav kaup, mida on võimalik osta pea kõigist toidukauplustest ning lisaks sellele vähese etanoolisisaldusega alkohoolseid jooke ka enamikest tänavakaubanduse kioskitest. Samas ei ole alkohol esmatarbekaup, mida peaks müüma koos trammipiletite, närimiskummi, ajalehtede ning ajakirjadega, märgib majandusministeerium. Sotsiaalministeerium ja siseministeerium leiavad, et just tänavakaubandus on põhiline koht, mille kaudu 15-17-aastased lapsed alkohoolseid jooke hangivad. Siseministeeriumi, tarbijakaitseameti ja Tallinna ettevõtlusameti kaubanduspoliitika teenistuse kinnitusel annab suur osa kioskitest oma panuse ka salaviina levikusse. Majandusministeerium ei saa hinnangu kohaselt nõustuda väitega, et alkohoolse joogi müügi lõpetamine tänavakaubanduses tooks kaasa arvestatava majandusliku languse ja töötute armee või et sellega piiratakse tootegruppi, mis tegelikult pole alkoholi tarbimise seisukohast probleemi tekitav. "On selge, et alkoholi suur tarbimine Eestis on probleemiks ning noorte ja alaealiste hulgas enamjoodavaks joogiks on just õlu ja muud vähese alkoholisisaldusega joogid," märgib ministeerium. Kui vaadata tänavakaubanduses müüdava kauba nomenklatuuri, siis see on väga lai ja alkohoolsed joogid on sellest ainult väike osa, mille müügi lõpetamine ei too kaasa müügipunktide arvu vähenemist, leiab ministeerium. Kolm riigikogu liiget tegid ettepaneku vaadata ümber riigikogu varasem otsus, mis kaotab sügisel kioskidest lahja alkoholi - õlle, siidri ja long dringid, 21. mail. (EPL Online) vaata lisaks:
A.LE COQ JÄTKUVALT JOOKIDE KOGUTURU LIIDER 
14.06.2002 A.Le Coq Tartu Õlletehas on tänavuse aasta esimesel viiel kuul olnud jätkuvalt Eesti jookide koguturu liider. Tartu Õlletehas turustas perioodil jaanauarist maini õlut, siidrit, long drinki, karastusjooke ja vett ühtekokku 22 miljon liitrit. Seejuures Eestis turustati tänavuse aasta esimese viie kuuga jooke 21,1 miljonit liitrit ehk 19 % rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. A.Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul on edu taganud jookide turul ühtlaselt tugev tootmine ja turundus kõikides turusegmentides. “Siidrite ja long drinkide turusegmendis oleme esimesed ning õlle, karastusjookide ja vee segmentides teised. Kokkuvõttes on A.Le Coq nagu tugev mitmevõistleja - stabiilselt tugev esinemine igal alal tõstab liidriks,” ütles Noop.A.Le Coq Tartu Õlletehasele kuulus tänavu esimese viie kuu keskmisena ligi 50 % siidrite turust, 41 % õlle turust, 46 % long drinkide turust, 25 % karastusjookide turust ning ligi 14 % vee turust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas A.Le Coq Tartu Õlletehase vee müük 72 %, õlle müük 18 %, long drinkide müük 14 % ja karastusjookide müük 13 %. “Vee tõusu taga on uus Arctic bränd ning karastusjookides oleme teinud tugevat tööd olemasolevate brändide ja toodete arendamisel,” selgitas Noop. A. Le Coq Tartu Õlletehas kuulub Olvi Oy-le. Holdingfirma AS A.Le Coq omab veel Läti õlletehase Cesu Alus ja Leedu õlletehase Ragutis aktsiate kontrollpakki. (ETA) vaata lisaks:
MAAILMA KARIKA VÕITJAD SELGUNUD 
14.06.2002 139 õlletehast 15 maalt osales iga-aastasel võistlusel World Beer Cup 2002. Võitjad tehti teatavaks 12. juunil Aspenis (Colorado). Kategoorias nr 21 (German Style Märzen/Oktoberfest) sai pronksmedali Leedu õlletehas Svyturys-Utenos Alus õllega “Svyturys Baltijos”. Laureaatide nimekiri: http://www.beertown.org/WBC/2002/wbc02_winners.htm (EBG) vaata lisaks:
LEEDU ÕLLETURG HÜPPAS JÄRSULT ÜLESPOOLE 
07.06.2002 Õlle müük Leedus kasvas tänavu esimese viie kuu arvestuses eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna 17,8 protsendi võrra ja ulatus 9,63 miljoni dekaliitrini. Aasta varem samal perioodil kasvas õlle läbimüük Leedus 4,5 protsendi võrra. Tänavu mais realiseeriti Leedus õlut 2,59 miljonit dekaliitrit ehk 9,5 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Leedu õlleturu liidriks on Svyturys-Utenos Alus, mille arvele langeb ligi pool Leedu õllemüügi mahust. Teisel kohal on kontsern Kalnapilis-Vilniaus Tauras ligi veerandi suuruse osaga ja kolmandal umbes kümnendikku Leedu õlleturust kontrolliv Gubernija. (ETA) vaata lisaks:
A. LE COQ TEEB KAMPAANIALE SEGADUSSEAJAVAT REKLAAMI 06.06.2002 
Tartu Õlletehas ehk A. LeCoq teeb segast reklaami oma järjekordsele kampaaniale, teavitades kampaania reeglites, et korkide alt tuleb leida viie Toyota mudeli kokkupanemiseks tähed, samas jääb ühe auto puhul selgusetuks, kas vaja on täit nime või ainult osa. A. LeCoqil toimub kampaania, mille raames loositakse võitjale välja üks viiest Toyota automudelist. Kampaania käib selliselt, et õllepudelite korkide all on tähed, neist tuleb kokku panna Toyota mudelite MR2, Camry, Celica, Previa või Land Cruiseri nimi ning see ära saata. Õlletehas loosib välja ühe võitja ning tema saab selle auto, millise nimetähtedega korkidega ümbrik loosikastist välja tõmmatakse. Kampaania reeglites, õpetuses ja reklaamides on kirjas ja ka piltlikult näidatud, et Land Cruiseri võitmiseks tuleb kokku saada vaid tähed CRUISER. Siiski on korkide all peidus ka tähed N ja D, mida teiste mudelite nimede kokkupanemisel ei saa kasutada ning mis viitab asjaolule, et tegelikkuses tuleb kokku saada siiski LAND CRUISER. A. LeCoqi marketingijuht Pilvi Tering ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et õlletehas aktsepteerib mõlemat, nii CRUISERit kui LAND CRUISERit. „Võib korjata nii ühe kui teise variandi, aktsepteerime mõlemat ja midagi prügikasti ei viska,“ lubas ta. „Land Cruiser on lihtsalt pikem sõna, seepärast aktsepteerimegi mõlemat varianti,“ lisas ta. Tering kinnitas, et õlletehasel ei olnud mingit taotlust, kui ta kirjutas reeglitesse, et tuleb saata ära CRUISER, kuid samas on korkide all ka N ja D täht. „Igal juhul me väga vabandame nende ees, keda meie reklaamid ja õpetus segadusse ajasid,“ lisas ta. Tartu Õlletehase peamise konkurendi Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann sõnas, et tal on raske kommenteerida A. LeCoqi juhtumit, sest tal pole täit informatsiooni, sealhulgas kampaaniareegleid. „Saku ise püüab panna kampaania reeglite flaierile kirja võimalikult täpselt kogu informatsiooni kampaania kohta, et tarbijale kõik üheselt mõistetav oleks,“ lausus Seimann. „Flaierid tehakse tänu lahtikirjutatud reeglitele tihtipeale lausa jupi jagu pikemad, et kogu info peale mahuks,“ selgitas Seimann. (EPL Online) vaata lisaks:
SAKU TOOB TURULE POOLELIITRISES PUDELIS CARLSBERGI
06.06.2002 Saku Õlletehase AS alustas sellest nädalast Eestis rahvusvahelise õllemargi Carlsberg müüki pooleliitrises tagastatavas standardpudelis, mis vastab just Eesti õlletarbija eelistustele. Rahvusvahelise õllemargi turule toomisega Eesti õlletarbija meelispakendis on ettevõttel kavas aastaga saavutada Carlsbergile vähemalt teine positsioon Eesti importõllede turul. „Tuntud rahvusvaheline õllemark koos tugevate kodumaiste kaubamärkidega Saku tooteportfellis annab meie klientidele võimaluse tellida võimalikult lai sortiment juba olemasoleva sissetöötatud jaotusvõrgu kaudu,“ väitis Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. Carlsberg Breweries asepresidendi Alex Myers sõnul on Saku Õlletehase tootmine ja tehnoloogia valmis rahvusvahelist õlut Eesti turu jaoks ise tootma. “Saku Õlletehase kaasaegsed õllevalmistamise seadmed ja tootmisprotsess vastavad Carlsberg Breweries kõrgetele kvaliteedinõuetele,” lausus Myers. “Olenevalt sellest, kui edukalt läheb Carlsbergi müük Eesti turul, on plaanis alustada üle maailma tuntud rahvusvahelise õllemargi tootmist Sakus kohapeal.“ Rahvusvaheline õllemark Carlsberg, mis kuulub tuntumate õllemarkide hulka maailmas, on jõulise maitsebuketiga mahedamaitseline kerge premium-õlu kangusega 5,2 %. Alates 1847. aastast pruulitavast Carlsbergist on tänaseks saanud üks väheseid rahvusvahelisi õllemarke, mida müüakse enam kui 140 riigis. Lisaks turule toodavale Eesti õlletarbija jaoks harjumuspärases pakendis ja tagastatavas pooleliitrises pudelis Carlsbergi õllele on müügil ka Carlsbergi vaadiõlu ning 0,33-liitrine pudel ja purk. Carlsbergi ja Saku Õlletehase vahel eelmise aasta sügisel sõlmitud koostöölepe sisaldas lisaks ainumüügiõigusele ka Carlsbergi õlle turustusprogrammi väljatöötamist Saku Õlletehase meeskonna poolt Eesti turu jaoks. Eestis välja töötatud turundusprogrammi raames alustati ka Carlsbergi õlle müüki pooleliitrises tagastatavas pudelis, kuna Eesti tarbijale on see kõige meelepärasem. Saku Õlletehas on Eesti Õlletootjate Liidu andmetel Eesti õlleturu liider omades aastas kokku 48,5% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust (akumuleeritud jaanuar kuni detsember 2001). Suurima osakaalu moodustavad omatoodetud kodumaised õlled eelkõige sarjadega Saku ja Rock. Alates 2001. aasta oktoobrist on Saku Õlletehasel ainumüügiõigus Eestis rahvusvahelistele õllemarkidele Carlsberg ja Guinness. Saku Õlletehease aktsiatest 75% kuulub firmale Baltic Bewerages Holding, mille omanikud on võrdsetes osades Carlsberg Breweries (50%) ja Hartwall (50%). Carlsberg Breweries on juhtiv rahvusvaheline õlletootmisfirmasid ühendav grupp. Eelmisel aastal suurenes gruppi kuuluvate õlletootjate õlle kogumüük 15 % ulatudes 68 miljoni hektoliitrini. Carlsberg Breweries tegevus on keskendunud eelkõige Lääne- ja Ida-Euroopale ning Aasia regioonile. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
ÕLLEFESTIVAL "SUUR KANN" 2002
04.06.2002 7.-8. juunil peetakse Viljandis taas õllefestivali Suur Kann. Kolmas Suur Kann ootab sel aastal kahte kaunist suveõhtu nautima 6000 muusika- ja õllesõpra. Asfaltplatsile ehitatakse suur puidust tantsulava, enam ei pea oma tantsukingi kivi peal kulutama! Pealava tihe programm ja diskolava hoogne rütm annab valiku, mida kuulata ja kus tantsida. Rahulikult võib ka sõpradega juttu puhuda, sest laudu-pinke tuleb tuhande külastaja jaoks. Lapsed kaasa, sest lastehoov tehakse suuremaks ja põngerjatele peaks tegevust jätkuma küllaga. Alla 12 aasta vanused lastakse sisse ilma rahata, kuid vanemad olgu kaasas! Kui vanust natuke rohkem, aga mängutuju säilinud, siis pakutakse osavõttu rohketest õllemängudest. Ühe päeva pilet festivalile maksab 60 krooni. Alla 12 a lapsed saavad festivalile tasuta, kuid ainult siis, kui tulevad vanematega. Pileteid tagasi ei osteta ega ümber ei vahetata. Ürituse territooriumilt lahkumisel kaotab pilet kehtivuse.Osta käepael, kui soovid lahkuda festivali territooriumilt ja pärast tagasi tulla! Käepael maksab 10 krooni ja kehtib ostmise päeval. (EBG) vaata lisaks:
JALGPALLIÕLU OTSIB LOJAALSEID
04.06.2002 Jalgpalli MMi alguseks müügile tulnud Football Beeri saadab uuele sordile kohane müügiedu, edaspidi loodavad õlletootjad aga jalgpallisõprade lojaalsusele, margitruudusele. Laagri Maksimarketis on Football Beer müügil eelmise nädala reedest ja eile õhtuks oli kaks alust ehk 800 pudelit peaaegu läbi müüdud. Kristiine Kaubanduskeskuses asuvas Primo hüpermarketis müüdi Football Beeri nädalavahetusel 600–700 pudelit päevas. Jalgpalliõlut tootva A.Le Coq Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul võis jalgpalliõlle edu aimata ka muu maailma kogemuse läbi. “Paljudes riikides on nn toetusklubiõlled ja nad ei müü üldse halvasti,” räägib Noop. 5,4protsendilise heleda, kergesti joodava õlle sihtrühmaks on Noobi sõnul peale jalgpallisõprade muud vabameelselt mõtlevad inimesed. “Loodame ka, et välismaalased Football Beeri Eestist kaasa võtaksid,” räägib ta. “Seepärast sai õllele pärast ägedaid diskussioone pandud ka ingliskeelne nimi.” Kas ja kui palju uus õlu hooajakaubaks jääb, sõltub Noobi väitel müüginumbreist. “Kuigi õlu tuli müügile koos MM-võistlustega, ei tähenda see, et ta ainult selle üritusega seonduks. Eestis on jalgpall saamas spordialaks number üks.” Saku turundusdirektori Karin Sepa sõnul on uus hooajaõlu alati ahvatlev, kuid ohtlik, sest võib nõrgestada põhibrände. “Sa pead sajaprotsendiliselt teadma, et hooajaõlu toob uusi tarbijaid juurde, mitte ei söö ära sinu enda põhimarke,” lisab ta. Saku ei ole spordiga sidunud mitte ainult ühte brändi, vaid kaks oma põhibrändi Saku ja Rocki laiemalt. (Äripäev) vaata lisaks:
KUIDAS JALGPALLI VAADATES ÕLUT JUUA
04.06.2002 Britid leiavad, et telerist jalgpalli MMi vaadates tuleb vältimatult õlut juua. Kuid märjukest ei tohi niisama kurku lahmida, vaid seda peab tegema mõtestatult. Vastavalt sündmusele tuleb kuugata lonks või mitu. Reporteri lause: “Aafriklased on head atleedid, kuid
taktikaliselt naiivsed.” - 1 lonks.
(SL Õhtuleht) vaata lisaks:
UUTE ÕLLESORTIDEGA KAOVAD VANAD OLIJAD
01.06.2002 Eesti suuremad õlletootjad rõõmustavad enne jaanipäeva tarbijaid uute õlledega, mis saavad aga saatuslikuks mitmele populaarsele õllesordile, mille tootmine suve jooksul lõpetatakse. Eesti õlleturu liider Saku Õlletehas paiskas eile poodidesse müüki oma uue õlle Saku Strong. Tartu Õlletehas vedas vastuseks Tartu poodidesse laiali Football Beeri. Saku Õlletehase pressiesindaja Kristina Seimanni sõnul on nende Strongi näol tegemist täiesti uudse tootega, sest sellise kangusega kesvamärjukest pole varem turul olnud. «Küsitlused on näidanud, et tarbijad tahavad pisut kangemat, kuid heledat õlut,» lausus ta. Strongi tootmise algus tähendab aga lõppu senisele Saku küllalt populaarsele margile 7,5, mille liinid seiskuvad kohe pärast uue õllesordi villimisega alustamist. Strong on ka jätkuks Saku Originaali uue välimusega alguse saanud kogu tootepaketi muutmisele. Uut Strongi ning uuenenud välimusega Originaali loodetakse tänavu kokku müüa miljon liitrit ning nende najal tahetakse oma turuosa premium-tüüpi õllede seas suurendada 15 protsenti. Millised sordid Tartu Õlletehase valikust kaovad, ei soostunud ettevõtte juht Tarmo Noop veel ütlema. «Muutused suve lõpus tõenäoliselt tulevad, kuid sellest, kas mõni õllesort või mõni tootevariant kaob, ei tahaks veel rääkida,» lausus ta. Noobi sõnul toodi uus Football Beer välja seetõttu, et Tartu tehase tootepakett on võrreldes suurima konkurendi Sakuga olnud märkimisväärselt väiksem. «Liiatigi olime selles segmendis, kuhu jääb 5,4 protsendi kangune Football, väikese valikuga esindatud,» rääkis ta. Jalgpalliga seonduvat nime kannab uus õlu aga seetõttu, et tehas on jalgpalliliidu suurtoetaja ning kiiresti kasvavas jalgpallifännide hulgas nähakse lojaalset tarbijaskonda. Eesti väiksemate õlletehaste hulka kuuluva Nigula Õlletehase müügidirektori sõnul neil vastu suve uusi sorte tulemas ei ole, kuid tarbijate poolhoidu üritatakse võita plasttaara kasutuselevõtuga. «Seni on liitrist PET-pudelit Eesti tehased vähe kasutanud, kuid tundub, et rahval on selle vastu huvi,» rääkis ta. Plastikpudeli abil loodetakse madalamal hoida ka õlle hinda, mis ühe pudeli pealt peaks vähemalt krooni jagu langema. Plasttaarasse läheb kogu Nigula Laksu-sari, mille reklaamimisele hakatakse tänavu suvel uut hoogu andma. Eestis on pandud õlut plasttaarasse vähe, kuid näiteks Lätis ja Leedus on selline taara väga populaarne ning suur osa õllest müüakse just nimelt plastikpudelites. Plastpudelisse hakkab oma toodangut villima ka Pärnu Õlletehas, kes paneb sinna Eesti ainsa lahja tumeda õlle Perona. «Eesmärk on säästa inimesi taaraga tegelemisest,» põhjendas õlletehase tegevdirektor Endel Vare. Vare sõnul on suvel tulemas muudatusi ka teiste õllesortide osas ning seda nii välimuselt kui ka sisult. Täpsemalt ta nendest siiski veel rääkida ei tahtnud. Vare hinnangul on väiksemad õlletehased, kellele kuulub turust kokku kümmekond protsenti, oma koha suurte hiidude kõrval leidnud ning kuigi tootmismahtu ei anna suurtega võrrelda, saadakse hakkama. «Olen kindel, et kõik eestlased ei taha juua vaid Saku ja Tartu õlut ning nende kõrval oleme meie oma nishi leidnud,» lausus ta. Eesti suuruselt kolmanda õlletehase Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee ei soostunud Postimehele tehase suveplaane avalikustama. (Postimees) vaata lisaks:
JALGPALLI VÕIB VAADATA PÄRNU BAARIDES
01.06.2002 Jalgpalli maailmameistrivõistlusi saab telerist vaadata mitmes Pärnu baaris. Lonkava Konna kõrts Supeluse tänaval plaanib fännide huvi korral avada baari tavapärasest varem. Mängude ajal võib kõrtsis osaleda ennustusvõistluses, mille auhindadeks on jalgpallivarustus, samuti saavad õlle ostjad kaasa loosikupongi, millega saab kesvamärjukest võita. Samasugune tarbimisloterii toimub võistluste ajal Riia maanteel Budweiseri pubis ja ülejõel Aleksandri pubis. Pärnu kesklinna baaris Veerev Õlu lubati televiisor soovi korral jalgpallilainele keerata. Pärnu rannas ootab jalgpallihuvilisi Saku õlletelk. Pärnu jalgpallisõpru koondava Pärnu Levadia fänniklubi eestvedaja Reigo Teearu sõnade kohaselt hakkavad roheliste särkidega fännid mänge ühiselt jälgima rannas, Lonkavas Konnas ja Veerevas Õlles. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |