 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JAANUAR 2003
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
JAANUAR 2003 Kohalikku õlut otsi tikutulega Eestlane jõi mullu 70 liitrit õlut Koer võitis loteriil 5 nädalat järjest Soome Alko kardab konkurente (täiendatud!) Kaine juhi kampaania Hollandis populaarne Venemaal kasvas viinatootmine 5,5% (täiendatud!) Luzhkov kinkis tudengitele mett Eesti õlleturu kasv Baltikumi aeglaseim Tummien Oluiden Tori 2003 parimad Kõik kõrtsikülastused kirjas Poodnik viskas röövlile pudelid varvastele Varastati politseiauto sireeni imiteeriv papagoi Läti õlleturu liider on Aldaris Eesti kümnendat korda Grüne Wochel Pakane pani Tartus õlletegemise seisma Kariste õllekoda võlub külalist Pärnu Õlu sai sertifikaadid Pulmad panid traditsioonile aluse Õllekõhu tekkimises on süüdi geenid (täiendatud!) Otepääl saab Saku talvejooki Pärnu Õlle hea käekäigu tagavad kolm jalga Jõuluõlle mekkimine Paadla Viljaaidas Mida lubate alanud aastal korda saata? Eestlased reklaamivad Leedus õlut Omanik lammutas kättemaksuks enda kõrtsi Rootslased võivad ELi riikidest kaasa osta autotäie alkoholi Purgimaks tekitab Saksamaal pingeid KOHALIKKU ÕLUT OTSI TIKUTULEGA 
30.01.2003 Lääne-Virumaa on üks väheseid paikkondi Eestis, mis võib hiilata kahe töötava õlletehasega. Kohalikes kõrtsides peab omakandi õlut siiski tikutulega otsima. Rakvere linnas ette võetud kiire otsingu tulemusena õnnestus kolmes pisut vähem tuntud kõrtsis - Sassis, Nordis ja Kati Õlletoas - tuvastada Viru Õlle kraanid. Ülejäänud joogipaikades pakuti mujal Eestis või suisa välismaal toodetud kraaniõlut. “Mõnes kohas kurtvat kliendid, et kohalik õlu on kehv,” ütles Rakveres äärelinnas asuva Kati Õlletoa perenaine Katrin Vändrik, “aga minu juures läheb näiteks “Toolse” küll väga hästi.” Internetiportaali www.beerguide.ee andmetel leidub Eestis kaheksa suuremat õlletootjat. Kõige levinumad nii kõrtsides kui ka poes on ilmselgelt Saku ja Tartu A. le Coq’i õlled. Nende kõrval võib siit-sealt leida Pärnu, Saaremaa ja Sillamäe õlut. Viieteistkümne Eesti maakonna seas on Lääne-Virumaa tõeline õllemaakond, sest meil asub tervelt kaks õlletehast - aktsiaselts Viru Õlu Haljalas ning aktsiaselts Nigula Õlu Viru-Nigulas. Lisaks neile kahele võib maakonna õlletootjate nimistusse kanda ka Viljandimaalt pärineva Karksi Õlletehase, mille kesvamärjuke valmib litsentsi alusel Viru-Nigula tehase tõrtes. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kasvas õlle müük Eesti turul mullu 95 828 700 liitrini. Pooleliitristesse kannudesse-pudelitesse ümber arvutatuna teeb see umbes 200 miljonit ühikut ehk ligemale 130 kannu või pudelit Eesti elaniku kohta. Turuliider oli õlletootjate liidu teatel 46,7 protsendiga Saku Õlletehas, millele järgnes 37,2-protsendilise turuosaga Tartu Õlletehas. Kuigi vaid Saku ja Tartu suutsid müügimahtu kasvatada, püsis Haljalas asuv Viru Õlu 6-protsendilise turuosaga ehk 5 900 000 liitriga suurtootjate järel kolmandal kohal. Viru-Nigulas paiknev Nigula Õlu hoidis liidu teatel peaaegu kahte
protsenti Eesti siseturust 1 500 000 liitriga. Pärnu Õlle turuosa
moodustas mullu pisut üle kolme protsendi, Saaremaa ja Karksi õlletehas
jäid ühe protsendi piirist allapoole. Välismaalt sisse toodud
õlu oma 4,6-protsendilise osakaaluga kodumaise õlle positsioone
ei kõiguta - kokku ostsid eestlased 4 430 000 liitrit importõlut. ÕLLETURG 2002:
JUHTKIRI: PATRIOTISM MÄÄRIB VIRULASE PANNI Patriotismiga panni ei määri - kuulutas kord üks Mahu ranna mees põlist talupojatarkust. Virumaa Teataja väidab, et Virumaa patriotism, vähemasti kaubanduses, aitab panni määrida küll. Tegelikult määrib Viru patriotism isegi mitut panni - peaaegu iga lugeja ja ka tema naabrimehe oma. Virumaal osatakse teha häid torte ja pitsasid, maitsvat leiba-saia, tuntud kaubamärkidega piimast ja lihast rääkimata. Ja iga kord, kui virulane valib Virumaa toote, toetab ta sellega nii tootmist kui ka iga viimast kui tootmises töötajat. Kuni koristaja ja kojameheni välja. Ka nende palgafondi laekub igast ostetud leivapätsist kas või sendi murdosa. Virumaa kaubad on Virumaa poodides küllaltki kättesaadavad. Võib-olla vajaks vaid enam rõhutamist, et tegemist on kohaliku tootega. Samas aga teeb mitu toitlustus- ja lõbustusasutust palju ka selleks, et Virumaa toiduainetööstus känguks, mitte ei edeneks. Virumaa on ju õllemaa. Siin asub kogunisti kolm õlletehast. Haljala, Viru-Nigula ja Sillamäe oma. Aga Virumaal toodetud õlle kättesaadavus kas või Rakvere linna baarides on nulliligidane. Nii selgitas välja Virumaa Teataja reporter. Virumaa õlle küsija saadeti baaritöötajate poolt kas lihtsalt “pikalt” või peremehe juurde. Aga olematust see ei muutnud. Peaaegu keegi leti taga seisjaist ei osanud aga ostjale isegi põhjendada, miks pole Virumaa õlut müügil. Virumaa Teataja arvates pole Virumaa õlle müügilt puudumine maitse küsimus. See on pigem patriotismi puudumine, millel võivad olla hukutavad tagajärjed. Sama ütlesid Virumaad väisanud põhjanaabrite soomlaste õlle-eksperdid, kes ei suutnud ära imestada, miks kohalik baaripidaja kohalikku eripära ehk kesvamärga nii väga häbeneb. Viljandimaa elanikel ei piisanud panni määrivat patriotismi ning nad lasid Karksi õlletehase hingusele. Õlletegemise lõpp Karksis tähendas inimestele tööst ilma jäämist, Mulgimaale aga maine langust. Milline on virulaste valik? (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
EESTLANE JÕI MULLU 70 LIITRIT ÕLUT 
28.01.2003 Eesti Õlletootjate Liidu andmetel jõi Eesti elanik mullu keskmiselt 70,1 liitrit õlut, mis on 2001. aastaga võrreldes kolm liitrit rohkem. Mullu müüdi Eestis kokku 958 287 liitrit õlut, mis teeb võrreldes 2001. aastaga õllemüügi kasvuks 4,47 protsenti. Saku Õlletehase turuosa oli mullu õlleturul 46,67 protsenti, Tartu Õlletehasel 37,22 ja Viru Õllel 6,16 protsenti. Pärnu Õlle turuosa oli eelmisel aastal 3,27 protsenti, Nigula Õllel 1,57 ja Saaremaa Õlletehasel pool protsenti. Importõllede turuosa oli eelmisel aastal 4,62 protsenti. (ETA) vaata lisaks:
KOER VÕITIS LOTERIIL VIIS NÄDALAT JÄRJEST 
28.01.2003 Üks briti koer aitas omanikul võita 200 naela (4600 krooni), valides kõrtsiloteriil viis nädalat järjest ninaga võidunumbreid. Segavereline koer sai hakkama teoga, mille tõenäosus oli 1: 282.475.249, kirjutas The Sun. Bertie 58-aastane omanik Dave Hallett andis enamuse võidusummast koerte varjupaigale. (delfi.ee)
SOOME ALKO KARDAB KONKURENTE 
27.01.2003 Soomes on alkoholitootjate hinnangul Euroopa Liidu kõrgeim õlleaktsiis. Eesti alkoholitootjatel Soome turistide meelitamiseks erilisi plaane aga ei ole. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga (EL) muutuvad Eestist Soome alkoholi ja tubakatoodete viimisel tollipiirangud leebemaks, mis sunnib Soome valitsust Eesti odava toodangu kartuses alkoholiaktsiisi alandama. Soome alkoholimüüja Alko, kelle käes on 40 protsenti alkoholi jaemüügiturust Soomes, kardab, et Soome turistid hakkavad pärast tollipiirangute kadumist mitu korda odavamat Eesti alkoholi massiliselt riiki sisse tooma. “Soomes pudeli viina ostmise asemel saaks sama raha eest Eestis viis pudelit. Kui hinnavahe on nii suur, hakkavad soomlased Eestis viina ostmas käima,” ütles Alko kommunikatsioonijuht Mika-Pekka Mietinen. “See aga poleks kuigi hea meie ühiskonnale ja ettevõtetele,” lisas ta. Mietineni sõnul loodab firma, et Soome riik teeb poliitilise otsuse alandada alkoholi aktsiisi, et olla Eesti toodanguga konkurentsivõimeline. Soome rahandusministeeriumi nõuniku Petri Malineni sõnul ei ole Alko probleem kõige suurem, kuigi firma on Soomes kange alkoholi jaemüügi monopoolses seisus. “Mõnevõrra hakkab olukord Alkot mõjutama, kuid aktsiisi alandades mõtleme eelkõige restoranide ning lahjat alkoholi müüvate supermarketite kaitsmise peale,” ütles ta. Üleminekuperioodi Eesti odava alkoholi sisseveoks ei olnud Soomel võimalik taotleda. Praegu maksab Malineni sõnul liiter Finlandia viina Soomes üle 33 euro (516 krooni), millelt tasutakse aktsiisi 20 eurot (313 krooni), 0,33-liitrine keskmise kangusega õlu maksab 1,1 eurot (17 krooni), millelt riigile laekub 0,43 eurot (ligi 7 krooni). Eestis maksab liitrine viin üle 150 krooni ning 0,33-liitrine õlu umbes 8 krooni. Eestis makstakse 0,33-liitrise õlle eest aktsiisi veidi alla krooni. Soome karastusjookide ja õlletootjate föderatsiooni hinnangul tuleks konkurentsis püsimiseks õlleaktsiisi alandada 70 protsenti. Soome õlleaktsiis on föderatsiooni andmetel EL-i kõrgeim. Saku Õlletehase suhtekorraldusjuhi Kristiina Seimanni sõnul on Saku õlu Soomes juba praegu väga populaarne. “Saku Porter näiteks on juba aastaid olnud Soome õlletestides esikolmikus. Samuti müüb hästi Saku Originaal, mida toodame turistidele käepärastes eksportkohvrites.” “Arvestades sellega, et monopoolses seisus Alko ei teagi, mida konkurents tähendab, on nende hirm muidugi õigustatud,” ütles Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp. Tema sõnul ei ole Remedia ennustanud, kui palju võiks Eesti alkoholi läbimüük EL-i astudes suureneda. Samuti ei plaani firma Soome turistide püüdmiseks midagi erilist ette võtta. “Meie marjaliköörid olid Alkos, kuid kukkusid sealsest sortimendist välja, kuna ei suutnud ette nähtud mahtu täis müüa. Soome naiste seas olid nad aga populaarsed,” ütles ta. Tema sõnul müüvad palju Remedia kaupa Tallinna kesklinna poed. “Pool Eesti alkoholi läbimüügist tehakse Tallinnas, sellest omakorda kolmandiku ostavad soomlased,” ütles Onistari nõunik Tiit Maidre. “Soomlased on meile aastaid survet avaldanud, et me oma aktsiisi tõstaksime. Kuid meie aktsiis on juba näiteks Saksamaa või USA omast kõrgem,” ütles ta. Maidre sõnul ei tohiks piirangute leebemaks muutumisega märkimisväärselt Eesti alkoholi müük suureneda. “Kastide kaupa ei hakka turistid meilt alkoholi välja vedama,” lisas ta. Kui palju võib alkoholi ja tubakat maksuvabalt eestist Soome viia?: Enne Eesti liitumist EL-iga:
Pärast liitumist EL-iga:
/Allikas: Soome tolliamet/ (Eesti Päevaleht) TÄIENDUS!
Alko tegevdirektor Jaakko Uotila nõuab kangete alkohoolsete jookide aktsiisi alandamist, tuues selle põhjuseks Soome elanike tervise. Uotila ütles intervjuus Aamulehtile, et alkoholiaktsiisi tuleb alandada ning seda mitte üksnes lahjade veinide ja õlle osas, vaid ka kange alkoholi osas. Aktsiisi alandamise põhjuseks toob ta Eesti peatse saamise Euroopa Liidu liikmeks. "Eesti viinaralli vabanemine ähvardab lammutada Soome alkoholimonopoli, mis Alko hinnagul praegu taltsutab alkoholitarbimist," ütles Uotila. Uotila avaldas kartust, et Soomes tekib salaalkoholi turg, kui Eestist saab euroliidu liige. Siis saab Soome tuua sisse kümme liitrit alkoholi ning Eestis maksab viinapudel vaid viiendiku Soome hinnast. Odav importviin läheks Uotila sõnul just nende suurtarbijate kätte, kes joovad praegu 70 protsenti kogu Soomest tarbitavast alkoholist. Ning kui naaseme salaalkoholi kultuuri, on just noored suurimaks riskirühmaks, tõdes Uotila. Salaalkoholi turgu saaks Uotila hinnangul hoida vaos üksnes nii, et ei tehta välismaalt alkoholi sissetoomist liiga ahvatlevaks. Uotila arvates saab just Alko müügivõrgu kaudu hoida kontrolli all alkoholiga kauplemist ja selle tarbimist. Uotila hinnangul pole soome alkoholipoliitika kohanenud regiooni kiire muutusega. Eesti Euroopa Liidu liikmelisus üllatas Soome alkoholimaailma, ütleb Uotila. (ETA) TÄIENDUS 2! Soome õlleliit nõuab õllemaksu alandamist 70%
Sinebrycoff tõusis mullu Hartwalli ees Soome suurimaks õllemüüjaks
(ÄP Online) TÄIENDUS 3!
Soome justiitsminister Johannes Koskinen lükkas esmaspäeval tagasi üleskutsed alandada liiga kõrget alkoholiaktsiisi ja soovitas tõsta aktsiisi hoopis mujal Euroopa Liidus (EL). Kuna alkoholitarbimise negatiivne mõju on ilmselge, on tõenäoline, et EL-is saab olema viie kuni kümne aasta pärast ühtne alkoholimaks, mis on tunduvalt kõrgem kui praegu, ütles ta. “Kõige mõistlikum oleks, kui kogu EL tõstaks alkoholimaksu sobivale tasemele,” tsiteeris AFP sotsiaaldemokraadist ministri sõnu. Surve õlle ja kange alkoholi aktsiisi alandamiseks Soomes on kasvanud, kuna eeldatavalt ühineb 2004. aastal EL-ga Soome vodkaturistide lemmikmaa Eesti, kus alkohol on rohkem kui poole odavam kui Soomes. (BNS) vaata lisaks:
KAINE JUHI KAMPAANIA HOLLANDIS POPULAARNE 
27.01.2003 Liiklusõnnetuste ja neid põhjustanud joobes juhtidega pole hädas ainult Eesti. Hollandis on asutud olukorda muutma ülipopulaarseks osutunud kampaaniaga juhtide väärtushinnangute muutmiseks. Belgias ja Hollandis sai eelmisel aastal ülipopulaarseks nn Bob kampaania. Bob on isik, kes peol, sünnipäeval või muul sellisel üritusel ei joo ning viib teised pidulised koju. Vaimukad reklaamid napsitanud seltskondadest, kes tänu Bobile turvaliselt koju veetakse, on Madalmaades ülipopulaarsed. Enne peole minekut loositakse või lepitakse kokku, kes on sel õhtul Bob ehk kaine autojuht. Kui pidutsemas käiakse kindla seltskonnaga, siis vali-takse ka Bobiks iga kord eri isik. Sümpaatne ongi just see, et Bob pole mingi marukarsklane. Järgmisel üritusel, kui Bobiks saab keegi teine, teeb eelmise peo karsklane kõik ilusti tasa. Hollandis on tekkinud ka uus verb “boobima”. Boobid sina või boobin mina. Tegu on kolmeaastase projektiga, mis sai alguse 2002. aasta suvel. Projekti algatajaks on Hollandi vee- ja maanteede ministeerium. Uuringute kohaselt on 95 protsenti hollandlastest Bobist teadlikud. 90 protsenti elanikest leiab, et tegu on väärt kampaaniaga ning lausa 80 protsenti juhiloa omanikest on kord Bobiks olnud. Kampaania koosneb tele-, raadio-, kino-, ning meediareklaamist, on ka oma veebilehe-külg www.bobjijofbobik.nl. Hollandi kogemus näitab, et kampaaniaga on võimalik juhtide väärtushinnanguid muuta. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
VENEMAAL KASVAS VIINATOOTMINE 5,5 PROTSENTI 
27.01.2003 Venemaal suurenes kange alkoholi tootmine mullu 5,5 protsenti, moodustades 139 miljonit dekaliitrit, teatas riigi statistikaamet. Eelmise aasta viimasel kuul toodeti viina ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 17,2 miljonit dekaliitrit, mis oli 6,9 protsenti enam kui 2001. aasta detsembris. Novembriga võrreldes kasvas kangete napside tootmine koguni 30 protsenti. Etüülpiirituse tootmine toidutoormest laienes 2002. aastal 10,3 protsenti, moodustades 72,7 miljonit dekaliitrit. Viinamarjaveine toodeti mullu 15,6 protsenti rohkem kui 2001. aastal, kokku 32,5 miljonit dekaliitrit. Vahuveini tootmine kasvas 6 protsenti — 8,1 miljoni dekaliitrini aastas. Konjaki tootmine suurenes koguni 27,4 protsenti — 2,6 miljoni dekaliitrini. Marjaveinide tootmine vähenes 25,2 protsenti — 2,6 miljoni dekaliitrini. Õlletootmine suurenes 10,1 protsenti, ametlikult valmistati Venemaal mullu 702 miljonit dekaliitrit humalavett. Karastusjookide tootmine suurenes 15,8 protsenti — 321 miljoni dekaliitrini. (BNS) TÄIENDUS!
Taani õlletootja Carlsbergi aktsia hind kukkus eile (20.02. EBG) Vene turu kasvu aeglustumise tõttu üle 15 protsendi 231 Taani kroonini. (ÄP Online) vaata lisaks:
LUZHKOV KINKIS TUDENGITELE METT 
27.01.2003 Moskva linnapea Juri Luzhkov kinkis laupäeval Moskva Ülikooli tudengitele Tatjanapäeva traditsioonilise mõdu valmistamiseks pütitäie mett. Vene pealinna meer on tudengipäeva tähistamiseks Moskva Ülikooli tudengeid meega varustanud juba mitu aastat, kuna on kirglik mesinik. Tudengeid õnnitledes teatas Luzhkov, et kirjutab mõdu kohta väitekirja, mille teemaks on: “Vedelfaasiliste toodete tehnoloogiline ja majanduslik otstarbekus”. (BNS) Mõdu - laialt levinud karastusjook kogu Kesk-Euroopas, selle valmistamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Originaalne mõdu valmistati eelkõige leivast (hapendatud mustast ja valgest leivast), meest ja sidrunist. Mõdu valmistamiseks kulus mett 150 g liitri kohta, mis põhjustas selle kõrge turuhinna ja sai takistuseks mõdu tööstuslikule tootmisele konkurentsis odavate karastusjookidega. Sageli oli mõdu isegi õllest kangem. Ka eesti Vabariigis oli mõdu kuni 1936. a. küllalt populaarne karastusjook. (Niiberg, T. Koduõlu, kali ja siider. Maalehe Raamat, 1998.) vaata lisaks:
EESTI ÕLLETURU KASV BALTIKUMI AEGLASEIM 
24.01.2003 Õlleturg kasvas Balti riikides eelmisel aastal kõige aeglasemalt Eestis ehk 5 protsendi võrra, millega jäädi märgatavalt maha nii Lätist kui Leedust, kus õlletoodang kasvas vastavalt 17,5 protsenti ja 30 protsenti. Juhtivat rolli kõigi kolme Balti riigi õlleturul etendas mullu Skandinaavia kontsern Baltic Beverage Holding (BBH), millega seotud firmad olid juhtival positsioonil nii Eestis, Lätis kui Leedus. Leedus kontrollib BBH gruppi kuuluv Svyturio-Utenos Alus 49,5 protsenti turust, Eestis Saku Õlletehas 47 protsenti ning Lätis Aldaris 40 protsenti. BBH asepresident Tomas Kucinskas märkis, et õlletootmine Eestis on sõltunud suurel määral ekspordituru nõudlusest Soomes. Kõige kõrgem õlletarbimise tase Balti riikidest on praegu Leedus, kus juuakse 75 liitrit õlut aastas ühe elaniku kohta. Järgnevad Eesti 70 liitri ning Läti 55 liitriga ühe elaniku kohta aastas. (ETA) vaata lisaks:
TUMMIEN OLUIDEN TORI 2003 PARIMAD 
22.01.2003 16.-18. jaanuaril toimus Tamperes traditsiooniline õllefestival “Tummien Oluiden Tori”, millel toimunud degustatsiooni/testi võitjad siinkohal ära toome: Pinnakääritusmeetodil valmistatud õlled alla 5% vol
- Huvila Bitter
(oluttampere.net) vaata lisaks:
KÕIK KÕRTSIKÜLASTUSED KIRJAS 
22.01.2003 Ray Gradwell ja Kath Boland saavad nüüd Bletchleys asuvas White Harti kõrtsis õlut joomas käivate inimeste kõrtsikülastuste kohta täpse ülevaate. Nimelt andsid kõrtsmikud püsiklientidele kaardi, mille nad registreerivad vastavas aparaadis iga kord, kui nad kõrtsi klaasikest õlut jooma tulevad. Bolandi sõnul kasutab kõrts saadud andmeid püsikliendi soodustuste väljatöötamiseks, teatas Ananova. Samas lisas ta, et nad olid sunnitud masina näidatavat aega muutma, kuna paljude meeste naised ei olnud rahul sellega, et nende mehed nii kaua kõrtsis istuvad. Kuigi aega on muudetud, teavad kõrtsmikud ise täpselt, kuidas õigeid andmeid välja lugeda. Bolandi sõnul on süsteem väga populaarne, kuigi paljud unustavad kaardi lahkumisel registreerida. (delfi.ee) vaata lisaks:
POODNIK VISKAS RÖÖVLILE PUDELID VARVASTELE 
20.01.2003 Saksa poepidaja pääses noaga vehkivast röövlist nii, et pillas talle õllepudelipaki varvastele ning mees pidi tühjade kätega minema liipama. Mees tuli Lääne-Saksamaal Bochumi linnas asuvasse poekesse just enne sulgemisaega ja küsis õlut. Kui poodnik talle pudelid ulatas, näitas mees nuga ja lubas naise surnuks susata, kui ta karjuma pistab. Naine ei hakanud karjuma, vaid pillas õllepaki otse mehe varvastele ja tõukas valust ulguva päti uksest välja. Politsei otsib kurjategijat, keda viimati nähti poe juurest minema lonkamas. (BNS) vaata lisaks:
VARASTATI POLITSEIAUTO SIREENI IMITEERIV PAPAGOI 
17.01.2003 Inglismaa linn Lester kaotas oma ustava kurjategijate peletaja, vargad viisid eramajast kaasa õllesordi nime kandva papagoi Budweiser, kes oskas jäljendada politseiauto sireeni, kirjutab NTV.ru. Papagoi perenaine rääkis, et tema lemmikul olid unikaalsed võimed. Ta suhtles oma peremeestega, pöördudes nende poole nimega, suutis esitada mitmeid laule, kuid kõige enam vääris tähelepanu tema oskus jäljendada politseiauto sireeni. Politsei on avalikustanud papagoi tunnused ja otsib unikaalset lindu. (PM Online)
LÄTI ÕLLETURU LIIDER ON ALDARIS 
16.01.2003 Lätis osteti eelmisel aastal 133 487 000 liitrit õlut, millest Aldarise müük moodustas ligi 40%, teatas uudisteagentuur LETA. (ÄP Online) vaata lisaks:
EESTI KÜMNENDAT KORDA GRÜNE WOCHEL 
16.01.2003 Eesti osaleb tänavu 10. korda rahvusvahelisel toiduainete, aianduse ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche. 17. kuni 26. jaanuaril Berliinis toimuval messil on Eesti stendipinna suurus esmakordselt 115 m². Tavapäraselt pakutavatele grillvorstidele-juustudele-õllele lisandub tänavu Kamajahu AS Cibuselt, mida tutvustatakse Saksamaal esmakordselt, ja põdraliha täissuitsuvorst, mida pakub AS Villem Lihakaup. Eesti firmadest osalevad oma toodetega veel AS Vastse-Kuuste Lihatööstus, AS Võru Juust, TÜ E-Piim, Tallinna Piimatööstuse AS, AS Kohuke, AS Remedia, AS Liviko, AS Onistar, Tartu Õlletehase AS, AS Marmiton. Tutvustame ka puhkamisvõimalusi Eestis, siinkohal toetab infomaterjalidega MTÜ Eesti Maaturism. Muudatusi on ka stendi kujunduses, mis seekord on modernses stiilis ja rahvusvärvides ning valmib disainer Marju Liigandi käe all. Eesti stendil esitavd rahvamuusikat Kait Tamra, Aldo Järve ja Peep Raun. Eesti 10. osalemisaasta puhul toimub esimese messipäeva õhtul Eesti põllumajandusministri vastuvõtt. (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) vaata lisaks:
PAKANE PANI TARTUS ÕLLETEGEMISE SEISMA 
15.01.2003 Aasta alguse käre pakane külmutas Tartu Õlletehases
torustikud ning seetõttu katkesid A. Le Coq Premiumi tarned kaupmeestele
nädalaks. Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul katkes
õlle tootmine
«Me ei saanud õlut üldse toota, sest pesusüsteemid olid külmunud,» selgitas ta. «Üks keskne süsteem peseb kõiki liine. Süsteem külmus sellest hoolimata, et torustikul on isolatsioon ja sellel on ka soojendustraadid,» rääkis Noop. Tartu Õlletehase tootmissüsteemid on Noobi sõnul ehitatud nii, et need peaks külma kannatama. «Ka minu enda maja peaks külma kannatama, aga vesi külmus ikkagi ära. Vääramatu jõud on alati olemas. Loodan, et kui külma ei tule just miinus 45 kraadi, siis enam selliseid katkestusi ei tule,» lisas ta. Noobi kinnitusel puudutas tarnete katkestus vaid A. Le Coq Premiumi. «Et meil on teiste õllemarkide laovaru piisav, siis paistis katkestus tehasest väljapoole ainult Premiumi osas, mille laovaru sai eelmise aasta lõpus peaaegu läbi müüdud.» Noop lisas, et katkestus läks tehasele maksma mõnesaja tuhande liitri jagu tootmata jäänud õlut. «Torustiku parandamise rahalist kulu pole me kokku arvutanud, sest selle teadmisega pole midagi peale hakata.» Osa torustikust tuli Noobi kinnitusel välja vahetada, sest seda ei olnud võimalik parandada. Tootmiskatkestus on Noobi kinnitusel praeguseks möödas ning kaupmehi varustatakse taas kõikide Tartus toodetavate õllemarkidega. Hiljemalt nädala lõpuks on likvideeritud ka tootmisseisakust tingitud Premiumi tellimuste järjekorrad, lubas ta. «Nädala jagu ei saanud me õlut kauplustesse anda, aga praeguseks on see «auk» möödas.» Saku Õlletehase tootmises ei ole käreda pakasega ilmad mingeid katkestusi kaasa toonud. (Postimees) vaata lisaks:
KARISTE ÕLLEKODA VÕLUB KÜLALIST OMA DETAILIDEGA 15.01.2003 
Ago Libek on olnud nii ühismajandi juht kui suure restaureerimisfirma piirkonna töödejuhataja. Ta on ehitanud tootmishooneid, parandanud katuseid ja lükanud sirgeks kirikutorne. Paaril viimasel aastal on mees kodune. Ta on pühendanud kogu oma energia Oru-Nõlvaku talule ja hobustele ning andnud 60. sünnipäevaks uue elu Kariste järve kaldal asuvale õllekojale. Nüüd on asjad niikaugel, et Vana-Kariste mõisa juurde kuulunud viinavabrik-õllekoda hakkab huvilistele juba lähitulevikus pakkuma ruume nii konverentsideks kui muudeks koosviibimisteks. Sinna võib ennast puhkuseks sisse seada perekond lastega, aga kui vaja, siis ka terve bussitäis turiste. Majas hakkavad tööle köök ja baar, suvel on avatud terrassid, supelrand ja paadisild on kiviga visata. Talvel hoiavad lahtilükatud teede ligi metskitsed ning suusarajad on Libekil juba praegu valmis. Ago Libek ütleb, et 12 aastat Wunibald Ehituses kirikuid restaureerides nõidusid ta ilmselt ära. Tegelikult on Libekit eluaeg vanad hooned huvitanud, kuigi ehitada on tulnud tal ka muud. Vana-Kariste õllekoja muretses mees endale juba kümme aastat tagasi. Hoone oli aastakümneid käinud käest kätte — olnud nii majandite kui eraisikute käsutuses. Selle keldreid kasutati laudana ja need olid poolenisti sõnnikut täis. Ümbrus oli räämas, nii et keegi ei vaadanud sinnapoolegi. Viljandi muinsuskaitseametniku Anne Kivi sõnul asus neis paigus kunagi Vana-Kariste riigimõis. Peahoone on ammu jäljetult kadunud, osa kõrvalhooneid on aga alles. Needki kuuluvad Libekile, kes püüab neid lõpliku lagunemise eest kaitsta. Nüüd on Kariste järve suunas laskuvad kumerad nõlvad hooldatud, õllekoja juurde suunduv tee munakividega palistatud ja üle oja viiv sillake valmis. Keldrikorruse ühest seinast ulatub aga sisse tiigist tuleva veetoru ots, mis vanu aegu meenutab — seal on olnud õllekoja jahutusruum. Libek oskab näidata sedagi, kus asusid kunagi keedualused ja muu tootmiseks vajalik. Alt keldrist üles põhikorrusele ulatuva kaubaluugi on mees hoopis lahti jätnud ja selle seest valgustanud. Pealt on auk kaetud raskusi ja lööke taluva paksu klaasiga, et igaüks põhikorruse söögitoas saaks imetleda jalge alla jääva vahelae ehitussnitte. Hoonele uue ülesande leidmisel ja ruumide kujundamisel on silma peal hoidnud sisearhitekt Aate-Heli Õun. Kunstnik Urve Dzidzaria on loonud sellele majale mõeldes spetsiaalse vitraazhi, mis õllekoja trepifuajeele nüüd sära lisab. Mööbli ja valgustite valimisel on ära kulunud Libekite peresõbra, kunstnik Inga Varese nõu. Ago ja Asta Libek on uuel aastal prooviks oma õllekoja ühte külalistetuppa sisse kolinud, et tunda, mida maja neile räägib, kuidas neid omaks võtab ja kuidas talvele vastu peab. Sisseseadmistöid on ees veel palju. Maaelu abiprogramm SAPARD on Libekite ettevõtmist kahel korral toetanud ja perel on valmis ka kolmas projekt, et turismitalus tööd ükskord päris lõpule jõuaksid. Ago Libek ütleb, et selle, oma pere isikliku objektiga on tal tööd ja muret olnud rohkem kui ühegi kirikuga varasemast ajast. Aga teisiti ta ei oska. "Kuidas keegi elab," seletab ta. "Kui sa ei saa midagi teha, siis jääd haigeks. Hakkad juukseid kiskuma. Töö peab sul päevast päeva ees olema, see on nagu narkoos." Polli Aianduse Instituudi botaanik ja aiamarjade teadlane Asta Libek kuulab oma meest vaikselt ning räägib selle järel, kuidas eelmisel nädalavahetusel istunud üks nende neljast lapselapsest, Karin, õllekoja köögis, suur paberipoogen ees, ja muudkui joonistanud. Kui Karin oli tund aega paigal püsinud ja üks maaliline teos kõigis oma detailides lõpuks valmis sai, lõpetas ta oma pildi sellega, et kirjutas: SIIN ON HEA ELADA! (Sakala) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU SAI SERTIFIKAADID 
13.01.2003 Detsembrikuus 2002. a. väljastas vabariigi Veterinaar- ja Toiduamet AS-ile Pärnu Õlu sertifikaadid toiduainete käitlemiseks toiduhügieeni nõuete kõrgendatud tingimustes. Sertifitseeritud on:
See on tunnustus kollektiivi mitmeaastasele tööle. Antud tunnustuse saavutamiseks on ettevõte investeerinud ligikaudu 10 miljonit krooni. (BNS) vaata lisaks:
PULMAD PANID TRADITSIOONILE ALUSE 
13.01.2003 Müncheni linn on juba üle 190 aasta kuulus oma Oktoberfesti peo poolest. Seal degusteerivad tuhanded inimesed erinevaid õllesorte, lasevad hea maitsta kuulsatel baieri vorstikestel ja lõbutsevad kogu südamest. Ent tegelikult on Müncheni õllefestival oma sünni eest tänu võlgu hoopis pulmakelladele ja ratsavõistlustele. 1810. aasta oktoobris abiellus kroonprints Baieri Ludwig, kellest sai hiljem kuningas Ludwig I, printsess Teresaga. Ametlikud pidustused kestsid tervelt viis päeva, täidetuna vibuküttide ja muusikute ülesastumisest ning toitude ning jookidega kostitamisest. Lõbusaid pulmi kroonisid ratsavõistlused linnatagusel Teresa lagendikul, mis sai oma nime pruudi auks. Ratsavõistlusi hakati korraldama ka järgnevatel aastatel pärast pulmi – nii sündiski Oktoberfest. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLEKÕHU TEKKIMISES ON SÜÜDI GEENID 
10.01.2003 Mehed võivad nüüd süüdistada geene selles, et neile teatud vanuses õllekõhud ette kasvavad. Nimelt on teadlased avastanud, et teatud geenivariatsiooniga meestel on tendents kasvatada ette lõtv kõht, teatas BBC. Nimetatud geeniga mehed on teistest suurema tõenäosusega ülekaalulised ning neil koguneb kõhu ümber rasva. Ekspertide sõnul mängivad ülekaalulisuse juures olulist rolli ka liikumine ja toitumine. Samas on teatud mehed geneetiliselt programmeeritud vanemaks saades õllekõhtu ette kasvatama, juhul kui nad elavad ebatervislikku elu. Süüdi paistab asjas olevat ACE-nimeline ensüüm, mis aitab reguleerida keha vererõhku. Laborikatsed näitavad, et see ensüüm mängib rolli ka rasvarakkude kasvamise juures. Napoli ülikoolis töötav Pasquale Strazzullo uuris erinevaid geeniversioone ja avastas, et polümorfism, mida tuntakse DD nime all, on seotud rasvkoe tekkimisega vöökoha ümber. Just see versioon aitab ette ennustada, millised mehed võtavad vananedes kaalus juurde ja kasvatavad ette õllekõhu. Avastus tehti ulatusliku südamehaiguste uuringu käigus, milles oli vaatluse all 959 meest vanuses 25-75 aastat. Autorite sõnul hõlmas uuring vaid Itaalia mehi ja seetõttu ei pruugi selle tulemused kehtida kõigi meeste kohta. (delfi.ee) TÄIENDUS!
Sangad pihku, õllesõbrad! Teie õllekõhu suuruse määravad tõenäoliselt pigem geenid kui ärajoodud kesvamärjuke. Nimelt seostab üks Itaalia teadlasterühm meeste kõhukasvu umbes 40 protsendis inimestest leiduva geeniga DD. Jaanuaris ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud uurimus põhineb 300 vabrikutöölisest mehe jälgimisel 20 aasta jooksul. Leiti, et DD-geeniga meeste kaal kasvas selle ajaga keskmiselt 4,5 kilogrammi, samal ajal kui meestel, kellel see geen puudus, kasvas kehakaal keskmiselt kolme kilo võrra. «Mõned inimesed kalduvad rasvuma hoolimata sellest, et nad püüavad söömist piirata ja võimalikult palju liikuda. Neil on selleks geneetiline soodumus,» ütles uurimise juht Strazzullo Napoli Federico ll ülikooli meditsiinikoolist. «Kõhukasv on sel juhul asjade loomulik käik, eriti meeste puhul,» selgitas suurepärases füüsilises vormis doktor. Uurijad leidsid, et DD-geeniga meeste vööümbermõõt kasvas kümne aastaga keskmiselt kolm sentimeetrit, selle geenita meestel aga keskmiselt sentimeetri. DD-meeste seas on ülekaalulisi umbes 52%, ülejäänute seas 44%, leidsid teadlased. (Reuters / BNS / SL Õhtuleht) vaata lisaks:
OTEPÄÄL SAAB SAKU TALVEJOOKI 
08.01.2003 Jaanus Pulles on seni Otepääl toitlustamise eest hoolt kandnud kõigi MK-etappide ajal ja on oma meeskonnaga kohal seegi kord. Võistluspäevadeks pannakse püsti 200-ruutmeetrine Saku telk, kus saab nii süüa kui juua, lisaks veel paarkümmend toidu- ja/või joogipunkti. “Laupäeval on toitlustamisega seotud 600 vabatahtlikku. Olen päris kindel, et suudame vajadused katta, olgu ilm missugune tahes,” julgustab Pulles huvilisi leivakotti koju jätma. “Ilm teeb pakutava sortimendis oma korrektiivid. Kuigi Saku tehas on MK-etapi üks suursponsoreid, ei ennusta ma õllele erilist minekut. Ent Saku omadel on kavas üllatus, eripruuliga talvejook peaks kujunema väga populaarseks. Retsepti ei tohi ma avaldada, küll võib öelda, et kanguse poolest ei ületa see õlut,” räägib Pulles. “Meie talvejook on valmistatud tumeda õlle baasil. Lisatud on maitsesiirupit. Meenutab hõõgveini ja juuakse seda muidugi soojalt,” kergitab Saku Õlletehase AS-i müügidirektor Jüri Jänese saladuselt katet. (lühendatult Eesti Päevaleht)
PÄRNU ÕLLE HEA KÄEKÄIGU TAGAVAD KOLM JALGA
06.01.2003 Pärnu Õlle direktor Endel Vare raputab pead ja ütleb, et nemad möödunud aastal ekstra jõulutooteid tegema ei hakanud. Novembris lisandus õlletoodangu nimekirja niigi viis uut nimetust. „Uue õlle tegemine pole päris nii, et paned mingi asja potti
ja ongi valmis. Uus sort tahab nuputamist,” selgitab Vare. Alguses panevad
pead tööle laborandid ja keedavad seniolematu kokku. On aeg maitsmiseks
küps, tuleb kokku degusteerijate seltskond, kes mitte ei kiida uut
rüübet taevani ega vannu maa põhja, vaid teeb konstruktiivseid
ettepanekuid. „Siis kohendatakse, et ei oleks päris ühe maitse
järgi valmistamine,” ütleb direktor. Ja kui on niimoodi päris
mitu korda „kohendatud”, saab retsept heakskiidu ning tootmine võib
alata. Nagu see läinud kuul juhtus Mee õllega, hetkel ainsa
maitsestatud humalajoogiga Eesti õlleturul.
Jutuga väikese raha juurde jõudnud direktor nimetab edasi sootuks suuremaid numbreid. Esmalt 25 miljonit. Umbes sellise summa kroone on Pärnu Õlu investeerinud kümmekonna viimase aastaga oma tootmise moderniseerimisse. Stardipauk anti 1995. aastal, mil soetati Saksa ja Taani seadmetest koosatud õllevillimise liin. Edasi on igal aastal ajaga sammu käimisele kulutatud kaks-kolm, vahel ka neli miljonit krooni. Selle tulemus on, et Pärnu õlut ehk igas viimases kui külapoes müügil pole, kuid 4-5 protsenti Eesti õlleturust kuulub ainukesena veel kodumaisel kapitalil tuginevale Pärnu Õllele. „Anname endale aru, et ei suuda joosta sama teed, mida Saku ja Tartu: meil on oma eripära ja me ei astunud sellele rehale, millele Viru,” tuletab Vare meelde konkurendi altminekut. Nimelt võtsid need ette miljoneid kroone maksma läinud reklaamikampaania, ent seisid selle lõppedes ootamatult kurva tõsiasja ees: raha läinud ja paar protsenti senisestki turuosast takkapihta. Eelöeldu paistel rõõmustab direktori südant eriti see, et Pärnu Õlu on suurema kraaklemiseta, ent vilka tegevusega selles vallas endale haaranud 75-80 protsenti isamaa siirupiturust. „Tagasisidena tean, et Pärnu kvaliteedi ja hinna suhet peetakse parimaks ja see on üks peapõhjus, miks meie turuosa on nii suur,” tõestab Vare tasakene, aga targalt asjade ajamise tähtsust. Teise näitena meenutab direktor kümne aasta taguseid aegu, mil pärnakad tegid koostööd ameerika õllemeistri Bill Anderseniga. Eestlasi kolm aastat nõustanud jänki oli see mees, kes hiljukesi toimetades „lükkas Tiigriga veerema Eesti kange õlle vankri.” Omal ajal ülimenukat humalavett Pärnus praegu enam ei tehta. Vare ütleb selle kohta, et Eestis on juba nii, et kui keegi märkab üleaedsel hästi minevat, on naaber varsti konkurendina platsis. Nii ongi praegu kangete õllede turg üpris täis. „Õlu on spetsiifiline toode ja teda ei maksa vähese mineku juures toota. Õlu ei kannata niimoodi, et teed teda natuke. Kui ta on valmis tehtud, siis peab ta liikuma, sest paar kuud seisnud õlu pole enam värske,” räägib Vare jumalavilja tootmise algtõdedest. Sama meelt olnud tehase tänavune nõustaja Hollandist. Mees ütles end kodus ainult Heinekeni joovat, aga nii kui kusagile kaugemale sõidab, ei võta enam maailmakuulsat jooki suu sissegi: teadagi, mis aja võtab õlle ühest riigist ja laost teise solgutamine, tema tahab aga tervise kosutuseks värsket humalavett rüübata. Viimase väitega seoses leiab Vare olevat pasliku aja kõnelda sellest, et Pärnu Õlu ei põe mania grandiosa’t ega unista saada Eesti turu liidriks. Mõistlik on arukuse piires rahulduda sellega, mis kätte on võidetud ja kõndida kindlalt valitud teed. See tee, mis pärnakaid konkurentidest eristab ja milles on Pärnu Õlle tugevus, on täiesti olemas. Esiteks on see toodangu pakendamine plasttaarasse, viimase uudisena ka liitristesse pudelitesse, teiseks elusa ehk pastöriseerimata õlle tootmine. Lisaks kõigele muule taastab Pärnu Õlu vahepeal lakke karanud suhkru hinna tõttu katkenud karastusjookide ehk lihtsamas keeles limonaadi tootmise. Mis saab kellelgi selle vastu olla, kõige vähem kindlasti kunagi Pärnus õlletootmisele aluse pannud Eduard Bliebernichtil. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
JÕULUÕLLE MEKKIMINE PAADLA VILJAAIDAS 
06.01.2003 Kärlal on juba muutunud traditsiooniks, et jõulu esimese püha õhtul korraldatakse Paadla Viljaaidas ülevallaline õllemeistrite konkurss “Jõuluõllemekk”. Tänavu tõid oma koduõlut rahvale maitsta kuus kohalikku õllepruulijat. Õllekapad lasti ringi liikuma ja iga laudkond otsustas, kui palju punkte ühele või teisele kesvamärjukesele anda. Kokkuvõtete tegemisel selgus, et seekord on valla parim õlu Kõrkküla mehel Jüri Mesilal. Võitjate auhinnaks oli omakandi käsitöömeistri Kaljo Vatsfeldti valmistatud nägus õllekapp. Väikeste meenetega tänati ka kõiki teisi võistlusel osalenud õllemeistreid. “Rahvast oli palju kohal, meie ettevõtmine läks kenasti korda,” oli ürituse peakorraldaja, valla kultuurinõunik Virge Varilepp rahul. (Meie Maa) vaata lisaks:
MIDA LUBATE ALANUD AASTAL KORDA SAATA TÖÖL, MIDA ISIKLIKUS ELUS? 
Tarmo Noop, ASi Tartu Õlletehas juhataja 06.01.2003 Üks vanasõna ütleb küll, et lubadus on võetud võlg, mis tuleb tagasi maksta, aga olgu. Tööalaselt luban anda panuse Eesti rahva ühiskondliku teadlikkuse kasvule, tõestades, et õlu on maailma parim ja seltskondlikem jook, mitte alkohol. Seda lubadust saan ma pidada A. Le Coqi tootearendus-, turundus- ja sponsorlustegevuse kaudu ning avalikkusega suheldes. Lubadus õnnestub mul täita juhul, kui õlle tarbimine Eestis elaniku kohta 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga kasvab. Peab märkima, et kui kange alkoholi tarbimiselt on Eesti maailmas esirinnas, siis õlle tarbimisega jääme maha enamikust Lääne-Euroopa riikidest ning läinud aastal jäime maha ka näiteks Leedust. On viimane aeg midagi ette võtta. Isiklikus plaanis luban, et sean enese tervise 2003. aastal tähtsaimale kohale. Ainult tervena saan anda täisväärtusliku panuse perekonnale ja ettevõtetele, mille juhtimises ma osalen, ning olla ühiskondlikult aktiivsem. (Tartu Postimees) vaata lisaks:
EESTLASED REKLAAMIVAD LEEDUS ÕLUT 
06.01.2003 Leedu reklaamiagentuur palkas Eesti näitlejad osalema Utenose õlle kodumaises reklaamikampaanias. Internetiküsitlused näitavad, et tegu on populaarseima telereklaamiga Leedus. Neljast klipist koosnevas telereklaamis satuvad kolm Eesti rahuliku loomuga rändajat, Eesti lipp seljakoti vahel, lõbusate tantsivate leedulaste sekka ning õlut rüübates asuvad ka ise pidutsema. Sama juhtub ka kolme Tallinnas saunas igavleva eestlasega, kellele saadetakse Leedust kast Utenose õlut. Seda rüübates panevad ka nemad saunas koos bikiinides näitsikutega peo püsti. Näidatakse, kuidas Utenose õlu ka rahuliku põhjamaise iseloomuga eestlased elama paneb. Reklaamis osalevad lisaks pidutsevatele leedulastele Vanemuise näitlejad Tambet Tuisk ning Margus Jaanovits, samuti VAT Teatri näitleja Tanel Saar ning vabakutseline näitleja Veiko Täär. “Minu arvates ületab reklaam hea maitse piiri ning on raskesti mõistetav,” ütles reklaamiagentuuri Guvatrak loovjuht Tanel Pandre. “Eestlasi käsitletakse aeglase taibuga inimestena, mis on justkui loogiline jätk Leedu hiljutisele Wremja-stiilis telesaatele, kus eestlaste üle õelat nalja visati,” ütles ta. Pandre sõnul on mõistetav, kui näiteks shoti kilti kui rahvuslikku eripära reklaamis esile tõstetakse. Utenose õlut tootva AB Zhvyturys-Utenos Alus avalike suhete juht Dainius Smailys ütles, et internetiküsitlusest lähtuvalt on tegu Leedu kõige populaarsema telereklaamiga. “Eestluse rõhutamine reklaamis on seotud stereotüübiga, eestlasi kujutatakse rahulike, aeglaste põhjamaa inimestena. Pärast Utenos õlle joomist on nad aga osavõtlikud, tantsivad ja pidutsevad. Reklaamis näeme, mida õlu nendega teeb,” ütles ta. Smailys ei soovita reklaamiga kellegi üle põhjendamatult nalja heita. “Leedulastele näidatakse, kui lihtne on tegelikult Utenose õlle vahendusel eestlastega sõbruneda,” ütles ta. Smailyse sõnul on reklaamis esinenud Marko nimi leedulaste seas niivõrd populaarne, et iga eestlast kutsutakse selle nimega. “Juulikuus toimusid Leedus ka üleriigilised 10 000-lise osavõtjaskonnaga Utenose Marko tantsumeistrivõistlused, kuna õlle juurde käib tants, mida Marko kaaslastega reklaamis tantsib,” ütles ta. Utenose esindaja sõnul on kevadel nii televisioonis kui ka trükimeedias käivitatud reklaamikampaania suunatud 20-30-aastastele seiklushimulistele noortele. “Üheks sihtgrupiks on kindlasti noored mehed, kuna saunas näidatakse ka bikiinides leedu naismodelle,” ütles ta. Kampaania maksumust ning sellest tulenevat kasu Utenose õlle müügile ta kommenteerida ei soovinud. Vanemuise näitleja Margus Jaanovits ütles, et sai reklaamiagentuurilt pakkumise kevadel. “Me olime justkui “gorjatshije estonskije parnji,” ütles ta. Võimalikku edaspidist koostööd Leedu reklaamifirmaga ei osanud ta kommenteerida. Smailyse sõnul on firmal edaspidigi sellesarnaseid turundusplaane. “Kui kampaania käivitus, nägime, et see oli edukas. Kindlasti plaanime lisa, kuid täpsemalt ei kommenteeriks veel,” ütles ta. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
OMANIK LAMMUTAS KÄTTEMAKSUKS ENDA KÕRTSI 
06.01.2003 Briti kõrtsiomanik lammutas buldooseriga talle endale kuuluva maalilise 16. sajandist pärit kõrtsihoone, sest selle töötajad ei soostunud talle aastavahetuse pidustuste järel märjukest müüma. Kõmulehe Sun teatel rammis Robert Tyrell (45) kõrtsiliste kohkumuseks Oxfordshire’ krahvkonnas Steventoni külas asuvat North Stari maakõrtsi seinu kolm-neli korda buldooseriga, pööras siis otsa ringi ja sõitis rahulikult koju. Osa kõrtsi katusest varises sisse ja seinad said tõsiselt kannatada. Kõrtsis viibinud 15 inimest olid sunnitud kella poole nelja paiku hommikul sündmuspaigalt põgenema. Omanikku ajas vihale, et kõrtsmik keeldus teda vana aasta õhtul teenindamast, kuna aeg oli hiline ja kõrtsi hakati sulgema. Ajalehe Times teatel on politsei alustanud juurdlust, sest Briti seaduste järgi ei ole vara kahjustamine lubatud, isegi kui see on sinu enda oma. Liiatigi ei tohi teiste inimeste elu ohtu seada. (BNS)
ROOTSLASED VÕIVAD ELi RIIKIDEST KAASA OSTA AUTOTÄIE ALKOHOLI 06.01.2003 
Aasta algusest kahekordistus alkoholi hulk, mida Rootsi elanikud Euroopa Liidust oma tarbeks kaasa võivad tuua, vahendab Äripäev Online. Uus limiit on viis liitrit kanget alkoholi, kuus liitrit aperitiive, 52 liitrit veini ning 64 liitrit õlut, kirjutab Helsingin Sanomat. Ajalehe Aftonbladet testis tuli nii suure lasti äramahutamiseks kasutusele võtta ka Volvo tagumine iste. Soomes muutus uue aasta algusest kaasa tuua lubatud õlle kogus, mis nüüd on 64 liitrit, kuna Soomel ja Rootsil on Brüsselist välja kaubeldud erinevad piirangud eratarbeks lubatud alkoholi impordile. Erandid kaovad 2004. aastast. Suurt lööki Soome riigikassale, mis praegu saab alkoholimaksudest umbes 1,35 miljardit eurot aastas, ennustatakse 2004. aastast, mil Eestist peaks saama ELi liige. Naaberriigist Rootsist ei tasu alkoholi import end ära – rootslased ise toovad alkoholi Taanist, kus näiteks 0,7-liitrine Absolut Vodka on 12 eurot odavam kui Rootsis. Oktoobrist plaanib Taani alkoholimakse alandada, et omakorda piirata alkoholi importi Saksamaalt, kus hinnad on veelgi soodsamad. Rootsi ja Soome esialgu maksude osas muutusi ei plaani. (PM Online) vaata lisaks:
PURGIMAKS TEKITAB SAKSAMAAL PINGEID 
06.01.2003 Sakslastele maksab alumiiniumpurgis õlu uuest aastast 25 euro-senti ehk 4 krooni rohkem, sest 1. jaanuarist alates kehtib uus purgimaks. Keskkonnakaitsjad kuulutasid rõõmsalt, et üleminek uuele purgimaksu-süsteemile läks sujuvalt ja 98 protsenti kaupmehi võtsid tühjad õlle-, mineraalvee-, limonaadi- ja koolapurgid tagasi, nii nagu valitsus määranud. Saksamaa tänavatel ja parkides vedelevate alumiiniumpurkide ajastu peab nüüd otsa saama ja vana hea pudeli poodi tagasiviimine jälle armsaks saama nagu meie vanaisadel-vanaemadelgi. Üks Magdeburgi bensiinijaama omanik aga kirus, et see kõik on hullem kui eurole üleminek. Ühtset süsteemi ei ole, kindel on, et väiksemate purkide ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud pudelite eest tuleb maksta 25 senti ehk 4 krooni, üle pooleteiseliitriste eest 8 krooni. Purgid ja pudelid tuleb tagasi viia samasse poodi, kust need osteti, ainult siis saab raha tagasi. Nii on need, kes läbisõidul kusagil bensiinijaamas purgi ostsid, omadega purgis, kui nad samasse jaama tagasi ei sõida. Vältimaks kaost, loobusid mõned poed eile üldse taarahinna arvutamisest, mõned andsid välja zhetoone ja ülejäänute puhul tuleb ostjal kassatshekk alles hoida. 1. oktoobriks peab valmis saama ühtne üldriiklik süsteem, nii et Berliinis õllepurgi ostnut ka Baieris usaldatakse. Samas ei osutunud üheks vahetegijaks mitte purgi suurus või keskkonnavaenulikkus, vaid selle gaasisisaldus - mahla-, veini- ja koola-viski kokteili purkidele uus süsteem ei kehti, selleks ei õnnestunud rohelistel parlamendis enamust välja võidelda. Esimese poepäeva kaose põhjustas osalt kaupmeeste endi kangekaelsus, sest nad püüdsid viimase hetkeni purgimaksu vastu võidelda. Hulgikaupmeeste liit, õlletootjad ja purgivabrikandid läksid koguni konstitutsioonikohtusse. Aasta lõpul, viimasel minutil, tuli neile sealt hävitav kaotus. Nüüd ähvardab odavate supermarketite kett Aldi purgiõlle sortimendist üldse välja jätta, kuna taara vastuvõtu laiendamine ei tasuvat end ära. Erinevaid purgimakse on üheteistkümnes Euroopa riigis, ühtne hiigelmehhanism tuleb ainult Saksamaal. Frankfurter Allgemeine Zeitung pilas, et rohelised olla sellega oma maailmaajaloolise missiooni maha maganud - samal ajal kui maailmas embrüodega kaubeldi, geene patenteeriti ja inimesi klooniti, sõdis roheline keskkonnaminister alumiiniumpurkidega. Saksamaa purgimaks
(Raadio Vaba Euroopa / Postimees) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
