 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
 UUDISTE
ARHIIV JAANUAR/VEEBRUAR/MÄRTS 2004
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
|
MÄRTS 2004 Linnavalitsus soovib randa tuua lahja alkoholi Münhenis sõidab Disel? Viinamüük kasvas Soomes 40% Iirimaal kehtestati laialdane suitsetamiskeeld Kuumad kired pealinna raekoja platsil Joodeldajad jäävad palja tagumikuga Maksuamet tuhnib õlletöösturi tuludes Viinaralli.com loeb päevi L ü h i u u d i s e i d Võrumaal Triinu baaris saab hommikuni sealiha Politseinikud said karistada Guinnessi mullid vajuvad tõesti alla Tarbijamängu võit toob 365 kasti õlut Saku sõlmis koostööleppe Sinebrychoffiga Saku kutse pressibriifingule Soomlane loeb viinaralli stardini jäänud sekundeid Saku alustab Carlsbergi villimist Euroliidu õllekas L ü h i u u d i s e i d Soomes alandati alkoholiaktsiisi Joomisega peab piiri pidama VEEBRUAR 2004
JAANUAR 2004
LINNAVALITSUS SOOVIB RANDA TUUA LAHJA ALKOHOLI 
31.03.2004 Pärnu linnavalitsus saadab volikogule arutamiseks eelnõu, mille vastuvõtmisel tohib tarbida kesklinna rannas lahjat alkoholi. Linnavalitsuse istungil diskussioone tekitanud eelnõu mõte on seadustada rannas suveperioodil lahja õlle ja siidri joomine. Seni on see tegevus olnud rannas seadusvastane. Eelnõu ettekandja, linnasekretär Tiina Roht ütles, et alkoholiseadus lubab kohalikul volikogul nimetada juhud, mil lubada avalikus kohas alkoholi pruukida. “Ei saa mööda vaadata, et Pärnu on suvituslinn, kuhu tullakse puhkama,” selgitas Roht. “Minu meelest pole patt rannas üks siider ära juua. Milleks seda eitada? Ka uusaastaööl võiks kõigile, kes kuuse alla tulevad, trahvi teha.” Linnasekretäri sõnade järgi võiks suvises Pärnu rannas lahjat alkoholi käsitleda kui janukustutajat. Eelnõu vastuvõtmisel võib 1. juunist kuni 31. augustini tarbida kesklinna rannas alkoholi, mille kangus ei ületa kuut mahuprotsenti. Kesklinna rannaala paikneb muulist Kanali tänava pikenduseni. Roht tunnistas, et Eestis pole omavalitsused eriti seda alkoholiseaduses kirjas olevat õigust kasutanud. Kui aga selle liberaalsusega kaasnevad korrarikkumised, saab volikogu otsuse kehtetuks tunnistada. Pärnu linnavalitsuse viimasel istungil pälvis määruse eelnõu heakskiidu, kuigi mitte sajaprotsendise. Seni lubab karistusseadustik rakendada kõikide inimeste suhtes, kes avalikus kohas alkoholi tarvitavad, väärteomenetlust. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
 MÜNHENIS
SÕIDAB DISEL?
Ed. Sarapu 31.03.2004 Isegi vaatamata sellele, et saksa keele oskus on meie kandis tublisti kärbunud, võiks siin-seal ometi leiduda mingeid jäänukeid üldharidusest. Või vähemalt oidu lehitseda entsüklopeediat, enne kui uuele tootele ilusat poisslapse nime kinnistama tõtatakse. Ammuks see oli, kui nupumehed mingist õlletehasest paiskasid turule Münheni (või oli see koguni Münhheni?) õlle; hea veel, et mitte Mjunhheni. Tõsi, õllepruulidest ortografistid korvasid äparduse ja peatselt ilutses etiketil juba München. Kuid nüüdsama üllitas soliidne A. Le Coq järjekordse janukustuti, mille nimeks sai uhkustavalt Disel. Asi võiks ehk nii jäädagi, kui mitte sama firma veelgi uuema kesvamärjukese etiketi kirjapilt Disel Turbo ei viitaks liiga otseselt teatavale sisepõlemismootorile või/ja selle loojale. Kas sel juhul ei tuleks häbisse sattumisest pääsemiseks kirjutada ikkagi Diesel (tolle leidurist-Rudolfi perekonnanime järgi) või äärmisel juhul ja allakirjutanu meelest üsnagi sobimatu häälduspärase mugandusena Diisel? (Postimees) vaata lisaks:
VIINAMÜÜK KASVAS SOOMES 40 PROTSENTI 
31.03.2004 Viina ja muid kangeid alkohoolseid jookse müüakse Soomes pärast alkoholimaksude alandamist tuntavalt enam kui mullu samal ajal, kirjutab ÄP Online. Kui maksude alanemise järel 1. märtsil kasvas müük hüppeliselt umbes 70 protsenti, siis praeguseks on viina müük jäänud 40 protsenti ja muude kangete alkohoolsete jookide müük 30 protsenti kõrgemale kui eelmisel aastal. Et kõige enam alanesid just kange alkoholi maksud, on ka paljud veinijoojad üle läinud kangemale alkoholile, teatab Helsingin Sanomat. (Postimees) vaata lisaks:
IIRIMAAL KEHTESTATI LAIALDANE SUITSETAMISKEELD 
31.03.2004 Iirimaal jõustus seadus, mis keelab suitsetamise hotellides, baarides, pubides ja restoranides, samuti töökohtadel, ametiasutustes jm. Eilne The New York Times kirjutas, et pubiomanikud alustasid ettevalmistusi suitsukeeluks juba tükk aega tagasi. Soojendajate ja väliahjude müügiarvud lendasid taevasse. Üks baar impordib Belgiast katteid, mis võimaldavad luua kaetud suitsetamisalasid. Dublinist lõunas asuv Johnnie Fox’s baar seadis välisukse juurde suitsetamisbussi. Selleks on 1952. aastast pärinev Briti kahekorruseline buss, kus kunded leiavad varju, et pruukida oma jooke õues suitsetades. Galway mererannas oleva kohviku omaniku ütlusel olevat temal lääneranna kõige suurem kaetud väliterrass, kus 70 inimest võivad suitsu imeda ja napsitada. Suitsetamiskeelu kehtestamine pole olnud Iirimaal kerge. Seaduse jõustumist on korduvalt edasi lükatud, et anda inimestele aega vaidlusteks. Eilne The Irish Times kirjutas, et võimul olev peaminister (Taoiseach) Bertie Ahern kuulutas nii suitsetajate kui mittesuitsetajate ülekaalukat poolehoidu keeluseadusele. Ometi on tegemist Euroopa ühe karmima seadusega. Iiri tervishoiuminister Micheal Matin alustas keelukampaaniat aasta tagasi jaanuaris 2003. ”Suitsuvaba ühiskonna“ kampaaniaga keelustati kõigepealt tubakareklaamid ja kümnesigaretilised pakid, mida sageli ostsid inimesed, kes alustasid suitsetamist. Valitsuse rahastatud kuum telefoniliin, mis nõustab, kuidas loobuda suitsetamisest, sai möödunud oktoobrist alates 17 000 kõnet. Iiri võimude andmetel on suitsetavate iirlaste osakaal rahvaarvus vähenenud 90. aastatel 30 protsendilt praegusele 27 protsendile. Eile alustasid tervishoiuinspektorid seaduse täitmise kontrolli. Pubiomanikud ja -töötajad, kes lubavad ruumides suitsetamist, võivad saada kuni 3000 eurot trahvi (umbes 46 950 krooni). BBC News teatas eile, et Põhja-Iirimaa pubid ootavad rahasadu, lootes suitsetajaile, kes tulevad jooma oma õllepinti ja tõmbama sigaretti üle piiri, sest Põhja-Iirimaal on olud vabamad. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
KUUMAD
KIRED PEALINNA RAEKOJA PLATSIL
31.03.2004 Tallinna Raekoja platsi kivisillutis õhkab veel jäist külma, kuid platsiäärsete restoranide vahel on juba puhkenud tuline rebimine suviste välikohvikute ja turistide raha pärast. Kuumaverelisemad ähvardavad platsi omanikku ja jagajat - Tallinna Kesklinna valitsust - kohtuga. Eriti tuliseks on kujunenud Raekoja platsi nurk, mida suvine õhtupäike ei soojenda. Seal teevad ilma restoranide värvikad omanikud. Jutt on Jegorovi kinnistu nurgapealsest, kus vastamisi itaallaste restoranid Fellini, Revalia ja Old Estonia ning maja keldris eestlaste Maikrahv ja Siam. «Eelmisel suvel oli siin täielik segadus,» pahandab Fellini ja Revalia omanik Alberto Lovati selle üle, et Maikrahvi lauad ja päevavarjud laiutasid Revalia akende all. «Inimesed nõudsid meie ettekandjailt teenindamist ja arvet. Ja kuhu läheksite teie tualetti? Kas kõrval asuvasse restorani või otsiksite keldrit?» Lovati sõnul oleks Euroopas selline asi ennekuulmatu. «Esimese korruse rendihind on kõrgem kui keldris,» leiab ta, et sellega peaks kaasnema ka tänavakohviku eelis. «Pangu väike terrass oma ukse ette. Pakkusin, et võivad varjata paar meetrit meie aknast - ma ei taha probleeme! Aga praeguse kava järgi katab nende terrass pea kõik meie aknad.» Kuus aastat tagasi Eestisse kiindunud itaallane selgitab, et praeguses olukorras oli ta sisuliselt sunnitud rendile võtma ka kõrvalmaja teisel korrusel asuva Fellini. «Kui sinna oleks tulnud keegi teine, oleks mind hakatud ka selle maja eest ära trügima. Või äkki peaksin nõudma nüüd oma keldrirestorani jaoks ruumi kõrvalt, Karl Friedrichi eest?» Ta ei tee seda, ehkki linnavalitsuselt keldrirestoranile hiilgava terrassikoha andmise pärl alles tuleb. «Sampo panga kontori ette tahavad nad panna terrassi Siamile,» ei suuda Lovati ära imestada. Maikrahviga samade omanike restoran asub samuti Jegorovi keldris. Selle uks avaneb aga Mündi tänavale Raekoja platsist 40 meetrit eemal, pigem Pika tänava naabruses. «See on ju ebahügieeniline. Praade tuuakse pika maa tagant. Ja kus hakkavad kliendid enne sööki käsi pesema?» «Mul ei ole midagi kommenteerida,» keeldub Siami ja Maikrahvi esindaja Roman Kuura kohtumisest. «Kes kuhu ja kui palju saab, seda otsustab linnavalitsus. Ma ei soovi, et see artikkel ilmuks.» Ta märgib siiski, et neil on Jegorovi maja keldris 230 istekohta, mida on võimelised väga hästi teenindama ka väljas. «Rõõmustav, kui linnavalitsus kõiki võrdsetel printsiipidel kohtleb. Kes rahul ei ole, eks see pöördubki ajalehte,» märgib Kuura. Mullu suvel oli tema see, kes rääkis Eesti Päevalehele politseis algatatud väärteomenetlusest Lovati vastu Maikrahvi uksehoidja väidetava ähvardamise pärast. Politsei kinnitab nüüd, et asi lõpetati väärteo koosseisu leidmata. Maikrahvi ja Siami omanikud osaühingust Honeywell on sattunud sõna tõsises mõttes «meekaevule» ja meestel on põhjust rahulolevalt vaikida. Kesklinna valitsus on linnavolikogu välikohvikuid puudutava määruse mõistet «vahetu lähedus» nimelt tõlgendanud just selliselt, et Siamil on õigus korvtoolid Raekoja platsile tassida, aga neist üle tee, raeplatsist sama kaugel asuva uksega Pika-Mündi restoranil ei ole. On see juhus? «Võrdsus, eelkõige võrdsus,» rõhutab Kesklinna vanema asetäitja maaküsimustes ja teenindusvaldkonnas Kaia Sarnet terrasside jagamise põhimõtet. Ta mõistab, et itaallastele meeldiks, kui kogu Jegorovi kinnistu esine nurk oleks nende käes. Kui aga võtta aluseks teenindusvõimsus, peaks Maikrahv saama üle poole majaesisest. Raekoja platsile avaneb 11 söögikoha uks, platsiga külgneb 15 ja 50 sammu raadiuses on kokku 21 restorani. Plats ei ole kummist ja nii on Sarneti sõnul otsustatud aluseks võtta kinnistu külgnemine Raekoja platsiga. Siin ongi põhjus, miks Siam saab platsile, aga Pika-Mündi mitte. «Meile öeldi: reegliks on see, et uks avaneb platsile,» räägib samuti Jegorovi kinnistus tegutseva Balti Sepiku kohviku Café Aroma juht Rene Treifeldt. Tema kohviku aknast on raekoda läbi siseõue näha, kuid uks avaneb Pikale tänavale. Siamile antud võimalusest kuuldes ta üllatub. «Meil ei ole midagi selle vastu, et Siam saab. Pigem selle vastu, et meie ei saa,» arvab ta, et eranditega teeb linnavõim vea. Sarnet selgitab, et erinevus Café Aroma ja Siami vahel on selles, et Siami kelder ulatub platsi äärde: «Kontrollisime ise üle.» Platsi nurgale ulatub ka restorani Vana Major kelder. Peasissekäik on küll Voorimehe tänaval, kuid läbi maja pääseb ka otse platsile. Kolm aastat tagasi oli restoranil seal mõni välilaud, mullu ütles linn aga ära. Kinga 3 kinnistut ei loeta nimelt Raekoja platsi ääres asuvaks. «Eks huvitaks ikka,» tunnistab Vana Majori omanik Toomas Pärtelpoeg, ehkki Jegorovi nurk ei ole tema sõnul välikohvikuks eriti hea - päike läheb vara ära ja Balti jaama poolt lõõtsub mööda tänavat tõmbetuul. «Mis ma ikka trügin,» loodab ta parem viletsale ilmale ega pahanda kellegi peale. Lovati aga pahandab. Ja on valmis ka kohtutee ette võtma. Tema firmat Serverette esindav advokaat Vadim Filimonov advokaadibüroost Glikman&Glikman selgitab, et nende ettekujutuses tähistab sõnaühend «vahetu lähedus» akendeesist. «Meil on küll erahuvid, kuid siin tuleb jälgida ka avalikkuse huve,» viitab advokaat sellele, et toitu-jooki kantakse konkurendi lauale kaugelt ning majaseinal olev silt eksitab terrassile sattunud inimest. «Serverette on kaalunud ka kahjunõude esitamist linna vastu juhul, kui Revalia esine plats antakse rendile kolmandale isikule, näiteks restoranile Maikrahv,» märgib Filimonov, et kahju tekib seeläbi, et varjatakse vaadet Revalia akendest. «Lubades restorani esise suvehooajal täis ehitada, on linn restoranile tekkida võivast kahjust täiesti teadlik ega saa end vabandada kahju ettenägematusega. Kahjusummad võivad olla üsna suured.» Avalikkuse huvi kaitseb ka linnaosavalitsus, kuid näeb seda hoopis suvekohvikute mitmekesisuses. Sarneti sõnul on igal terrassil võimalik end piisavalt selgelt tähistada. Kätepesukohast saab klienti teavitada ettekandja või õllealusele trükitud viide. Võõraid kliente on võimalik enda tualetist tõrjuda näiteks zhetooniga. Köögi kaugusele peab andma hinnangu tervisekaitse. Möödunud reedel kooskõlastas Tallinna tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond Siami väliterrassi tingimusel, et toit tuuakse lauda kaetult ja see ei jõua vahepeal maha jahtuda. Kohtuasja Sarnet ei karda. Mullu tegid selle läbi Kuninga tänava keldris paiknev Kolme Näoga Mees ja esimesel korrusel asuv antiigipood. Kohus leidis, et linnavalitsus on täitnud võrdse kohtlemise põhimõtet. «Ei oska öelda, mida peetakse silmas Euroopa all, aga Itaaliast mäletan, et meie lauda käidi teenindamas üle tänava,» ütleb Sarnet Lovati väite kohta, et Euroopas peetaks meie raeplatsil toimuvat ennekuulmatuks. Juba mullu suvel Raekoja platsi välikohvikute pärast kembelnud konkurendid on värvikate tegelastena varasemastki tuttavad. Restorane Fellini ja Revalia majandava Serverette juht Alberto Lovati sai tuntuks restoranist Byblos 2000. aasta suvel leitud salmonellabakteriga tiramisukoogi juhtumiga. Byblos ristiti Felliniks, kuid restoranikriitikud pole ka sellele armu andnud. Silmatorkavalt halvasti on restoranist kirjutanud Äripäev, kus Fellini naabrit ja konkurenti Maikrahvi tutvustatakse aga regulaarselt ülivõrretega rubriigis «Äripäev soovitab». Ehkki Maikrahvi ja Siami omaniku, osaühingu Honeywell juhatuse suurima pädevusega liikmeks on märgitud Marko Hark, kes on edukalt esinenud kokteilisegajate võistlustel, väidab Lovati, et temaga on läbirääkimisi pidanud hoopis Erik Vallaste. Faktide täpsuse pärast muretsev Honeywelli esindaja Roman Kuura keeldub kategooriliselt Vallaste seost keldrirestoranidega selgitamast ja katkestab telefonikõne. Vallaste sai tuntuks 1999. aastal skandaaliga, kui politsei maksuvabasid firmasid müünud Diveci kontoris paljudele ärimeestele peavalu ja üle 200 kriminaalasja põhjustanud suurpuistamise korraldas. Divecit juhtinud Vallaste on ka ise kohtu all ümbrikupalkadega 1,1 miljonist maksukroonist hoidumise süüdistusega. Suvel muutuvad Raekoja platsi välikohvikud lõksuks lihtsameelsele turistile ja kullaauguks restoranipidajale. Õlleliitri hind tõusis seal mullu nimelt 100 kroonini, kuid A. Le Coqi õlletehase hinnakirja järgi maksab liiter lahtist Premiumi kõigest 19 krooni ja suur kõrts saab õlle kätte odavamaltki. Linnavalitsuse võetav platsimaks (360 krooni ruutmeeter) teeb keskmise terrassi kuurendiks 26 000 krooni. Ilusa ilmaga on restoraniomanike tagasihoidliku hinnangu järgi sama suur aga välikohviku päevakassa. «Vähemalt nii palju,» arvab paari aasta eest Raekoja platsil töötanud ettekandja. «Andsin päevas kassasse 7000-8000 krooni. Terrassil oli meid kokku 4-5 ettekandjat.» Päevakassa oli seega vähemalt 30 000 krooni, kuid jutt on ajast, mil kann õlut maksis kõigest 25 krooni! Kesklinna valitsus arvab, et platsi suvist rendihinda pole vaja tõsta. Ettevõtlussektori juhataja Marika Pärn selgitab, et seda tõsteti alles mullu. Pealegi paneksid omanikud selle omakorda otsa niigi kõrgele õllehinnale. Ruumi aga veel on, sest Helsingi südalinnas maksab kann keskmiselt neli eurot (63 krooni). (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
JOODELDAJAD
JÄÄVAD PALJA TAGUMIKUGA
31.03.2004 Saksamaa ei saa enam lubada endale riiklikku abi joodeldajatele nahkpükste ostmiseks, teatas Baieri liidumaa valitsus. “Me ei taha enam toetada subsiidiumidest nahkpükste ostmist,” ütles liidumaa peaminister Edmund Stoiber rahvamuusikute pahameelt eirates. Mõned kollektiivid on koguni ähvardanud selle tõttu boikoteerida Müncheni Oktoberfesti avaparaadi. Alpides asuv Baierimaa oli seni eraldanud oma rahvakunstirühmade 300 000 liikme tarvis pool miljonit eurot, et nad saaksid osta endale rahvariideid, mille oluliseks osaks on lühikesed nahkpüksid. Mitme viimase aasta aeglane majanduskasv sunnib aga isegi Saksamaa rikkaimate hulka kuuluval liidumaad kulutusi koomale tõmbama. Korralik paar nahkpükse maksab 149 eurot ja 90 senti. (BNS) vaata lisaks:
MAKSUAMET TUHNIB ÕLLETÖÖSTURI TULUDES 
31.03.2004 Maksuamet uurib Pärnu Õlletehase suuromaniku Charlie Viikbergi tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust aastatel 1997-2000. Maksuamet seostab ärimeest offshore-kompaniiga Apex Equipment Ltd. Ametnikud kahtlustavad, et börsimaaklerina kuulsaks saanud Viikberg võis kasutada tolle ettevõtte raha isiklikes huvides. Näiteks tasus Viikberg firma arveldusarvelt korteri ostu Tallinnas kesklinnas Gonsiori tänaval. Viikbergilt ei õnnestunud lehe trükki mineku ajaks kommentaari saada. (Eesti Ekspress) vaata lisaks:
VIINARALLI.COM
LOEB PÄEVI
31.03.2004 Maikuust avaneva piiritu alkoholituruga seoses on keegi ettevõtlik tegelane Eestist janustele soome turistidele pannud kokku Tallinna alkoholikaubandust tutvustava veebikülje. Aadressil www. viinaralli.com antakse ülevaade meie alkoholihindadest ning jagatakse näpunäiteid soodsaima alko-ostu sooritamiseks. Ära on toodud isegi fotod toodetest, mis eriti head ning soodsad viinavõtu kõrvale. Eriti kannatamatute rõõmuks tiksub lehe ülaosas stopper, mis loetleb viinaralli alguseni jäävaid päevi, tunde, minuteid ja sekundeid ning saidil pakutakse võimalust, et kel huvi ühisel viinabussireisil osaleda, andku aga julgesti märku. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
31.03.2004 Carlsberg müüb aktsiad Maailmas suuruselt viies õlletootja Carlsberg emiteerib aktsiad, vahendab Bloomberg. (ÄP Online) Pärnu Õlu: 2003. a. majandustulemused ASi Pärnu Õlu realiseerimise netokäive ulatus eelmisel aastal 71 miljoni kroonini ning puhaskasumit teeniti 150 000 krooni. (ÄP Online) vaata lisaks:
VÕRUMAAL
TRIINU BAARIS SAAB HOMMIKUNI SEALIHA
31.03.2004 
Kusagil Antsla ja Tsooru vahel asuvad Triinu baar ja kämping, kus juba üheksa aastat nädalavahetustel peetakse rajusid eesti pidusid. Selles kõrtsis on ühtekokku 58 lepatriinut, osa õues ja turvameeste särkidelgi. Kohalike seas levib legend, et ega kaine peaga ja päevavalges seda baari üles ei leiagi. Tuleb ikka pimedas ja peotujuga tulla. Aga tullakse sadade kaupa ja pidutsetakse nii, et rahvas on pinkide peal püsti – hoolimata ilmast nii sees kui ka väljas. Omanik, isa Ilmar Lepp, on Jumalaema neoonikooni all diskoripuldis ja ütleb, et milleks meile hip-hop ja house, kui on olemas eesti muusika. Kui rullnokad näole annavad, keerab aeglasemad eesti lood peale ning mehed on kadunud. Kaklustega pole neil probleeme olnud. Piletiraha Triinu baaris ei küsita, soovilood ja õnnitlused on tasuta, kaklejaid pole, viinakokteil maksab imevähe ja kella neljani öösel antakse korralikult süüa – isegi kartulit, sealiha ja hapukapsaid võib saada. “Oma 50 praadi tuleb öö jooksul ära,” ütleb perenaine Riina Lepp. “No kui pole aastaid piletiraha küsinud, kuidas ma seda nüüd tegema hakkan.” Leppade neljast tütrest kaks nooremat aitavad kõrtsis tööd teha. Üks vanem tütar elab Taanis, teine on tudeerinud Ameerikas. Omanikud Ilmar ja Riina Lepp arvavad, et EMT reklaamikampaania sai ka nende lepatriinudest alguse. “Eks selle moblafirma mehe vanemad elavad siinkandis,” lausuvad Triinud. “Linnamehed ikka tulevad ja küsivad keset päeva, et kes teil siia ikka tuleb, aga ma soovitan neil õhtul tagasi tulla, kui inimesed otse ukselt tantsima tormavad,” lausub Ilmar. Triinu baari peopäevad on kuni kella neljani hommikul reedel ja laupäeval, kolmapäeviti on vanematele inimestele valsiõhtud, kus sussi sahistatakse. Ka ümberkaudsed juubelid peetakse seal. “Eks meie külaliste keskmine vanus on 20–50 aastat,” sõnab Riina Lepp on lahedas murrakus. “Me ise oleme mõlemad 50-ne peal, naljakas on ka endast noorematele kõrtsi teha,” ütleb Ilmar, kelle 40. sünnipäev oli Triinu baari esimene pidu. Ema Riina on tavaliselt baarileti taga ja ajab seal oma lahedas võro keeles asja, ütleb kõigile ühtviisi sina ja mäletab käijate nägusid ka. Nagu ka Leppadele kuuluvas Antsla kohvikus päevasel ajal. Tema ei vaata, kas tulija ka aru saab, tema räägib ikka oma keeles. Enamikku külastajatest perekond Lepad tunnevad ja kaugemaid püsikundesid ka. Kui ikka teada, et pole kaelakandja poiss, napsi ei müüda. On ju Riina ja Ilmari suguvõsa sealkandis mitu põlve elanud. “Mõni tuleb üle kolme aasta ja ütleb, et nii tore, et ikka seesama naine leti taga,” muigab ema Riina. Triinu baar on alguse saanud sovhoosi autoremonditöökojast, kus Ilmar töötas. Korra jäid tal töömehed Tsooru minnes õllega vahele ja tõid kuus kasti õlut õuele ning ütlesid, et endine zootehnik Riina võiks neile hoopis süüa teha ja Ilmar õlut müüa – nii saigi kõrts alguse. Sealsamas töökojaruumide peal on perekonna elamine ja ümber selle kämping. Pudelitest kaminanurk ja pudelimaja ka. Ise pole Lepad viinavõtjad ega kõrtsus-käijad kunagi olnud. Nüüd vahel tsimarukese ikka võtavad. “Päris selge peaga ju pulti ei lähe, muidu hakkavad suitsuhais ja muud asjad närvidele käima.” “Korra käisime Võru linnas kõrtsis, kaugemal pole me käinud,” ütleb temperamentne ema Riina. “Ega me suurt sünnipäevadele ja muudele pidudele minna ei jõua. Kodus omal pidu.” “Oleme mõlemad kogu elu loomakasvatuses töötanud. Kes oleks seda võinud arvata, et me kõrtsu hakkame pidama,” lausub isa Ilmar. “Aa ära sa seda liiga üles kiida, meil ei mahu niigi rahvas tuppa ära.” Reklaami pole nad tõesti kunagi pidanud tegema. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAUNAS
ÕLUT JOONUD POLITSEINIKUD SAID KARISTADA
31.03.2004 Kaks Rakvere politseinikku said distsiplinaarkorras karistada noomitusega, kuna jõid politseisaunas õlut, kirjutab SL Õhtuleht. Ida politseiprefektuuri infosüsteemide talituse juhtspetsialisti Evelin Nurmla sõnul tuvastas juurdlus, et Rakvere politseiosakonna majas asuvas saunas joomine on vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ja ametnikele esitatavate eetiliste nõuetega. «See diskrediteerib ametiasutust sõltumata sellest, kas tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust,» rääkis Nurmla. Saunas õlut joonud kaks Rakvere politseinikku kirjutasid seletuse. Juurdluse tulemusel karistati neid noomitusega. Rakvere politseiosakonna ülemkomissari Enn Kuusiku sõnul saab sisekorraeeskirja järgi politseiosakonna hooneid käsitleda ühtse tervikuna. Alkoholi tarbimine politseiruumides on keelatud. «Sauna kohta eraldi punkti sisekorraeeskirjas ei ole, seetõttu kehtib see ka saunas,» ütles Kuusik. (PM Online) vaata lisaks:
GUINNESSI MULLID VAJUVAD TÕESTI ALLA 
17.03.2004 Püha Patricku päeva tähistavatel inimestel on nüüd üks teema, mida arutada — Guinnessi õlle mullid vajuvad tõepoolest alla. Rühm teadlasi kuulutas esmaspäeval, et neil õnnestus viimaks tõestada, et Guinnessi mullid trotsivad igasuguseid ootusi ja liiguvad ülespidise suuna asemel hoopis alla. “Paar aastat tagasi viis meie rühm kohalikus kõrtsis läbi eeluuringu, kuid tookordsed tulemused ei andnud ühest vastust,” ütles Edinburghi ülikooli keemiadoktor Andrew Alexander. Algul näis teadlastele, et kannu voolav tume vedelik jätab lihtsalt mulje, et ka mullid liiguvad allapoole. Lähem uurimine näitas siiski, et kui vaht alla vajub, ei lase hõõrdetakistus kannu seina puudutavaid mulle ülespoole tõusta. Kannu keskel olevad mullid liiguvad seevastu vabalt üles, tekitades ringikujulise voo, mis surub mulle klaasi sisepinnal allapoole. Edinburghi töögrupp tegi koostöös California Stanfordi ülikooli uurijatega vajuvatest mullidest suure kiirusega videovõtted, mis peaksid tooma rahu iga õllesõbra hinge, kes võiks õllekannu silmitsedes karta, et näeb asju, mida tegelikult ei ole. (BNS)
TARBIJAMÄNGU VÕIT TOOB 365 KASTI ÕLUT 
17.03.2004 A. Le Coq Tartu Õlletehas alustas esmaspäeval uue tarbijamänguga, mille peavõiduna valmistab ettevõte ühele õnnelikule 365 kasti võitjanimelist õlut. A. Le Coqi kampaania käigus loositakse osalejate vahel 15. märtsist kuni 23. maini iga päev välja Snaige külmkapp koos seal sees oleva 40 A. Le Coq Premiumi õllega. Kokku leiab uue omaniku 70 külmkappi. Tarbijamäng kulmineerub maikuu viimasel päeval, mil õlletootja kõigi kampaanias osalenute vahel loosib välja võitja, kellele A. Le Coq aasta jooksul 365 kasti nimelist õlut pruulib. “Selline idee pärineb meie turundusmeeskonnast. Selle kasuks rääkis asjaolu, et see eristus kõikidest teistest senistest väljaloosimistest,” ütles A. Le Coqi turundusjuht Katrin Värnik. A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop lisas, et kampaania peavõidu saajale antakse omanimelise õlle etiketi kujundamisel suhteliselt vabad käed. “Peavõitja ise ütleb, millisena ta soovib oma õlle etiketti näha – kas sinna tuleb tema nimi, näopilt või midagi muud. Etiketi disain toimub võitjaga koostöös,” selgitas Noop. Katrin Verniku sõnul töötab A. Le Coq välja ka kaks etiketi põhikujundust, et võitjal oleks lihtsam valida, milline tema isiklik õllesort välja hakkab nägema. A. Le Coqi kampaania peavõit tähendab võitjale sisuliselt kogu aasta lõikes tasuta õlle joomist. Õlletehas toodab võitjale 365 kasti õlut (ehk kasti päevas) valmis neljas osas, kusjuures võitjal on võimalik iga kuu üks osa võidetud õllest kätte saada. Ühes kuus teeks see keskmiselt 30 kasti ehk 600 pudelit õlut. Kokku teenib peavõidu saaja 7300 pudelit õlut. Samas ei eelda A. Le Coq, et peaauhinna võitja jooks kogu võidetud õlle üksi ära. “See oleks ebareaalne. See on rohkem žesti küsimus – võitja saab endaga kutsuda õlut jooma oma sõpru, et neile näiteks välja teha. Sest õlu on ikka seotud seltskonnaga. Selline asi ei ole paha kõlaga,” sõnas Noop. Et osaleda nii külmikute kui ka peavõidu loosimisel, tuleb õllesõpradel kampaania “Kuulsus ja külmikutäis õlut” kujundusega nelipakil eemaldada nelipakis olevate A. Le Coq Premiumi pudelite tagaetikettide rebitavad osad ja saata tagaetiketi siseküljel olev kordumatu seitsmekohaline kood mobiiltelefoni vahendusel lühinumbrile 12011. Samuti tuleb talitada A. Le Coq Premiumi ostmisel pubist. Paralleelselt A. Le Coqi kampaaniaga käib ka Saku Õlletehase Rock-õlle tarbijamäng Kõva Kümme Aastat, mis on õllemargi 10. sünnipäeva tähistav mäng. Rocki tootejuhi Henry Kõrvitsa sõnul on nende kampaania kestnud veebruari lõpust alates. Selle ajaga on loosimisse saadetud 123 000 sms-i ning õllemarki on müüdud 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. “Loeme tulemust väga positiivseks,” märkis Kõrvits. Kampaania raames loositakse iga päev välja 10 tünni Rocki sünnipäeva eripruuli. Kõik sms-I saatjad osalevad auhinna loosimisel, milleks on viis valikut rockilikul viisil meelt lahutada: 100 000 krooni eest autot tuunida, võita motikas, 100 000 krooni eest bändivarustust või muud helitehnikat osta, VIP-reis Argentinasse ning ekstreemimeestele retk Mount Everestile. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS SÕLMIS KOOSTÖÖLEPPE SINEBRYCHOFFIGA 11.03.2004 
Saku Õlletehas ja Sinebrychoff tegid koostöökokkuleppe Saku Originaali turustamiseks Soomes Eesti suurim õlletootja Saku Õlletehas ja Soome õlleturu liider Sinebrychoff tegid koostöökokkuleppe, mille kohaselt Sinebrychoff alustab alates maist Saku Originaali turustamist Soomes. Saku on uuringute kohaselt üks tuntumaid Eesti kaubamärke Soomes. Saku Originaal ühendatakse Soome taaskasutatava pakendi süsteemiga, mis tähendab, et Saku Õlletehase peamist õllemarki, Saku Originaali, hakatakse müüma Soomes tagastatavas 0,5- ja 0,3-liitristes purkides, millel on peal deposiidimärgistus ning mille taaralt hakkab tarbija saama Soomes kindla summa tagasi. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul avab ühinemine Euroopa Liiduga ettevõttele uued ekspordivõimalused ja sellest tulenevalt kaasatakse ka tugev koostööpartner. “Koostöös Soome suurima õlletootjaga on eesmärgiks laiendada eksporti põhjanaabrite õlleturul, mille esimeseks eesmärgiks on müüa aastas 2 miljonit liitrit Saku Originaali,“ lausus Remmel ning lisas, et kavas on aasta aastalt müüki Soome turul kasvatada. Sinebrychoff tegevdirektor Johan Furuhjelm ütles, et Eesti ja Soome turud jätkavad üksteisele lähenemist, kuna piiranguid äri tegemiseks kahe riigi vahel jääb üha vähemaks. “Arvestades fakti, et nõudlus kvaliteetsete importõllede järgi Soomes suureneb, on koostöökokkulepe kahe riigi suurima õlletootja vahel väga loomulik areng ning kõrgekvaliteediline Saku õlu täiendab väga hästi meie ettevõtte tooteportfelli,“ lisas Furuhjelm. Saku Originaali hinnatase Soomes kujuneb samaväärseks Soome kvaliteetõllede nagu näiteks Karhu ja Koff hinnaga. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel on Saku Õlletehas 43-protsendilise turuosaga Eesti õlleturu liider. Ettevõtte puhaskasum moodustas 2003. aastal 54,8 miljonit krooni, mis on 20,3 miljonit krooni ehk 59,1% enam kui eelmisel aastal. Ettevõte müüs eelmisel aastal 57 miljonit liitrit jooke. Saku Õlletehase põhitoode on Saku Originaal, mis on uuringufirma EMOR andmetel Eesti tuntum õllemark. Saku Õlletehase aktsiatest 75 protsenti kuulub firmale Baltic Beverages Holding, mille omanikud on Carlsberg Breweries A/S-le ja Scottish & Newcastle plc. Saku Õlletehase alguseks loetakse 1820. aasta oktoobris Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt rajatud õllepruulikoda. Oy Sinebrychoff Ab on Põhjamaade vanim õlletööstus, mille aastane kogutoodang ulatub ligi 400 miljoni liitrini. Sinebrychoff on osa rahvusvahelisest grupist Carlsberg Breweries A/S (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
SAKU KUTSE PRESSIBRIIFINGULE 
10.03.2004 Saku Õlletehasel on rõõm paluda Teid neljapäeval, 11. märtsil, algusega kell 10.00 Hotell Viru Konverentsikeskuses, aadressiga Viru väljak 4, Duetto saalis toimuvale koostööleppe pidulikule allkirjastamisele ja pressibriifingule, kus tutvustame Saku Õlletehase ekspordiplaane Soome turul seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga alates 1. maist ning teavitame koostööst Soome suurima õlletehasega. Kavas:
Saku Õlletehase ekspordiplaanid seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga – Saku Õlletehase AS juhatuse esimees Cardo Remmel; Koostööleppe pidulik allkirjastamine. Soovijatel võimalus edasi minna Saku Õlletehase tootmishoonesse ja õllemuuseumisse, kus kvaliteedijuht Margus Liivik tutvustab kodumaiste õllede tootmist ja tehnoloogiat. Lisainformatsioon ning registreerimine:
(Saku Õlletehas) vaata lisaks:
SOOMLANE
LOEB VIINARALLI STARDINI JÄÄNUD SEKUNDEID
10.03.2004
Soome inernetileheküljel viinaralli.com tiksub kell, mis loeb viinaralli stardini ehk 1. maini jäänud sekundeid, kirjutab SL Õhtuleht. Soomlased loevad lausa sekundeid, mis jäänud Eesti euroliitumiseni, sest siis saavad nad siit korraga kaasa viia hiigelkoguse vägijooke - 10 liitrit viina, 20 liitrit veini ja 100 liitrit õlut. «Kavatseme alkoholi tuua nii põrgulikult palju ja sellise armaadaga, et võimud ei suuda seda kontrollidagi,» ähvardas üks väikelaevnikust põhjanaaber - tubli mootorpaat jaksaks pardale võtta korraga kas või tonni õlut. «Tahan autoga tuua 40 kasti korraga,» lisas teine. Laevafirma Tallink finantsjuht Marek Mägi ütleb, et mai alguseks on tõepoolest broneeritud tavatult palju pileteid. Lisades, et reisijate arvu kasv teeb neile ainult rõõmu. «Füüsiline kogus alkoholi, mis viiakse, on aga niivõrd suur, et see tekitab laevadele ülekaalu. Ka võivad suured kogused takistada inimeste maha- ja pealeminemist,» leiab Mägi oodatava viinaralli ainsa puuduse. Samas arvab ta, et need hullud, kes käe otsas 100 kilo alkoholi kaasa tarivad, satuvad Eestisse siiski vaid mai esimestel päevadel. Suurem osa ohtralt alkoholi kaasa ostvatest soomlastest peaks Mäe arvates siia sõitma siiski autoga. Eile Tallinna sadamas laevaga Meloodia Helsingisse asutanud soomlased olid aga pöörase viinaralli suhtes üsna skeptilised. Äriasjus Tallinnas käinud ja paar kasti õlut kaasa ostnud Dick arvab, et vaevalt turistide hulk järsult kasvab, sest Eestis peaks euroliit hindu märgatavalt tõstma. «See pole paari kuu ega aasta küsimus, aga mõne aasta lõikes on näha, et jõuate Soomele ikkagi järele,» ennustab ta. «Kui praegu käivad Tallinnas ostureisil ja meelt lahutamas just vanemad inimesed, siis pärast euroliitumist võivad nad minna hoopis Stockholmi, sest seal on hinnad siis peaaegu samad, aga võimalusi rohkem,» arutles ta. Viinaralliootajate kodulehekülg on siiski teist meelt ning jagab soomlastele juba nüüd näpunäiteid, kus vahetada valuutat, millisest poest üht või teist vägijooki osta ning kust kõige odavamat pitsat leida. Saku Originaali tasuvat näiteks osta 200 meetri kaugusel Kaubamaja peauksest. Lisaks on kirjas põhjalikud hinnakirjad alates Krooni kaljast ja lõpetades Laima assortiikommidega. Viinarallijate parim sakumm olevat aga tomatikastmes sprott (6.90 karp). (EPL Online) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS ALUSTAB RAHVUSVAHELISE ÕLLEMARGI CARLSBERG VILLIMIST EESTIS 10.03.2004 
Saku Õlletehas alustab esimese kodumaise õlletehasena rahvusvahelise õllemargi Carlsberg purgitoodete villimist Balti turu jaoks. “Rahvusvahelise õllemargi lisamine Saku Õlletehase tootmisprotsessi on märkimisväärseks sammuks Eesti õlletööstuse arengus ning tähendab kodumaise ehase lülitumist ülemaailmsesse Carlsbergi kvaliteedikontrolli süsteemi,” lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel. „Saku Õlletehase seadmed, tehnoloogia ning töötajate oskusteave on tasemel, mis võimaldab oma tootmises opereerida ka ahvusvahelise õllemargiga. Carlsberg Breweries asepresidendi Alex Myers sõnul on Saku Õlletehase tootmine ja ehnoloogia valmis rahvusvahelist õlut Balti turu jaoks Eestis villima, kuna vastavad Carlsberg Breweries kõrgetele kvaliteedinõuetele. Carlsbergi spetsialistid on Saku Õlletehases läbi viinud kaks auditit, hinnates kodumaise õlletehase tootmise ja tehnoloogia valmisolekut, töömeetodeid ja hügieeni standardeid. Carlsbergi kvaliteedistandardid on ettevõttele aluseks investeeringute planeerimisel. Eestis villitud tootena tuuakse esimeses järgus turule pooleliitrised jalgpalliteemalised Carlsbergi purgiõlled, mille eesmärgiks on suurendada Carlsbergi müüki Eestis 1,2 miljoni iitrini aastas, saavutades 25% kohalikust premium õllede turust ning eksportida äiendavalt 350 000 liitrit Läti ja Leedu turule. “Purgitoodete osakaal koguturul on kasvav, moodustades 2003. aastal 15%. Aastaks 2004 ennustame purgitoodete kasvu 22%ni koguturust, mis on seotud võimaliku turistide nõudluse kasvuga alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga,” väitis Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. “Rahvusvaheliselt tuntud õlle toomine turule pooleliitrises purgis on osa ettevõtte valmisolekust seoses turistide nõudluse võimaliku kasvuga.” 2002. aasta kevadel alustas ettevõte rahvusvahelise õllemargi Carlsberg müüki pooleliitrises tagastatavas standardpudelis, mis vastab just Eesti õlletarbija eelistustele. „Tuntud rahvusvaheline õllemark koos tugevate kodumaiste kaubamärkidega Saku tooteportfellis annab meie klientidele võimaluse tellida võimalikult lai sortiment juba olemasoleva sissetöötatud jaotusvõrgu kaudu,“ väitis Sepp ning lisas, et ettevõtte prioriteediks on ja jääb kodumaiste õllede tootmine ja müük. Rahvusvaheline õllemark Carlsberg, mis kuulub tuntumate õllemarkide hulka maailmas, on jõulise maitsebuketiga mahedamaitseline kerge premium-õlu kangusega 5%. Alates 1847. aastast pruulitavast Carlsbergist on tänaseks saanud üks väheseid rahvusvahelisi õllemarke, mida müüakse enam kui 140 riigis. Saku Õlletehas on Eesti Õlletootjate Liidu andmetel Eesti õlleturu liider omades aastas kokku 43% suurust turuosa kogu Eesti õlleturust. Saku Õlletehease aktsiatest 75% kuulub firmale Baltic Bewerages Holding, mille omanikud on võrdsetes osades Carlsberg Breweries (50%) ja Scottish& Newcastle (50%). (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
EUROLIIDU
ÕLLEKAS
10.03.2004 Eesti astumine Euroopa Liitu avab automaatselt väravad ka enneolematule vabale alkoholiliikumisele meie ja põhjanaabrite vahel. Suure hindade erinevuse tõttu oleme niigi soomlaste ostuparadiisiks, varsti mitmekordistuvad lubatud kogused peaksid jõudsalt ergutama vahepeal närtsima kippunud vodkaturismi. Muidugi on liigjoomine pahe, kuid see on Soome riigi mure. Meie allume müüjatena majandusseadustele ning rahuldame põhjanaabrite kasvavat nõudlust. See on üks võimalik vaatenurk. Soomlaste nõudluselt teenivad siinsed alkoholitootjad ja poepidajad, lisaks võidab riik oluliselt täiendavatelt maksulaekumistelt. Laevafirmad kompenseerivad reisijate hulga kasvuga tax-free kaubanduse kadumisest tulenevaid kahjusid. Põhjalas on alkoholimüümine äärmiselt reglementeeritud riiklik ettevõtmine. Hinnad on kõrged, müügikohti vähe ning nende lahtioleku aeg piiratud. Meil on üle kümne aasta kestnud üliliberaalse alkoholipoliitika suhtes hakanud levima ka negatiivsed seisukohad. Ühelt poolt meelitame soomlasi oma rohkete napsupoodidega ja odavate hindadega, samas maksame ise kõrget hinda pidevalt kasvava alkoholitarbimise tõttu. Riik kasseerib küll alkoholiaktsiisi, kuid vastu saab sotsiaalsed probleemid. Lisaks kaotame inimeste töövõimes, rääkimata ravirahade kulutamisest napsutajate hädade ravimiseks. Ega asjata ole omavalitsused hakanud tasapisi piirama alkoholi kättesaadavust ning lõpetama öist napsumüüki. Iseenesest on põhjanaabrite alkoholiveol tegu samaaegselt nii majandusliku nonsensi kui ka loogilise tegevusega, mille äriedu põhineb meie majanduslikul mahajäämusel ning odavamatel hindadel ja sissetulekutel. Seda vahet me nii kiiresti ei kaota. Teisalt on Soome riik juba alandanud alkoholimakse ning võimalik on ka nende edasine kärpimine, mis kärbiks ka meie seni soodsaid positsioone märgatavalt. Nii tulebki küsida, kas me soomlaste viinarallilt võidetavat raha ei kaota siseriikliku alkoholitarbimise tagajärgedega võideldes. Ja et kokku tuleb nullsummamäng. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
10.03.2004 Euroopa börsid: kaevandussektor ja õllefirma languses Viimastel päevadel hästi liikunud kaevandussektori aktsiaid on täna tabanud Euroopa kasumivõtt. Languses on ka maailma suurimaks õlletootjaks pürgiv Interbrew. Interbrew ja AmBev ühinemine loob suurima õlletootja Brasiilia AmBev ja Belgia Interbrew teatasid täna ühinemisplaanidest, mis tõukaks Anheuser-Busch Co tootmismahu poolest maailma suurima õlletootja kohalt. (ÄP Online) Subaru sõlmis sponsorlepingu Mehhiko õlletootjaga Subaru rallimeeskond on ühendanud jõud maailmas paremini müüva Mehhiko õlletootja Corona Extraga sponsorlepinguks, mis avalikustatakse Corona Mehhiko rallil. (rally.ee)
SOOMES
ALANDATI ALKOHOLIAKTSIISI
10.03.2004 Alkoholiaktsiisi alandamine vallandas ulatusliku viinaralli Soomes, kui sajad veoautod saadeti kümnetest kohtadest kogu riiki odavamat alkoholi laiali vedama. Soome tarbija saab osta kangemaid alkohoolseid jooke märkimisväärselt odavamalt. Keskmiselt alaneb alkoholijookide hind 22, kohati isegi 44 protsenti. Näiteks 0,7-liitrine pudel 40-kraadist alkoholi maksab tänasest 22–29 protsenti vähem kui seni. Soome alkoholitootjate arvates tuleks aga maksukoormat veelgi alandada, et nad peaks vastu Euroopa Liitu astuva Eesti odavama alkoholi konkurentsile. Kõige rängema hoobi annab hinna alandamine kauplustele, mis pidid varem ostetud alkoholi eest maksma täit aktsiisi, sest vana hinnaga riiulitesse kogutud pudelid tuleb nüüd maha müüa odavamalt, kui nad sisse osteti. Odavamat alkoholi ei saanud müügiketid aga osta enne tänast kuupäeva, seega ei tohtinud ka hulgilaod viinalaadungeid enne keskööd maha laadima hakata. Alkoholimüügi vabanemine ja hinna alandamine, mille on kaasa toonud Soome ja nüüd ennekõike Eesti astumine Euroopa Liitu, on olnud üks suuremaid Soome-Eesti suhete teravdajaid. Keeluseaduse ajal, 1919.–1932. aastani oli Soomes alkoholimüük keelatud, kuid samal ajal vallandus peamiselt Eesti ärimeeste korraldusel salapiiritusevedu Soome. Soome oli sunnitud alkoholimüügi taaskäivitama pärast 1932. aasta referendumit, müügi ainuõigus anti sel puhul loodud riiklikule monopolile Alko. Sõja-aastail tuli käibele uus piirang, nimelt kehtestati viina-müügil talongid, lõplikult kadusid “viinakaardid” käibelt alles 1971. aastal. Pärast sõda peeti veel eraldi arvepidamist, kuhu kanti kõikide ostjate alkoholiostud, see süsteem lõpetati 1958. Täna alanud ja vähemalt nädala kestev viinaralli Soome teedel on võrreldav 1969. aasta viinaralliga, meenutab aastatetagust sündmust ajaleht Iltalehti. Siis jõustunud alkoholi ja keskmise kangusega õlle seadus lubas tavalise õlle müüki ka toidukauplustes. 1969, uue aasta esimestel tundidel nähti siis tohutut veokiterivi lahkumas riiklikest viinaladudest. Siis oli aga alkoholi tarbimine Soomes väiksem ja laiali veeti vaid odavnenud õllelaadungit. Alates tänasest on korraga teel kõik alkoholijoogid, kuna hinnaalandus puudutab jooke alates 4,4 mahuprotsendist. Soome alkoholipoliitika pole suutnud vähendada riigi alkoholilembust, mis on aasta-aastalt kasvanud, 1970. aastatel taheti juba ka õllemüük uuesti kontrolli alla võtta, kuid need ettepanekud ei jõustunud. Soomes on alkoholimüük muutunud järjest vabamaks pärast riigi astumist Euroopa Liitu, kuna Alko monopoolne seisund oli vastuolus euronõuetega. Jooke hakati maksustama alkoholisisalduse järgi ning Alko kaotas riikliku järelevalveõiguse. Alates 1. jaanuarist pidi Soome avama oma turu teistest EL-i maadest toodavale alkoholile. Eesti ja Soome piirilt kaovad alkoholipiirangud 1. mail, kuigi kehtima jäävad transpordiettevõtete piirangud pagasi kaalu osas. (Eesti Päevaleht) ODAV ÕLU JA VIIN VALLUTAS SOOME POODIDE LETID
Soomes alkoholijookide aktsiise alandati keskmiselt 33 protsenti, mille tagajärjel alkoholi jaemüügihind kaubanduses langes 22 protsenti. Näiteks õlle aktsiise alandati 32 protsenti, mille tulemusel õlle jaemüügihind kaubanduses on nüüd 15 protsenti madalam. Veinide hinnad langesid kaubanduses kolm protsenti, vahepealsete alkoholitoodete ja tugevate alkohoolsete jookide jaemüügi hind alanes keskmiselt 34 protsenti. Maksuaktsiisi alandamine tõi alkoholi transportijatele eile kaasa ebatavalise öötöö. Nii sõitsid pühapäeva ööl vastu esmaspäeva sajad veoautod õlle-, siidri- ja viinakoormatega täitma restoranide ja kaupluste varusid. Soome vanimast alkoholijookide tehasest Sinebrychoff transporditi esimese päeva jooksul kokku kaks miljonit liitrit erinevaid alkoholijooke. Kolme suurema tehase jooke oli vedamas 800 autot, ühtekokku kuue miljoni liitri erineva alkoholijoogiga. Riigi alkoholimaksu alandamise eesmärgiks on jätta tarbitud alkoholi maksudest tulevad eurod Soomes. Jaanuari alguses kadusid euromaade vahelt üksikisiku poolt sisse toodava alkoholi koguselised piirangud. Mais, kui Eesti liitub euroliiduga, võivad soomlased tuua alkoholi peaaegu piiramatus koguses ka Eestist, kuigi kehtima jäävad piirangud transpordiettevõtetele pagasi kaalu osas. Nii võib soomlasest üksikisik tuua Eestist pärast 1. maid 110 liitrit õlut, 90 liitrit veini ja 10 liitrit kangeid jooke. Eestis on kanged alkohoolsed joogid Soomega võrreldes kuni 60 protsenti odavamad. Alkoholimüügi vabanemine ja Eesti madalamad alkoholihinnad on olnud viimasel ajal ka üks suuremaid kahe riigi suhete pingestajaid. Soome Hotellide ja Restoranide Liidu juhataja Timo Lappi on rahuolematu. «Alkoholiaktsiisi alandamine viib selleni, et restoranis ja mujalt hangitud joogi hinna vahe kasvab. Riiklikus viinamüügi monopolis Alkos saab 1. märtsist Koskenkorva viis eurot odavamalt (endine hind 14.35), siiski ei pääse Alko veel Eesti hinnataseme lähedalegi. Kui Eesti saab mais euroliidu liikmeks, hakatakse viina Soome vedama veoautodega.» Lappi ei usu, et alkoholiaktsiisi langus Soomes takistab alkoholi sissevedu Eestist. Lappi kardab, et osa Eestist toodud alkoholist jõuab varimajandusega tegelevatesse restoranidesse, mis vähendab omakorda ausate ettevõtjate konkurentsivõimet. Kui jälgida meediat, siis tavalise soomlasest ostja mure tundub olevat see, et pärast alkoholiaktsiisi alandamist saab kannatada riigi maksuvundament. Ilta-Sanomat meenutas eile oma juhtkirjas lugejale, et aasta alguses, kui kadusid alkoholi sisseveo piirangud euromaade vahel, ei rünnanud soomlased suure massiga Saksamaa viinakauplusi, nagu eelnevalt oli ennustatud ja hirmutatud. (Postimees) VIINARALLI PURUSTAS SOOME TEEDEL REKORDEID
Eile (01.03 EBG) varahommikul oli Soome teedel liikvel rohkem alkoholi kui kunagi varem, sest aktsiisi alandamise järel odavnenud alkoholilaadungid saadeti teele arvukate müügikohtade poole. Ainuüksi kolmest suurimast õlletehasest saadeti eile esimestel tundidel teele 800 suurt veokit, et vedada kauplustesse laiali odavamat alkoholi. Sinebrychoffi Keraval asuvast õlletehasest sõitis uue päeva hakul välja ligemale sajast rekkast koosnev kolonn, hiljem võtsid autod suuna paljude müügikohtade poole üle riigi, kus odavamat alkoholi juba pikisilmi oodati. Teele saadetud alkoholilaadung ületas neljakordselt tavalist päevanormi, odavam õlu peaks igasse Soome müügikohta jõudma hiljemalt kahe ööpäeva jooksul. Ajalehe Ilta-Sanomat kinnitusel oli liikvel korraga kuus miljonit liitrit õlut, millest jätkuks neli pudelit igale soomlasele. Laiali veeti aga ka kangemaid jooke. Joovastavat laadungit tohtis odavama hinna eest autodesse laadima hakata alles pühapäeval kell 9 õhtul, pärast keskööd välja sõitnud autodest esimene jõudis Kuopiosse kell 4.20 öösel. Enim alandati kangema alkoholi hinda, näiteks Koskenkorva viinapudeli hind langes 14,35 eurolt 9,20 euro peale. 40-kraadiste jookide maksu-määr alanes 40, tavalise õlle oma 32 ja veini oma vaid 10 protsenti. Samas ei ole hinna-alandus kauplustes tingimata nii märgatav, sest tavalise õllepudeli hind langeb vaid 17 eurosenti. Paljud kauplused tühjenesid alkoholist juba enne oodatud hinnalanguse päeva, sest kauplused ei riskinud vana, kallima hinnaga alkoholi riiulitele seisma osta. Suurkontsernis Alko on arvestatud, et maksualandus toob neile esialgu miljonitesse eurodesse ulatuva kahjumi, mida loodetakse hiljem tasa teha tarbimise kasvuga. Piirilinna Tornio väikekaupmees Esa Kaarlela oli hinnaalanduse üle rõõmus, vahendas ajaleht Aamulehti. Müüja arvas, et hinnaalandus toob tema poodi järjest rohkem ostjaid Rootsi poolelt, kus alkoholi maksu-määr on nüüd peaaegu kaks korda kõrgem kui Soomes. Soomes saab näiteks kolm pudelit Absolut-vodkat sama hinnaga, mis maksavad kaks pudelit Rootsis. Õlle ja veini hinnaerinevus pole nii suur. “Müük kasvab selgelt. Alkoholiaktsiisi alandamine toob kogu Torniosse ja ka teistesse piiriületuskohtadesse uut elu,” teatas Kaarlela. Ta oli osanud ka tarbimist täpselt arvestada, kallima hinnaga vana õlle- ja siidrilaadung sai otsa just eelmise päeva õhtul. Soome valitsus otsib ikka veel võimalust, kuidas suurt alkoholilembust riigis jahutada, Soome peaminister Matti Vanhanen on tuntud karsklasena. Samal ajal ähvardab Eesti odavam alkohol EL-i laienemisel Soome üle ujutada. Alkoholi sisseveo piirangud Eesti–Soome piiril kaovad 1. mail, seejärel tahab teenindusminister Liisa Hyssälä aga juurutada piiril tollideklaratsioonide esitamise kohustust. Valitsus sellekohast otsust langetanud siiski ei ole. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
«JOOMISEGA PEAB PIIRI PIDAMA!» 
10.03.2004 «Joome õlut, veini, siidrit. Osta on parem suurest kaubanduskeskusest. Sealt saab paremini kätte - ilma et dokumente küsitaks,» tunnistavad Tallinna kunstigümnaasiumi lapsed. Kaheksa 15-18aastast Tallinna kunstigümnaasiumi õpilast - Leho, Michel, Julia, Jaan, Innar, Kristina, Erki ja Madis - räägivad alkoholist ja uimastitest avameelselt. Põhjendades ausust sellega, et neid on sellisteks õpetatud. Lepime siiski kokku, et ei pane ütleja nime ja tema sõnu kokku. Miks te nii palju joote? Vähemalt kõik uuringud kinnitavad, et lastega on ses mõttes asi hull ja aina hullemaks läheb! . . . Loe lähemalt siit >> (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
KAKS KÜSIMUST
Karin Sepp, Saku Õlletehase turundusdirektor 27.02.2004 Kui palju ootab Saku Õlletehas õlle-ja siidritoodangu müügi kasvu pärast 1. maid? Meie arvates turistide nõudlus vähemalt kahekordistub – võrreldes tänasega. Kuidas suhtute laevafirmade soovi seada laevale kaasa võetavale pagasile kaalupiirangud? Sellisel juhul kasvab laevadel müüdava õlle osakaal. Usun, et Eesti õlletootjad püüavad toodetega aktiivsed olla nii maal kui laevadel, kus piiranguid ei seata. Teine küsimus on aga see, mida arvab teenust kasutav reisija ja kuidas tema sellesse piirangusse suhtub. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS TEENIS 2003 AASTAL 54,8 MILJONIT KROONI PUHASKASUMIT 27.02.2004
Saku Õlletehas teenis 2003. aastal 54,8 miljonit krooni puhaskasumit, mis on 59,1% enam, kui eelnenud aasta vastav näitaja. Ettevõte teeb aktsionäridele ettepaneku maksta netodividende viis krooni aktsia kohta. Saku Õlletehase juhatuse esimehe Cardo Remmeli sõnul on Saku Õlletehas eelmisel aastal tulubaasi mitmekesistamise eesmärgil sisenenud jõuliselt mitmetele uutele turgudele ning laienenud siidri- ja long dringi segmendis, tuues turule uued purgitooted. Samuti alustas ettevõte Remmeli sõnul seoses plastikpakendi tõusule jookide turul eelmisel aastal investeeringut plastikpudelis toodete villimise liini ning on tänaseks päevaks toonud nii õlled kui ka mitmed teised joogid turule ka plastikpakendis sarjadena. 2003. aastal moodustasid Saku Õlletehase AS-i äritulud kokku 464,1 miljonit krooni, mis on 21,5 miljoni krooni ehk 4,8% võrra suurem eelnenud aastast. Müügitulud kasvasid nii koduturul kui eksportturgudel, tooterühmade lõikes aga enim muude alkohoolsete jookide (siider, long drink) osas. Ettevõtte 2003. aasta jookide müügimahuks kujunes 57 miljonit liitrit, mis on 1% enam kui eelnenud aastal. Sellest koduturul müüdi 49,8 miljonit liitrit ja eksporditi 7,2 miljonit liitrit. Õlut müüs Saku Õlletehas aasta jooksul Eesti turule 41,2 miljonit liitrit, olles sellega 42,5% suuruse turuosaga jätkuvalt turuliider. Koduturul müüdud muude alkohoolsete jookide juurdekasv oli ligikaudu 140%. 2003. aastal jätkas ettevõte laienemist teiste jookide turul. Eelmisel aastal sisenes ettevõte limonaadi- ja kaljaturule markidega Saku Päikese Limps ja Saku Päikese Kali, suurendades oma karastusjookide kogumüüki üle 6%. Hüppeliselt kasvas Saku siidrisarja müük ja osakaal turul. Kodumaine siidriturg tõusis Eesti Õlletootjate Liidu andmetel perioodi jooksul 37% ja Saku Õlletehase siidrisarja Kiss müük kasvas seoses uute purgitoodete turule toomisega 80% võrra eelmise aastaga võrreldes. Saku Gin Long Drink sarja turuosa suurenes tänu uutele toodetele aastaga 10 turupunkti võrra ehk 13%-ni koguturust. Saku Õlletehas jätkas 2003. aastal aktiivset tootearendust. Vastusena plastikpakendi populaarsuse jätkuvale kasvule õlleturul toodi oktoobris 2003 turule Presidendi Pilsner ja Presidendi 8 plastikpakendis. Seoses eriti kangete õllede segmendi tõusuga sisenes ettevõte märtsis segmenti tootega Presidendi 10, tõstes seeläbi vastavas segmendis oma turuosa. Hooajaõllena toodi turule suveperioodil uuenduslik Saku on Ice Tequila. Ärikulud jäid aasta varasemaga võrreldes praktiliselt samale tasemele, kahanedes 1,7 miljoni krooni ehk 0,4% võrra. Kulud kaupadele, toormele, materjalidele ja teenustele kasvasid 20,7 miljoni krooni võrra, seda peamiselt purgitoodete mahu kasvamisele aastaga 4,3 miljoni liitri võrra. Samal ajal vähenesid mitmesugused tegevuskulud 20,6 miljoni krooni võrra. Siinjuures kahanesid enim reklaamikulud, milles saavutati kokkuhoid ennekõike efektiivsuse kasvu arvelt. Kulusid aga hoiti kokku ka kõigis teistes tegevuslõikudes. Alates 2003. aastast kajastatakse ringleva taara käive netoefektina muude äritulude või muude ärikulude all, vastavalt sellele, kas taara ostu ja müügi vahena teenitakse kasumit või kahjumit. Seetõttu on vähendatud ka 2002. aasta võrreldavaid andmeid äritulude osas 328,2 miljoni krooni võrra. Ettevõtte ärikasum 2003. aastal oli 63,4 miljonit krooni, mis on 23,2 miljonit krooni ehk 57,6% enam kui sellele eelnenud aasta vastav näitaja. Puhaskasum moodustas 2003. aastal 54,8 miljonit krooni, mis on 20,3 miljonit krooni ehk 59,1% enam kui vastavalt raamatupidamise toimkonna juhendite muudatustele võrreldavatele alustele korrigeeritud 2002. aasta vastav näitaja. Puhaskasum aktsia kohta oli 2003. aastal 6,85 krooni. 2003. aastal investeeris Saku Õlletehas põhivarasse 33,5 miljoni krooni, millest suurima osa moodustasid investeeringud tootmisse ja laboratooriumi arengusse, siinjuures peamiseks investeeringuks oli PET (plastikpudelite) villimisliini paigaldus, millega alustati 2003. aastal ning mis viidi lõpule 2004. aastal. Ettevõttes töötas 2003. aasta lõpu seisuga tähtajatute lepingute alusel 245 töötajat, aasta keskmine töötajate arv oli 247. Saku Õlletehase alguseks loetakse 1820. aasta oktoobris Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt rajatud õllepruulikoda. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
HELSINGI-LAEVADEL
HAKATAKSE PAGASI KAALU PIIRAMA
27.02.2004 
Teenusepakkujad plaanivad kehtestada Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel laevadel pagasi maksimaalse kaalu limiidi. Piirangud puudutavad ilma autota reisijaid, vahendas Helsingin Sanomat raadio YLE uudiseid. Tallink, Nordic Jet Line ja Linda Line kavatsevad kehtestada kaalupiirangu alates maikuust ning selle suurus on paarkümmend kilogrammi, ütles vedajate esindaja raadiouudistele. Teenusepakkujate väitel tingis limiidi seadmise turvarisk, et vältida lasti ülekaalu. Tõenäoliselt on kaalupiirangu üks eesmärk ka suurendada laevadelt ostetava alkoholi jms hulka. (EPL Online) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
27.02.2004 Carlsberg ostab Orkla välja Taani õlletootja Carlsberg ostab Norra Orklalt välja selle 40% osaluse ühisettevõttes Carlsberg Breweries, mis loodi vähem kui neli aastat tagasi. LHV ostis kolmandiku Leedu õlletootjast Investeerimispank LHV ostis 30,67 protsendilise osaluse Leedu õlletootjas
Kauno Alus.
Tartu Õlletehase õlle müük kahanes Tartu Õlletehase kogumüük möödunud aastal kasvas, kuid õlle müük ning turuosa Eestis kahanes. Saku Õlletehase turuosa õlleturul kukkus 42,5%ni Saku Õlletehas teatas börsile, et müüs möödunud aastal Eesti turule 41,2 miljonit liitrit õlut, olles 42,5% suuruse turuosaga turuliider. (ÄP Online) vaata lisaks:
MAAILMA SUURIM KOLLEKTSIOON MÜÜGIS! 
27.02.2004 eBays müüakse kuni 29. veebruarini Guinnessi rekordit väärinud maailma suurimat pudeliõllekollektsiooni. Kogus on 12881 pudelit õlut 2467 õlletehaselt 155 riigist (k.a. 29 Eesti õlut). Alghinnaks on 85000 eurot ehk üle 1,3 miljoni EEK, sellele lisandub u. 13 000 EEK transpordikulu. Vaata lähemalt: http://cgi.ebay.de/ws/eBayISAPI.dll?ViewItem&item=3275588796&category=54993 (EBG)
HAAPSALU VALIS OMA JUUBELIÕLLE JA -LIMONAADI PÄRNUST 27.02.2004 
Haapsalu äripäevadel osalenud hääletasid Pärnu õlletehases toodetavate õllede hulgast oma lemmikõlle, mida hakatakse müüma Haapsalu õlle nime all, samasugune protseduur toimetati siinsete limonaadidega. AS Pärnu Õlu viis müügi- ja kontaktmessile “Haapsalu äripäevad” proovida enamiku oma toodangust. Täiskasvanud mekkisid õllesid ja lugesid maitsvaimaks Õllekuninga. Lapsed aga pidasid kõige suupärasemaks õunalimonaadi. Pärnu Õlle juht Kalev Männe ütles, et näiteks Haapsalu linnapea Teet Kallasvee maitses Õllekuningat esimest korda ja pidas seda igati heaks märjukeseks. Haapsalu tähistab tänavu oma 725. aastapäeva, äripäevad oli üks juubeliüritustest. Pärnu Õlu on juubeliürituste sponsor, millel ühtlasi avaneb Haapsalu õlle ja limonaadi arvel võimalus oma tootmist laiendada. Haapsalu ja Pärnu Õlu said kokku tänu juubeli projektijuhile Piret Hallik-Sassile. Hallik-Sass töötab Pärnus, kuid on kunagine haapsallane. Kümmekonna aasta eest töötas ta selles kuurortlinnas haridus- ja kultuurinõunikuna. Tema ajal algatatud üritused on osutunud elujõulisteks, mullu oli neil kümnes aastapäev. “Kui ma Pärnus märkasin, kuidas õlletehas tegi oma suvekaubanduse laiendamise nimel suurt tööd ja siis ükskord Haapsalus nende valgusreklaami nägin, tekkis mul mõte õlletootjaid kuidagi linna juubeliga siduda,” rääkis Hallik-Sass. Esimese sammuna sai Männe kutse Haapsalu Sõprade Klubi üritusele. Kunagised haapsallased, praegu tuntud poliitikud ja ärimehed, kohtuvad regulaarselt Tallinnas Ühispanga peakontoris. Panga juht Ain Hanschmidt on samuti Haapsalust pärit. Tänavustel Haapsalu äripäevadel oli kohal kogu Pärnu Õlle juhtkond. Männe ütles, et parimaks hääletatud Õllekuningast valmistab Pärnu Õlu eripruuli. Müüki läheb see nii elusa kui pastöriseeritud õllena. Hallik-Sass avaldas lootust, et Haapsalu linn saab oma Pärnus valmistatud vaadiõlle juba veebruari lõpul Tallinna turismimessile kaasa võtta. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
PÄRNU ÕLU HAKKAS VAPRUSE JALGPALLIKLUBI PEASPONSORIKS 27.02.2004 
Aktsiaselts Pärnu Õlu ja jalgpalliklubi Vaprus sõlmisid koostöökokkuleppe, mille kohaselt saab õlletehasest kahe järgmise aasta jooksul jalgpalliklubi peasponsor. Tänavu Eesti meistrivõistluste teises liigas mängiva Vapruse jalgpalliklubi esindusmeeskonna särgile tuleb seetõttu algaval hooajal Pärnu Õlle logo, õllemeistritelt saab toetust ka Vapruse suvine noorteturniir Umbro Cup. Pärnu Õlle juhataja Kalev Männe sõnade kohaselt otsustas firma toetada Pärnu linna esindusmeeskonda, kuna õlletehas näeb, et nii jalgpall kui kohalik õlu on Pärnus arenevad asjad. Männe oli kindel, et Pärnu jalgpall tõuseb tulevikus teisest liigast kõrgemale tasemele ja ka pealtvaatajate huvi mängu vastu kerkib. “Me võiksime toetada ka näiteks Kohtla-Järve piirkonda, kuid tahame olla Pärnu-kesksed,” seletas Männe. “Toetame Pärnu võistkonda, kes võib tulevikus linnale au ja kuulsust tuua.” Järgmiseks aastaks esiliigakohta sihtiva Pärnu jalgpalliklubi Vaprus tegevdirektori Rain Põldme sõnul on õlletehase toetus klubile suureks abiks. “Loodame, et teisedki linna ettevõtted soovivad edaspidi kaasa aidata Pärnu jalgpalli kõrgemale tasemele viimisel,” lausus Põldme. Varem on Pärnu Õlu linna spordielus toetanud kohalikku korvpalli ja pakkunud lasteüritustel limonaadi. (Pärnu Postimees) vaata lisaks:
A.
LE COQ TOOB TURULE PLASTIKPUDELIS ÕLLE
27.02.2004 
“Juba Jaanuaris tõime turule uue kaubamärgi Disel, mis on tarbijate poolt väga hästi vastu võetud. Seetõttu on antud kaubamärgi laiendamine plast-pudeli segmenti igati loogiline jätk, et pakkuda tarbijale suuremat mugavust”, ütles AS A.Le Coq’i juht Tarmo Noop. “Plastpudelil ehk PET-õllede turg arenes 2003.aastal jõudsalt, moodustades aasta lõpus 18% õlleturust. A.Le Coq kui õlleturu suurtegija puudus sellest segmendist täielikult. Selleks, et püsida konkurentsis ja olla edukad, peame olema tugevad kõikides segmentides”, kommenteeris Noop põhjusi plastpudelis õlle tootmise ja müügi alustamiseks. “Tulevikus ennustame siiski PET-õllede osakaalu langust, mis on seotud õllepudelile tagatisrahasüsteemi rakendumisega eeldatavasti 01.04.2004. Antud muudatus lihtsalt viib klaaspudelis õllede hinna oma olemuselt madalamaks kui plastpakendis, mis avaldab õlleturule kindlalt mõju. Samas on ka selge see, et ega plastpudelis õlled turult ei kao, nende argumendiks jääb tõenäoliselt suurem mugavus tarbijale”, lisas Noop. Eesti Õlletootjate Liidu andmetel kujunes 2003. aastal õlleturu kogumahuks 88948 mln liitrit. A.Le Coq oli 2003. aasta viimase kvartali seisuga üle 35%-lise turuosaga Eesti suuruselt teine õlletootja, müües erinevaid õllesorte kokku 34,3 mln liitrit. Lisaks Diselile ja Turbo Diselile toodab A.Le Coq veel 10 erinevat õllesorti. (Tartu Õlletehas) vaata lisaks:
MEEDIAARVUSTUS:
VAADATES VÕIB KA VALUS OLLA
Priit Rajalo, reporter 27.02.2004 Uue õllemargi Disel reklaamid televisioonis Meenub üks film Mel Gibsoniga peaosas, kus pahad mehed lõid tal vasaraga betoonpõrandal ühekaupa kaks varvast sodiks. Tahtmatult tekkis mullegi näole valugrimass ning jalalihased tõmbusid pingule. Samasugune ai-tunne tekkis, kui televiisorist tuli Tartu õlletehase uue õlle Disel reklaam. Mees teeb saumikseriga endale kokteili ning hakkab pärast vuristamist mikseri tera otsast sinna jäänut limpsima. Pistab siis mikseri otsa üleni suhu ning äkki käib «vurrr». Mees maigutab suud, sülitab mingi tükikese (tõelises elus oleksid need arvatavasti keeletükid) suust ning jätkab kokteili tegemist. «Mehed ei nuta» teatavad reklaami viimased sekundid. Teises reklaamis lamab autoremontija selili maas, kui temast sõidab üle kobakas dzhiip. Mees pühib vaid tunkedelt tolmu ja pahvib suitsu edasi. Saku õlletehas reklaamib Rocki õlut kui karmide meeste jooki - reklaamides on nahktagidega tsiklimehed, Harley Davidsonid. Disel on Rocki Tartu-poolne konkurent ning tahab olla veelgi karmimate meeste kesvamärjuke. Aga kui palju on neid mehi, kes saumikseriga suus mikserdades teist nägugi ei tee või kellel pärast dzhiibiga ülesõitmist pole muud häda, kui et riided tolmused? Kui juba neid reklaame on valus vaadata, mis siis veel tegelikkuses selliseid asju üle elades võiks olla. Eks ajal, mil tuimastust ei tuntud või polnud seda käepärast, lõiguti ka jäsemeid otsast nii, et enne joodeti opereeritavale kõvasti viina sisse. Loodan väga, et Tartu õlletehase reklaam ei taha öelda: piisavalt Diselit juues muutud sa nii kuulikindlaks, et mikserda või keel otsast, valus ei ole. (Postimees) vaata lisaks:
NÄITEID
EUROOPA KOHTU TEGEVUSEST
27.02.2004 1. Euroopa Kohus on järjekindlalt kõrvaldanud tõkkeid, mida üksikud riigid on üritanud vabakaubandusele seada. Saksamaa takistas 1516. aastast pärit seadusele (Reinheitsgebot, puhtusenõue) viidates õlle importimist. Viidatud seadus sätestas, et õlu (Bier) võib sisaldada vaid vett, linnaseid ja humalat. Kuna mingisuguseid keemilisi säilitusaineid ei tohtinud kasutada, oli õlle, välja arvatud Guinness, importimine Saksamaale praktiliselt võimatu. Euroopa Komisjoni arvates oli tegu tollivälise kaubanduspiiranguga ja ta soovis, et Saksamaa piirangust loobuks. Saksa valitsus selgitas, et keskmine baierlane joob aastas 235 liitrit õlut ja vajab seetõttu tingimata kemikaalivaba kaupa, kuid see jutt kohtule ei lugenud. Euroopa Kohus leidis, et baierlane teab ise, mida juua ja mida mitte, ning talle tuleb tagada valikuvõimalus. Seega oli Saksamaa sunnitud kohtu otsusel piirangust loobuma. 2. 1999. aasta juunis otsustas Euroopa Kohus, et Soome mure oma elanike tervise ja avaliku korra pärast õigustab alkoholiimpordi keeldu nendele Eestist või Venemaalt tulijatele, kelle reis kestab alla 20 tunni. Nendest kahest juhtumist esimesel juhul on tegu liikmesriikide vahelise kaupade liikumisega, teisel juhul aga liikmesriigi ja mitteliikmesriigi suhetega. Allikas: Paavo Palk, «Euroopa ühendamise lugu» Lähemalt Euroopa Kohtu lahenditest loe Julia Laffranque’i koostatud kaheköitelisest kogumikust «Euroopa Kohtu lahendid». (Postimees)
SAKU ÕLLETEHAS INVESTEERIS PLASTIKPUDELITE VILLIMISSEADMESSE 27.02.2004 
Saku Õlletehas investeeris plastikpudelite villimisseadmesse ning alustab plastikpakendis Saku Gin Long Dringi tootmist Saku Õlletehas investeeris plastikpudelis jookide villimisseadmesse eesmärgiga laieneda plastikpakendis jookide turul. Seoses uue liiniga alustab ettevõte Saku Gin Long Dringi valmistamist suurtes plastikpakendites, eesmärgiga suurendada long dringi müüki aastas miljoni liitri võrra. Investeeringu kogumahuks oli 23 miljonit krooni, mis sisaldab kõrgsurve kompressorit, pudelipuhujat, monoblokki koos loputaja, villija ja korkijaga, etikettimisaparaati ning pakendajat. Samuti laiendas ettevõte investeeringu raames villimistsehhi koos töötajate olemeruumidega. Plastpudelite villimisseadme võimsuseks on üle 7000 pudeli tunnis, mis katab ettevõtte plastpudelis toodangu vajaduse. Seoses uue liini paigaldamisega jätkab Saku laienemist plastikpakendites jookide turul, alustades greibi ja mango-passioni maitselise Saku Gin Long Dringi tootmist 1,5 liitrises plastik pakendis. “Eelmisel aastal investeeris Saku Õlletehas oma purgivillimise liini, võites uute purgitoodetega siidri- ja gin long dringi turgu. Tänavu aastal tuuakse purgitoodetele juurde plastpakendis sarjad, “ märkis Saku Õlletehase turundusdirektor Karin Sepp. “Viimase poole aasta jooksul on Saku Õlletehas laienenud plastikpakendis toodetega joogiturul laiemalt. Eelmise aasta teisel poolel sisenes ettevõte plastikpakendis toodetega kalja- ja limonaaditurule ning on tänaseks päevaks toonud plastikpakendis turule õlled, siidrid ja long dringid. “ Saku Gin Long Drink on olnud ainus tõusutrendi näitav kaubamärk purgi gin long drinkide segmendis, kahekordistades eelmisel aastal oma turuosa. Saku Õlletehas sisenes klassikalise greibimaitselise Saku Gin Long Dringiga turule eelmise aasta augustis. Gin long dringi turg tervikuna kasvab Sepa sõnul endiselt kiiresti, moodustades uuringufirma AC Nielsen andmetel 2003. aastal kokku 7 miljonit liitrit. Plastikpakend Eesti turul kasvab kõikige joogigruppide lõikes. Viimasel aastal on kasvanud nõudlus suurtesse, 1,5-liitristesse plastpudelitesse villitud gin long dringi järele, moodustades uuringufirma AC Nielsen anmetel 2003. aastal 39% koguturust. Saku Õlletehasel on ainukese kodumaise tootjana klaaspudeli-, purgi-, vaadi- ja plastikpudelis toodete villimise seadmed. Saku Õlletehase prioriteet on Eesti vanima õlletehasena eelkõige õllede tootmine ja müük. Viimaste aastate jooksul on ettevõte sisenenud siidri, long dringi, kalja ja limonaadi turule. Samuti laienenud mineraalveeturul. Samuti turustab Saku Õlletehas Eestis karastusjoogisarja Zingo ning Pepsi Co. tooteid. Saku on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2003. aasta seisuga 43% suurust turuosa. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
TURISTID OSTAVAD EESTIST 400 MILJONI EEST ALKOHOLI 27.02.2004 
Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) möödunud aasta uuringu järgi kulutasid turistid mullu alkoholile 400 kuni 415 miljonit krooni, pool sellest rahast kulus viinale. Turistide alkoholiostud moodustavad alkoholi jaekäibes 15 kuni 16 protsenti. Turistide alkoholiostude kogumaht oli mullu 1,3 miljonit liitrit 100-protsendiliset alkoholi. Üks turist ostis keskmiselt 15,6 liitrit alkoholi, 12,6 liitrit õlut ja 1,2 liitrit viina. Teisi sorte osteti tunduvalt vähem. Enamostetud viinad olid Viru Valge, Saaremaa ja Koskenkorva ning õlled Saku Originaal, A.Le Coq Premium ja Koff. Turistide alkoholi ostumahu väljaselgitamisel tugineti Turismiagentuuri turistide arvu statistikale, tollistatistikale ja EKI läbiviidud pealinna alkoholikaupluste juhatajate küsitlusele. (PM Online) vaata lisaks:
JOO. MÕÕDUKALT. SIIS ON SÜDA TERVE 
27.02.2004 Mõõduka alkoholitarbimise südamele kasulikud omadused võivad olla seotud selle suutlikkusega leevendada põletikku, näitab uus uurimus Täiskasvanutega läbi viidud uuring näitas, et kerge alkoholitarbimine on seotud kahe südamehaigustega seotud põletikulise proteiini - interleukiin-6 ja C-reaktiivse proteiini - madalama tasemega veres, kirjutasid teadlased raportis Ameerika Südameliidu ajakirjale Circulation. Mitmed uuringud on näidanud mõõduka alkoholitarbimise kasulikkust südametegevusele. Vastne uuring võib selgitada, miks see nii on, märgib YahooNews. Dr. Stefano Volpato Itaalia Ferrara ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid uuringu käigus 2574 vanema inimese näitajaid. (delfi.ee) vaata lisaks:
CARLSBERG LAIENEB 27.02.2004 
Pärast Saksa õlletootja Holsten ülevõtmist tahab Taani õlletootja Carlsberg Saksamaa õlleturul veelgi laieneda, kirjutab Saksa ajakiri Focus. Carlsbergi juhatuse esimees Nils Andersen ütles ajakirjale, et maailma suuruselt viienda õllekontserni Carlsberg nõukogu on ülevõtmisteks eraldanud veel 1,5 miljardit eurot. Ülevõtmiste kese on juhi sõnul Saksamaal. Eriti on Carlsbergile Saksa turul silma jäänud õlletootja Jever ja Berliner Pilsener, mis kuuluvad gruppi Brau und Brunnen. Anderseni sõnul alustatakse läbirääkimistega veebruari lõpus. Kontserni Brau und Brunnen AG ülevõtmist kaalub ajakirja andmetel ka maailma suurim õlletootja Anheuser-Busch Cos Inc. (ÄP Online) vaata lisaks:
TEADUSLIKULT
TÕESTATUD KÜLGELÖÖMISLAUSED
27.02.2004 Teadlased on uurinud, millistest külgelöömislausetest on kasu, millistest mitte. Testimisel jõudsid esiritta: «Tere!» - edu 97%. «Kas tahaksid veel üht õlut?» - 91%. Enda tutvustamine - 88%. Paned jaki baaripukile ja ütled: «Saad sa mind aidata? Hoia palun sellel silm peal, kuni ma tualetis käin.» - 85%. «Mul on natuke piinlik seda öelda, aga ma tahaksin sinuga tuttavaks saada.» - 82%. «Kas sul kella on?» - 81%. Selle asemel et küsida, mis tööd mees teeb, küsi, mida talle meeldib teha - 78%. «Kas tohin sinuga paar minutit rääkida? Üritan üht inimest maha raputada.» - 76%. «Mis sa sellest bändist/toidust/filmist arvad?» - 70%. (Daily Mirror / SL Õhtuleht)
ÕLLETOOTJAD
JOOKSEVAD TURISTIDELE TORMI
27.02.2004 Eesti õlletootjad loodavad Euroopa Liitu astumisel turistidele võrreldes praegusega topeltkoguse õlut kaasa müüa. Euroopa Liidu laienemisel peaks õlletootjate hinnangul Eestist turistide poolt välja viidava õlle maht kasvama üle kahe korra. Lubatud õlle riigist väljaviimise kogus suureneb ELiga liitumisel praeguselt 15 liitrilt 110 liitrile inimese kohta. Eesti õlletootjad laiendavad praegu tooteportfelle, lisades nn ekspordikohvrites müüdava õlle sortimendile aina uusi nimetusi. Saku Õlletehas läks veelgi kaugemale: juunis peaks Tallinna reisisadama D-terminali juures uksed avama kahe tärni hotell, millel nimeks Saku Rock Hotell. Uus hotell pakub ekskursiooni Saku Õlletehase õllemuuseumisse, hotelli tervitusjoogiks on “hea Eesti õlu”. “See on üks esimesi ja huvitavamaid koostööprojekte õlletehase ja hotelli vahel,” ütles Saku Õlletehase suhtekorraldusjuht Kristina Seimann. Küsimusele, kuidas A. Le Coq turiste püüdma hakkab, vastas Noop, et “Eks oma õnged ja oma konksud on meilgi välja visatud, täpsemaid plaane ma ei avalda, võin vaid öelda, et suurendame oluliselt purgiõlle sortimenti.” “Ega me tegelikult ju ei tea, kui palju turist õlut kaasa viima hakkab, kuid kaks korda peaks see number kasvama küll,” lisas Noop. Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga võib ette näha turistide nõudluse kasvu suurenemist. “Turistidele sobivasse 0,3-liitriste purgiõllede kohvrisse on peale põhimargi Saku Originaal pandud juba Saku Tume, Saku on Ice ja Saku Rock, plaane on veel ja erinevaid,” lisas Remmel. Samuti aitab Euroopa Liiduga ühinemine arendada Saku eksporti Soomes, kus Saku Tume on enim ostetud tume importõlu. Pärnu Õlu nõukogu esimees Charlie Viikberg tahab turiste püüda eelkõige tehase “tagahoovis”. “Tahan, et Pärnu õlut saaks Pärnu linnas osta igalt tänavanurgalt,” ütles Viikberg. Ka Pärnu õlletehas kavatseb Viikbergi sõnul oma toodangut Soome eksportima hakata, hetkel käivad läbirääkimised mitme võimaliku koostööpartneriga. Eesti õlleturu kogumaht oli möödunud aastal 97 miljonit liitrit, säilitades üpris külma ilma tõttu sama taseme 2002. aastaga, teatas Eesti Õlletootjate Liit. 2003. aastal oli suurim, 42,5protsendiline turuosa Saku Õlletehasel, Tartu Õlletehase osaks jäi 35,4 protsenti turust. Kumbki on pisut kaotanud võrreldes aasta varasema perioodiga. Kahele suurele järgnesid Viru Õlu, Pärnu Õlu, Nigula Õlu, Saaremaa Õlletehas ning Sillamäe Õlletehas. Import hõivas eelmisel aastal Eesti turust 8,3%. Importõllede turuliider on Obolon, plastiktaaras ja esimene suhteliselt odav õlu Eestis. Oboloni turuosa tõusis kuni juulini, kuid õige pea tulid ka Eesti tootjad plastiktaaras odava õllega turule ning aasta lõpuks Oboloni osatähtsus langes. “Julgen ennustada, et sel aastal hakkab importõlle osakaal Eesti turul langema,” ütles Eesti Õlletootjate Liidu juhatuse esimees Jüri Kert. Saku Õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel ütles, et kuna 2003. aastal tõusis märkimisväärselt odavama klassi ja kangete õlle, eelkõige plastikpakendis õlle segment tervikuna, siis sarnaselt paljude teiste tootjatega nende turuosa vähenes. Vastusena plastikpakendi populaarsuse jätkuvale kasvule tõi Saku novembris turule suures plastikpakendis Presidendi Pilsneri ja Presidendi 8. Tootega Presidendi 10 sisenes ettevõte aga eriti kangete õllede turule. Pärnu Õlu nõukogu esimees Charlie Viikberg ei ole möödunud aasta tulemustega rahul. “Koduturg oli väga vilets, ma olen tõsiselt üllatunud,” ütles Viikberg. Sel aastal tahab Pärnu tehas Viikbergi sõnul müügimahtu kahekordistada. 2003. aastal jagunes Eesti õlleturg pakendite lõikes järgmiselt: 64% klaaspudelis õlled, 15% purgiõlled, 14% plastpudelis õlled ja 7% vaadiõlled. (Äripäev) vaata lisaks:
LEITI PILT PÄRNU 19. SAJANDI VAATEGA 
27.02.2004 Kolimise käigus ilmus Pärnus päevavalgele akvarell, millel on natuuritruult kujutatud Pärnu panoraam, nagu see nägi välja ühel suvel ajavahemikus 1893-1900. 23x30,5 sentimeetri suuruse maali praegune omanik on Leo Karu. “Pilt juhtus mulle näppu eluaset vahetanud tuttavat kolimisel abistades,” rääkis Karu. “Et see töö mulle meeldis, kinkis tuttav pildi mulle.” Muinsusarhitekt Rein Raie tõdes, et tegu on väga elutruu linnapanoraami kujutamisega. “Kusjuures nähtavad hooned lubavad töö küllaltki täpselt ajaliselt dateerida,” märkis ta. Raie täpsustas, et kunstnik ei ole linnapanoraami maalinud enne 1893. aastat ega hiljem 1900. aastast, sest 1893. aastal valmis pildil nähtav Eliisabeti kiriku põiklööv, aga pildil pole kujutatud aastatel 1900-1902 ehitatud tütarlaste gümnaasiumi hoonet, kus praegu asub Vanalinna põhikool. Seetõttu on pildi paremal serval näha Pulsti linnase- ja õlletehase kaht kivihoonet, mis on tänase päevani säilinud ja millest ühes asub praegu Sütevaka humanitaargümnaasium. Vasakus servas näeme Nikolai kirikut, mis sõja ajal põles ja hiljem maatasa lammutati. “Selline pilt avanes kunstnikule kuskil praeguse Ringi tänava kohal,” ütles Raie. “Ees olev põndak on jäänus Merkuuri bastioni muldkehast, millest hiljem kujundati Munamägi.” Kunstnik on jäädvustanud ka puitsillakese, mis, kui see üldse seal kunagi oli, viis üle pooleldi kinni aetud ja rohtu kasvanud vallikraavi, mille järgi hiljem hakkas looklema Ringi tänav. (Pärnu Postimes) vaata lisaks:
EESTIS JOODI MULLU 97 MILJONIT LIITRIT ÕLUT 
04.02.2004 Eestis osteti ja joodi mullu ära 97 miljonit liitrit õlut, see on peaaegu sama kogus, mis tunamulluselgi aastal. Eesti õlleturu 2003. aasta kogumahuks ehk akumuleerituna jaanuar kuni detsember kujunes 97 miljonit liitrit, säilitades kokkuvõttes praktiliselt sama taseme võrreldes eelmise aastaga. 2002. aasta õlleturu mahuks oli 96,9 miljonit liitrit, teatas Delfile Eesti Õlletootjate Liit. 2003. aasta esimesel poolel seoses külma ilmaga kevad-suvel kodumaine õlleturg kahanes, jäädes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seitse protsenti väiksemaks. Üheksa kuu seisuga jäi turg mullusele alla kolme protsendi võrra, olles seoses ilma soojenemisega suve teisel poolel mahajäävust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähendanud. Neljandas kvartalis jätkas õlleturg kasvu eelkõige tänu odavama klassi õllede müügimahu suurenemisele ning hinnakampaaniatele turul, mille tõttu saavutas turg aasta lõikes kokku sama mahu, mis eelnenud aastal. Eesti õlleturg jagunes 2003. aastal Eesti Õlletootjate Liidu andmete põhjal järgmiselt: turuliider on Saku Õlletehas 42,5 protsendiga, Tartu Õlletehas 35,4; Viru Õlu 10,2; Pärnu Õlletehas 2,4; Viru Nigula 0,8; Saaremaa Õlletehas 0,4, Sillamäe 0,1 protsendiga ning import oli 8,3 protsenti. 2002. aastal jagunes kodumaine õlleturg Eesti Õlletootjate Liidu andmetel järgmiselt: turuliider oli Saku Õlletehas 46,2; Tartu Õlletehas 36,8; Viru Õlu 7,4; Pärnu Õlu 2,8; Viru Nigula 1,5, Saaremaa 0,5, Sillamäe 0,1 ning import 4,6 protsendiga. 2003. aasta jooksul tõusis odavama klassi õllede osakaal koguturul, mistõttu suurenes perioodi jooksul nii odavama klassi imporditud kui ka kodumaiste odavama klassi õllede osakaal turust. Vastavalt odavama klassi õllede segmendi suurenemisega on tõusnud ühekordsete pakendite, eelkõige plastpakendi osakaal õlleturul ning seda pudeliõllede arvelt. 2003. aastal jagunes Eesti õlleturg pakendite lõikes järgmiselt: 64 protsenti klaaspudelis õlled, 15 purgiõlled, 14 plastpudelis õlled ja seitse protsenti vaadiõlled. (delfi.ee) vaata lisaks:
PUBI
PAKUB PÜSIKLIENTIDELE MATUSEPAIKA
02.02.2004 Enamik Briti pubisid pakub klientidele õlle kõrvale noolemängu või paki pähkleid, kuid ühel peremehel on varuks midagi kestvamat - viimne puhkepaik. Manchesteri lähedal asuva Church Inni püsiklientidel ei tarvitse oma lemmikpaigast lahkuda isegi siis, kui nende maapealsed päevad loetud saavad, sest kõrtsmik Julian Taylor rajas naaberkrundile kalmistu. “See mõte tuli mul siis, kui mu isa oli haige,” ütles Taylor, kes ostis pubi ja kõrvalasuva krundi 11 aasta eest. “Meie kõrts on kenas kohas künka tipus ja mu isa ütles, et talle meeldiks, kui tema matmispaigaks saaks alla orgu vaadata,” ütles Taylor. Kohalikele mõte meeldis ja nad on hakanud ka ise hauaplatse ostma. “Üks püsiklient palus koguni, et sõbrad käiksid pärast ta surma reede õhtuti kannuga ta haual - meenutamaks ta rõõmsaid õhtuid pubis,” ütles Taylor. (BNS) vaata lisaks:
ÕLLETOOTMINE KASVAS DETSEMBRIS JÄRSULT 
02.02.2004 Statistikaameti andmeil tootsid Eesti õlletehased mullu detsembris õlut 8,48 miljonit liitrit, mis on 37 protsenti enam kui 2002. aasta detsembris. Möödunud aasta novembriga võrreldes kasvas õlletootmine detsembris ligi 57 protsenti. Viina ja likööri-viinatooteid valmistasid Eesti alkoholitootjad detsembris 1,51 miljonit liitrit, mis on 0,7 protsenti enam kui 2002. aasta detsembris, kuid 9,6 protsenti vähem kui eelmise aasta novembris. (BNS) vaata lisaks:
ÕLU
OLEVAT EL-i UUTES LIIKMESRIIKIDES HEA
30.01.2004 Juhtiva majandusajakirja The Economist andmeil on eesti keel suguluses jaapani keelega. Majandusajakirja värske number annab 1. mail Euroopa Liiduga ühinevaid riike tutvustavas artiklis teada, et Uurali keelte hulka kuuluvad eesti ja ungari keel on omavahel kauges suguluses, eesti keel on sarnane soome keelele ning võib olla kauges suguluses jaapani keelega. Majandusajakirja hinnangul on piirkonna vaeseim riik Läti ja vaid Sloveenias on korralikud teed. Õlu olevat uutes EL-i liikmesriikides suurepärane, kuid rahvusköögid masendavad. (BNS)
ÕLU UJUTAS MAANTEE ÜLE 
30.01.2004 Venemaal Novgorodi oblastis põrkas neljapäeval (29.01 EBG) kokku kaks veokit, avariis hukkus üks autojuht, veokis olnud õlu aga ujutas üle maantee. Õnnetus toimus Kresttsõ rajoonis, föderaalmaantee Rossija 471 kilomeetril, kus veoauto Scania seni teadmata põhjusel vastassuunavööndisse kaldus ning põrkas kokku vastu tulnud Mercedese veokiga. Mercedese juht hukkus saadud vigastustesse sündmuskohal, Scania juht aga sai vaid kergemaid vigastusi, haiglaravi ta ei vajanud. Kokkupõrkel pudenes teele õlut vedanud Mercedese kogu last, tee kattus vedelikuga ning jäätus. Avarii ja tekkinud kiilasjää tõttu tekkis ummik. Õnnetuse põhjusi selgitatakse. (BNS) vaata lisaks:
A. LE COQ TOOB TURULE UUE ÕLLE DISEL
29.01.2004 A. Le Coq toob sel nädalal turule uue 5,2%-lise heleda õlle Disel. “Diseli turuletoomise eesmärk on laiendada tarbija valikuvõimalusi ja luua kangetele meestele uus omanäoline bränd. Usume, et hästi eristuv ja meeldejääv loovkampaania kutsub õllesõpru uut toodet proovima,” ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Õlletootjate liidu andmetel kujunes 2003. aastal õlleturu kogumahuks 97 miljonit liitrit. A. Le Coq oli 35,4protsendilise turuosaga eelmisel aastal riigi suuruselt teine õlletootja, müües oma erinevaid õllesorte kokku 34,3 miljonit liitrit. (EPL Online) vaata lisaks:
REISISADAMASSE
KERKIB SAKU ROCK HOTELL
29.01.2004 Vähem kui poole aasta pärast avab Tallinna reisisadama D-terminali kõrval uksed Saku Rock Hotell, pakkudes külalistele soodsat ööbimishinda, omapärast miljööd ning võimalust soodsalt õlut kaasa osta. Hotelli operaatorfirma Legendijuhtimise AS-i juht Tauri Sumberg ütles, et Tallinnas on vähe hotelle, millel oleks omapärane ning teistest eristuv nägu ning mis hakkaks silma ja jääks meelde ka pealinna külastavatele turistidele. “Üheks meie eesmärgiks ongi pakkuda midagi erinevat,” sõnas Sumberg. Seetõttu otsustas operaatorfirma seostada hotelli rockmuusikaga, mida rõhutab ka nimi. Lisaks hakkab sellisele suunale viitama hoone interjöör. “Rocki joon käib läbi kogu sisekujunduse, rõhutades seitsmekümnendate lõppu ning kaheksakümnendate algust. Klient ise valib, kas ta soovib ööbida Mick Jaggeri või David Bowie toas,” ütles Sumberg. “Selle projektiga kavatseme me minna väga efektiivseks. Näiteks võtame me kogu hotelli peale tööle vaid 25–30 töötajat,” ütles Sumberg. Tema sõnul pannakse töötajate valikul põhirõhk just noortele. Sumbergi sõnul kasvab hotellitubade pakkumine sel aastal Tallinnas hinnanguliselt 20 protsenti, seevastu nõudluse kasvuks oodatakse vaid 10 protsenti. Lisaks peab Sumberg plussiks seda, et partnerina on projekti kaasatud Saku Õlletehas. “Sellest tekib meil omapärane sünergia. Näiteks saame me Sakult nende tooteid natuke parema hinnaga.” Saku Õlletehase turundusdirektori Karin Sepa sõnul oli üheks põhjuseks, miks õlletootja hotelliprojektis kaasa lööb, see, et 1. maist tihenevad tõenäoliselt üle Soome lahe sõitvate õlleturistide read. “Seega on tegu meie toodete otsese reklaamiga,” lausus Sepp. Lisaks on Sepa sõnul õlleturistidel võimalik hotellist mugavalt Saku tooteid tagasisõiduks kaasa osta. Tauri Sumbergi sõnul on hotelli tugevuseks ka hind ning asukoht. Kahetärnihotellis hakkab öö Sumbergi sõnul maksma 900–1000 krooni. Kokku tuleb hoonesse 113 tuba, millest enamik on kahesed. “Näiteks D-terminali uksest kuni hotelli ukseni on vaid 67 meetrit. See teeb turistidele asja väga mugavaks,” märkis Sumberg, kelle sõnul kannatavad uue tegija kerkimisel eeskätt teised lähinaabrusse jäävad hotellid. Reval ExpressHoteli tegevdirektori Karin Põldma hinnangul avaldab uue konkurendi tulek kindlasti mõju ka neile, kuna Saku Rock Hotell tuleb täpselt samas hinnaklassis ExpressHoteliga. Lisaks on tugevaks argumendiks uue hotelli asukoht. “Samas on iga konkurendi tulek tervitatav. Konkurents kasvatab kõiki osapooli,” ütles Põldma. Tema sõnul ei pruugi konkurentsi tihenemine siiski väga oluliselt välja lüüa suvel, hotellimajanduse kõrghooajal. Oma eeliseks peab ExpressHoteli juht püsikliente. Reval ExpressHoteli täitumus on jaanuaris olnud keskmiselt 40 protsenti. “Eelmise aasta keskmine täitumus oli meil 71 protsenti, mis on Tallinna hotelliturgu arvestades hea tulemus,” sõnas Põldma. Hetkel on Saku Rock Hotelli hoonekarp räämas olemisega, kuid Sumbergi sõnul kavatsetakse hoone külastajatele avada juba juuni alguses. Seda, kui palju läheb kogu hotelliprojekt kokku maksma, Sumberg ei öelnud. Legendijuhtimise AS-i omanikeringi kuuluvad hotelliärimees Tarmo Sumberg ning Alta Capital, mille üheks omanikuks on AS Klementi juht Toomas Leis. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ALKOHOLI SISSEVEO PIIRANGUD REISIJALE LEEVENEVAD KUNI 18 KORDA 27.01.2004
Euroopa Liiduga (EL) liitudes võib reisija Eestisse tuua 18 korda enam õlut kui praegu, mitu korda leevenevad ka teiste alkohoolsete jookide normid, kirjutab Äripäev. ELi tolliterritoorium on määratletud Euroopa Nõukogu määrusega kehtestatud ühenduse tolliseadustikus. Üldjuhul on ühenduse tolliterritooriumiks ELi liikmesriikide territoorium. “Seega, kui EL mingi liikmesriigi reisija reisib vaid liikmesriikides, siis ei välju ta ühenduse tolliterritooriumilt, mistõttu ei pea tollile ka soetatud kaupa deklareerima,” selgitas tolli- ja maksuameti pressiesindaja Aivar Pau. Kuid alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiviga, on määranud piirnormid. Kui teisest liikmesriigist Eestisse saabuval reisijal on eelnimetatud tooteid kaasas üle piirnormide, tuleb piirnormi ületavate alkoholi ja tubakatoodete eest tuleb Pau sõnul tasuda aktsiis. Aktsiisi tasumiseks tuleb piirnormi ületavad kaubad Eestisse saabudes deklareerida reisija deklaratsioonil. (EPL Online) vaata lisaks:
JALGPALLIHAIGED NÕUAVAD ROHKEM ÕLUT 
26.01.2004 Raskustes Saksa jalgpalliklubid on esitanud jalgpalliliidule FIFA-le taotluse pikendada poolaeg viie minuti võrra, et neil oleks võimalik müüa rohkem õlut ja vorstikesi. Bundesliga tahab praegust 15-minutilist poolaega pikendada 20 minutini, teatab Ananova. Bayer Leverkuseni ärijuhi Wolfgang Holzhaeuseri sõnul on praktika näidanud, et 15 minutit ei ole vorsti ja õlle ostmiseks piisav aeg. Werder Bremeni turundusjuht Manfred Müller ütles, et aega, mil jalgpallisõbrad staadionil on, tuleb pikendada ning et viieminutiline lisaaeg võimaldab oluliselt suurendada toitlustamisest saadud tulusid. Poolaja pikendamine võimaldaks suurendada ka reklaamitulusid ning Saksa televisioon saaks rohkem reklaame näidata. (delfi.ee) vaata lisaks:
SOOMLASED OSTAVAD KODUMAAL VÄHEM ÕLUT 
26.01.2004 Soomes müüdi eelmisel aastal 834,9 miljonit liitrit õlut, mis kolm protsenti vähem kui 2002. aastal, teatas Soome õlletööstusliit. Kodumaist õlut müüdi 403,7 miljonit liitrit ehk 2,4 protsenti vähem kui aasta varem. Alko poodide õllemüük kahanes 9,4 ja restoranide õllemüük 4,8 protsenti, kirjutas Kauppalehti. Tõdeti, et edaspidi väheneb õllemüük veelgi, kuna paljud õlletarbijad hangivad Eestist kaks-kolm korda aastas oma põhitagavarad ja koduturult teevad ainult väikeoste. (ÄP Online) vaata lisaks:
PURJUS
ELEVANDID RAMMISID ELEKTRIPOSTI
23.01.2004 India kirdeosariigis Meghalayas surmava elektrilöögi neli riisiõllest purju joonud ja amokki jooksnud metsikut elevanti, kes paiskasid posti otsast alla kõrgepingeliinid, teatas üks ametnik teisipäeval. Elevandikari märatses pühapäeva õhtul, kui nad olid rünnanud kõrvalises piirkonnas mitut küla ning joonud kaaneta tünnidest riisiõlut. “Elevandid läksid õllest segaseks ning hakkasid rammima üht elektriposti,” ütles ametnik AFP-le. “Kõrgepingeliinid langesid elevandikarjale, surmates koheselt neli looma.” Ohvreid oleks võinud rohkemgi olla, kuid umbes 20-pealine kari lahkus hädaohtu tunnetades sündmuskohalt. Metsikud elevandid on ka varem Meghalaya ja Assami osariigi külades õlut rüüpamas käinud ning põhjustanud farmeritele ulatuslikku kahju. “Metsade raiumine ja nn elevandikoridoride läbilõikamine on sundinud neid elupaikadest lahkuma,” ütles Assani osariigi metsandusminister Pradyut Bordoloi. Viimase kahe aasta jooksul on elevandid tapnud Assamis ja Meghalayas vähemalt 180 inimest. Vihased külaelanikud on omakorda surmanud umbes paarsada elevanti. Viimane elevantide loendus neis kahes osariigis 1999. aastal näitas, et piirkonnas elab 7200 metsikut elevanti. Indias on neid ühtekokku umbes 10 000. (BNS) vaata lisaks:
ÄRIMEES PLAANIB TEHASE VAREMETESSE ÕLLESAALI 
23.01.2004 Ärimees Rein Kilk plaanib temale kuuluvatesse ja muinsuskaitse all olevatesse endise Tallinna tselluloosi- ja paberivabriku lagunenud hoonetesse rajada hiiglasliku õllesaali. Kilgi eestvõttel on suured menuõllekad avatud juba nii Tartus kui ka Pärnus. Kilk ütles Postimehele, et õllesaali rajamine bussijaama lähedale Tartu maantee äärde jääva tselluloosi- ja paberivabriku kinnistule on mõttekas ja see idee tuleks teoks teha. Tema sõnul on aga esialgu veel ennatlik rääkida sellest, kui suur ja milline õllesaal olema hakkab ning millal seda tegema hakatakse. Ärimees lausus, et saali rajamine peaks selgemaks saama sügiseks. Kilgi eestvõttel avati mullu Pärnus end Eesti suurima kõrtsina reklaamiv Pärnu kuursaal, kus on ligi 400 istekohta. 2000. aastal lasi aga ärimees Tartus asuva omaaegse menuka söögikoha Püssirohukeldri ümber ehitada 300 kohaga õllesaaliks. Mõlema õllesaali rajamisel lasi ärimees taastada ajaloolised hooned võimalikult nende algse väljanägemise sarnastena. Pankrotivarast endise tselluloosi- ja paberivabriku hooned ostnud Kilk on suutnud seni lagunevat hiigelkompleksi aastate vältel taastada vaid osaliselt ning on seda kujundamas eelkõige meelelahutuskeskuseks. Nii on hoonetekompleksi südames koha leidnud näiteks Zelluloosi spordiklubi jõusaali, aeroobikasaali ja saunaga, sõjalis-sportlikku meelelahutust pakkuv keskus Megazone, rula ja rulluiskudega sõitmiseks mõeldud skatepark, keeglisaal, ilusalong ja solaarium. Samuti on korda tehtud hoonetes mitmete firmade bürood ja laod. Siiski on mitmed endised tehasehooned jätkuvalt lagunemas ja räämas ning kuna lõhutud akendega majad asuvad linna ühe sissesõidutee Tartu maantee ääres, on need ka linnajuhtidele pinnuks silmas. Nii pöördus linnavalitsus jaanuari alguses kultuuriministeeriumi poole muinsuskaitse all olevate ehitiste korrastamise ja nende säilimise tagamiseks. Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas nimetas ühe näitena häbiväärses korras olevatest kaitsealustest hoonetest ka tselluloosi- ja paberivabriku hooneid. Vastavalt muinsuskaitseseadusele peab kultuurimälestise omanik tagama mälestise säilimise. Kui omanik talle pandud kohustusest kinni ei pea, võib valitsus algatada kinnisvara võõrandamise. (Postimees) vaata lisaks:
LÜHIUUDISEID
* Olvi juht lahkub
Soome õlletootjat Olvi Oyj paarkümmend aastat teeninud Markku Rönkkö vahetab mais töökohta, kirjutab Arvopaperi-online. * Heineken laieneb Hiinas
Hollandi õlletootja Heineken omandas tütarfirma kaudu 21% Hiina õlletootjast Guangdong Brewery Holdings, vahendab Wallstreet-online. * Õllekompanii Tinkoff rajab uusi tehaseid ja loob õllerestoranide
keti
Vene õllekompanii Tinkoff käive kasvas mullu võrreldes 2002. aastaga 4 korda 33 mln dollarini, teatab Interfax. * Carlsberg ostab Saksa õlletootja Holsteni
Taani õlletootja Carlsberg ostab Saksa õlletootja Holsteni, kirjutab Saksa majandusajaleht Handelsblatt. (ÄP Online) vaata lisaks:
VENE
ARMEE PÄÄSTAB JÕE PÕHJAST ÕLUT
23.01.2004 Vene armee saadeti appi nädal aega kestnud tulututele ponnistustele päästa Siberist Irtõshi jõe jää alt 10 tonni õlut, teatas uudisteagentuur Itar-Tass. Õllelaadungiga veoauto vajus läbi jää jõkke ja nädala jooksul ei ole seda kätte saada õnnestunud kuuel tuukril, 10 päästetöötajal ja eriolukordade ministeeriumi spetsiaalsel päästetankil. “Olukord ei ole arenenud ideaalstsenaariumi järgi,” tunnistas Tsherlakski rajooniülema asetäitja. Sündmuspaigas, mis asub Moskvast 2200 km kaugusel Omski lähedal, on 27 kraadi külma. Päästetöödele kulunud nädala jooksul lõigati jäässe sajameetrine koridor, et veok seda mööda kaldale tirida, kuid jõgi kandis auto koos laadungiga operatsioonipaigast eemale. Sõjaväelased on aga kindlad, et nemad saavad õlle jõest ühe päevaga kätte. (BNS) TÄIENDUS!
Vene sõjavägi päästis terve nädala kestnud päästeoperatsiooni käigus 10 tonni jäätunud Siberi jõkke kinni jäänud õlut, vahendas BBC. Veoauto õllelaadungiga uppus Omski lähedal külmunud jõge ületades. Juhil õnnestus vajuva auto kabiinist pääseda, kuid laadung uppus. Kuue sukelduja ja tanki abiga tõmmati õllevaadid uuesti kaldale, kuid auto ise jäi vee alla. Külm vesi ning kuni -27 kraadini ulatuv õhutemperatuur hoidis õlut tõenäoliselt riknemast ning tootja kavatseb selle soodushinnaga maha müüa. (PM Online) vaata lisaks:
TOLL PEATAS TARTU ÕLLETEHASE AKTSIISILAO TEGEVUSLOA 21.01.2004 
Maksu- ja tolliamet peatas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse nõuete rikkumise tõttu Tartu Õlletehase Tallinnas Kalmistu teel asuva aktsiisilao tegevusloa puuduste kõrvaldamiseni. Maksu- ja tolliamet tuvastas ameti pressiesindaja sõnul kontrollkülastustel Tartu Õlletehase aktsiisilattu, et selles ei peeta eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude lõikes. Samuti ei ole laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastavuses aktsiisikauba liikumist kajastavate saatedokumentidega ning aktsiisilao laopinda on tolli teavitamata suurendatud poole võrra, mistõttu asub ajutises aktsiisivabastuses olev kaup väljaspool aktsiisilao territooriumi. Samuti ei ole laos aktsiisikaup ladustatud muust kaubast eraldi, ütles pressiesindaja. Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, on keelatud aktsiisikauba tootmine, lähetamine ja kasutamine aktsiisikaubast erineva toote valmistamiseks. Kui Tartu Õlletehas ei ole 60 kalendripäeva jooksul tegevusloa kehtivuse peatamist tinginud asjaolusid kõrvaldanud, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba kehtetuks, teatas tolliamet. (PM Online) TÄIENDUS!
Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop nimetas ettevõtte Tallinna laolt tegevusloa äravõtmist jõuliseks käitumiseks. (ÄP Online) TÄIENDUS!
Maksu- ja tolliamet lõpetas täna AS-i Tartu Õlletehas Tallinnas Kalmistu tee 26 asuva aktsiisilao tegevusloa peatamiseks tehtud otsuse, kuna ettevõte kõrvaldas loa peatamise tinginud puudused. Tolliametnikud tuvastasid eile kõnealusesse aktsiisilattu tehtud kontrollkülastuse käigus, et selles peetakse kinni alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses (ATKAS) toodud nõuetest. Sellest lähtuvalt otsustas Maksu- ja tolliamet lubada taas jätkata aktsiisilao tegevust piiranguteta, arvestades kõiki tema ATKAS-est tulenevaid õigusi ja kohustusi. Maksu- ja tolliamet peatas 21. jaanuaril AS-i Tartu Õlletehas aktsiisilao tegevusloa ATKAS-e nõuete rikkumise tõttu. Aktsiisilaos ei peetud eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude lõikes, laoarvestuse dokumentides olevad andmed ei olnud vastavuses aktsiisikauba liikumist kajastavate saatedokumentidega. Aktsiisilao laopinda oli tolli teavitamata suurendatud poole võrra, mistõttu asus ajutises aktsiisivabastuses olev kaup väljaspool aktsiisilao territooriumi. Samuti ei olnud laos aktsiisikaup ladustatud muust kaubast eraldi. Aktsiisiladu on hoone või territoorium, kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta või lähetada aktsiisiga maksustatavat kaupa. Ajutine aktsiisivabastus on aktsiisiga maksustatava kauba tootmisel, ladustamisel ja transportimisel rakendatav korraldus, mille puhul on aktsiisimaksmise kohustus edasi lükatud. (BNS) vaata lisaks:
LEGENDAARNE HELL HUNT AVATAKSE TAAS 
21.01.2004 Jaanuari viimasel nädalal avab uksed rohkem kui aasta jagu suletud olnud Hella Hundi pubi, millest peaks saama soodsa hinnaga head sööki ning oma õlut ja juustu pakkuv, kodupublikule mõeldud kooskäimiskoht. “Me ei tee seda kohta turistidele, las turistid jäävad Raekoja platsi ja joovad 50-krooniseid õllesid. Teeme seda pigem Eesti inimestele ja iseendile,” ütles pubi üks omanikke, reklaami-agentuuri Zavod juhataja Marek Reinaas. “Aga ega me välismaalasi muidugi välja ei aja,” lisas ta. Pubi hakkab pakkuma eritellimuse ja retsepti järgi Saaremaal valmistatud majaõlut hinnaga 25 krooni kann, mis teiste vanalinna pubide hinnaskaalaga võrreldes on odav. “Eriti uhked oleme tumeda õlle üle, mis on ainuke Eesti tumedatest, mis kannatab ka veidi suuremas koguses juua,” ütles Reinaas. Kui tumeda õlle alkoholisisaldus jääb enamasti 7–8% juurde, siis Hundi majaõllel on see natuke üle 4%. Lisaks sellele pakutakse laia sortimenti briti vaadiõ;iteks restoranis Ö, mistõttu rasvaseid küüslauguleibu või ube Hundis oodata ei maksa. “Toit hakkab oluliselt erinema sellisest toidust, mida ühelt keskmiselt pubilt eeldame,” kinnitas Reinaas. “Oleme tähelepanu pööranud igasugustele snäkkidele ja eelroogadele, mis eelkõige sobivad veini või õlle kõrvale.” Eelroaportsjonid on väiksed, kuid ka hinnad soodsamad, mistõttu neid võib õhtu jooksul endale lubada õige mitu. Näiteks on eelroogade menüüs linnumaksapasteet sibulakeedisega ja keelepeekonirulaad pohlamoosiga. Kokku on eelroogi umbes 50, osaliselt hakkavad need vahetuma. “Kindlasti kujunevad välja klassikud, kuid mingi vaheldus peab olema ka neile, kes tihedamalt käivad,” märkis Reinaas. Eelroogade hinnad on 15–20 krooni vahel, kõik nad on pubiomaniku kinnitusel läbinud degusteerimise koos õlle ja veiniga. Lisaks pakub pubi ka enda toodetud ürdijuustu. “Punase sõstra zheleega veini kõrvale on see super, viib keele alla,” kiitis Reinaas. Ehkki eelroad on olulised, ei puudu menüüst ka korralikud praed, mida on võimalik osta ka nn laudkonnaversioonis. “Praed on küll sellised, et kui ühe ära sööd, siis rohkem ei mahu,” lubas Reinaas. Üle tulevad ka klassikalised toidud vanast Hellast Hundist. “Kui inimesed mäletavad Iiri pirukat, Seitset Kitsetalle või Hella Hundi seeni, siis need ei ole kuhugi kadunud,” kinnitas Reinaas. Kui paljud pubid on üksteisega äravahetamiseni sarnased, siis uut Hella Hunti konkurentidega segamini ajada ei peaks saama. “Meil on briti ja shoti pubid nagu kataloogist võetud. Hell Hunt seda interjööri poolest kindlasti ei ole,” ütles Reinaas. Ekstravagantse sisekujundus autor on staazhikas kohvikukujundaja Martti Ruus, kes on kujundanud ka näiteks Tartu Tsinkplekkpange. Kui varem olid pubiruumid ka keldris, siis nüüd sinna pubi plaanitud ei ole. “Kui meil peaks hakkama käima nii palju inimesi, et nad mujale ei mahu, siis võime neid ka sinna juhatada. Aga eriti ma seda ei tahaks – keldris peaks ikka kartulid ja veinid olema,” nentis Reinaas. Pubi esimeselt korruselt on lõhutud kõik separeed, et luua avatum õhustik, erinevalt varasemast on korda tehtud ka WC-majandus. Pubi haldamiseks loodud OÜ Hunt Kriimsilma plaanides on ka teisel ja kolmandal korrusel hosteli tüüpi majutuspaiga väljaehitamine. Firma omanikuks on neljaliikmeline sõpruskond, kes Reinaasa sõnul kunagi koos koolipinki nühkis ja nüüd headest pubidest puudust tundes iseendale kooskäimiseks koha välja mõtles. Nüüdseks on maja kordategemisse ja pubi loomisse investeeritud 3,5 miljonit krooni. Uued omanikud miinusesse jäämist ei karda. “Kogu investeering on omavahenditest, ühtegi laenu ega liisingut pole. Seetõttu on restorani ülalpidamine oluliselt soodsam, seetõttu on mõistlikumad ka hinnad,” ütles Reinaas. Eesti esimese pubi tiitlit kandev Hell Hunt avati Pikas tänavas 1993. aastal ning sai kohe väga populaarseks. Uute pubide tekkega ja arendustegevuse soikumisega hakkas see aga hääbuma ning suleti 2002. aastal. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
SAKU ÕLLETEHAS SAI UUE KVALITEEDIJUHTIMISE SERTIFIKAADI ISO 9001:2000 21.01.2004
Saku Õlletehas arendas oma kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tunnistati Lloyds Register Quality Assurance audiitorite poolt vastavaks uuele standardile ISO 9001:2000. Alates 2000. aastast oli ettevõttel ISO 9001:1994 kvaliteedisertifikaat. Saku Õlletehase kvaliteedijuhi Margus Liiviku sõnul tingib vajaduse kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamiseks konkurents turul ning tarbija järjest kasvav nõudmine kvaliteetsema toote järele. „Juurutatud kvaliteedijuhtimise süsteem tagab ettevõtte liikumise suunas, kus toote või teenuse kvaliteeti mõjutavad puudused kõrvaldatakse efektiivselt ehk võimalikult algfaasis ja kiiresti. See omakorda tagab lõpptarbijale stabiilse, kõrgekvaliteedilise toote või teenuse, mis on oluline tarbija usalduse täitmiseks,“ lisas Liivik. Uuele standardile ülemineku tarvis lisati süsteemi info-, töökeskkonna- ja infrastruktuuri protseduurid. Viidi läbi uut standardit tutvustavad ettevõtte sisesed koolitused ning tutvustati standardi muudatustega kaasnevaid mõjusid siseaudiitoritele. „Uuele standardile üleminekul lisandus auditeeritud tegevusvaldkondadele karastusjookide tootearendus ja nende tootmise planeerimine,“ lausus Liivik. „Uus kvaliteedijuhtimise standard paneb suurema osakaalu eestvedamisele ja kliendikesksusele, juhtimise süsteemsemale lähenemisele, hõlmates ettevõtet tervikuna.“ Saku Õlletehasel on ainukese kodumaise õlletootjana ISO sertifikaat alates 2000. aastast. Ettevõtte uus kvaliteedijuhtimise süsteem ISO 9001:2000 käsitleb õllede, lahjade alkohoolsete jookide, mineraalvee ja siidri tootearendust, tootmist ja müüki ning karastusjookide tootearendust, tootmise juhtimist ja müüki. Saku Õlletehase prioriteet on eelkõige õllede tootmine ja müük. Viimaste aastate jooksul on ettevõte sisenenud siidri ja long dringi turule. Ettevõttel on kaks mineraalveesarja Vichy Classique ning Montavit. Samuti turustab Saku Õlletehas Eestis karastusjoogisarja Zingo ning Pepsi Co. tooteid Pepsi, Pepsi Max ning 7Up. Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades Eesti Õlletootjate Liidu andmetel 2003. aasta jaanuar kuni september seisuga 43% suurust turuosa. Saku Õlletehas on asutatud 1820. aastal Saku mõisniku krahv Karl Friedrich von Rehbinderi poolt. (Saku Õlletehas) vaata lisaks:
KLAASIST ÕLLEPUDEL VÕIKS MAKSTA 1,4 KROONI 
21.01.2004 Õlletootjate Liit esitas keskkonnaministeeriumile ettepaneku kehtestada pooleliitrise klaasist õlletaara tagatishinnaks 1,4 krooni. Selline taara hind võib kehtima hakata 1. aprillist. “Õllepudeli hinnaks sobib 1,4 krooni, sest sama hinnaga saavad õlletootjad seda Järvakandi tehasest,” ütles Eesti Õlletootjate Liidu juhataja Jüri Kert. Pakendiseadus ei kehtesta taara hinda. Eelmise aasta lõpus seadustas riigikogu tagatisraha määramise võimaluse joogipakendile. Vastavalt seadusele kehtestab selle keskkonnaminister tootjate või turustajate ettepanekul. “Eestis kehtima hakanud tagatisraha süsteemis ei toimu ametlikult pakendi (pudeli) müüki tarbijale, vaid see antakse ajutiselt tagatise vastu kasutada. Tagastamisel makstakse tarbijale tagatisraha (pant) tagasi ja ettevõte saab temale kuulunud pakendi tagasi. Kuivõrd ostu-müüki ei toimu, ei arvestata sellisel juhul ka käibemaksu,” selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek uut süsteemi. Ühtne klaastaara hind hakkab kehtima seadusemuudatuse järgi vaid taaskasutatavale pakendile. Samuti peavad kõik õllemüüjad märkima ostutšekile tagastuspakendis müüdava kauba puhul eraldi nii kauba kui ka pakendi hinna. “Tulevikus on 0,5-liitrise õlle hind poe hinnalipikul eraldi, näiteks Pilsner 4 krooni + 1,40 tagatisraha,” ütles Kert. Kauplused peavad seega kassaaparaadid ümber programmeerima, et pudeli sisu ja taara hind oleksid tšekil eraldi kirjas. Samuti tuleb hakata tagastuspakendi üle eraldi arvetust pidama. “Pudeliõlle hind alaneb tänu neile muudatusele tulevikus kindlasti. Ennustan, et näiteks lahjad õlled hakkavad maksma 4,90 + tagatisraha. Hinnasõja tingimustes võib see langeda isegi 3,90-le + tagatisraha,” ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Kuna pakendile ei lisata käibemaksu, tuleb Õlleliidu juhi sõnul vastavad juhendid ka raamatupidajatele välja töötada. Õlleliit teeb vastava pöördumise rahandusministeeriumi poole. Vastvalminud seadus sätestab, et iga õlletootja peab ostma sama palju pudeleid tagasi, kui turule paiskas. Aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid, kui palju on pudeleid müüdud ja kui palju tagasi ostetud. “Tulevikus peavad kõik õllemüüjad korraldama taara tagasiostmise. Praegu ei ole see kahjuks kaugeltki veel nii,” ütles Kert. Tema sõnul sobib kokkuostjaks ka poe kõrval olev taarapunkt, kui poel on sõlmitud vastav leping. Pooleliitrise õlletaara eest makstakse tulevikus kõikides taarapunktides 1,4 krooni. “Oluline muutus on see, et tarbijale garanteeritakse tagatisraha jõustudes sama tagasiostu hind, millega inimene selle ostis. See on nagu valuuta, mille võib fikseeritud kursiga Eesti krooni vastu vahetada. Ma ennustan, et kui praegu tuleb tehasesse tagasi 80–85 protsenti taarat, siis pärast muudatust võib see olla isegi kuni 98 protsenti. Ei julge 100 protsenti ennustada,” ütles Noop. Praegu ostab Tartu Õlletehas Noobi sõnul taarapunktidelt 0,5-liitrise klaaspudeli tagasi 1,4 krooniga, kuid taara kokkuostjad maksavad tarbijale 0,8–1,1 krooni. See tähendab, et vahendustasuks jääb neile 30–60 senti. Välismaalt tuleva õlletaara peale seadusemuudatus automaatselt ei laiene. Selleks peab sissetooja või tootja esitama keskkonnaministeeriumile avalduse lülitada vastav taara tagastuspakendite nimekirja ja korraldama ka selle tagasiostu. Õlletootjate Liidu juhataja sõnul on õlletootjate eesmärk pudel väärtustada, et seda ei jäetaks vedelema loodusesse. Sellega, et taara muudetakse samaväärseks rahaga, soovitakse vähendada looduse reostamist. “Kui arvestada kogu Eesti õlleturu mahtu, siis reostab igal aastal loodust kuni 15 miljonit pudelit vähem. Proovige endale ette kujutada 15-miljonilist pudelihunnikut – see on väga suur,” ütles Noop. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
PLASTPUDELIÕLU TÕRJUB KLAASTAARAS ÕLLE VÄLJA
21.01.2004 Viimase aastaga on plasttaarasse villitud kesvamärjukese maht Eesti õlleturul kasvanud Saku Õlletehase andmetel neli korda ehk 3 protsendilt 12-le. Siidrit on plasttaarasse villitud üle kahe korra senisest enam, aastaga kasvas selle hulk 16 protsendilt ligi 38 protsendile. “Pakendi puhul on küsimus eelkõige õlle kvaliteediomaduste säilimises. Plekkpurgil ja pudelil ei ole kvaliteediomaduste säilimise osas vahet. Kuna plastikpakend laseb läbi valgust, siis on selles õlle säilivusaeg lühem. Õlle puhul on see oluline, teiste jookide puhul ei mängi valgus rolli,” rääkis Saku Õlletehase kvaliteedijuht Margus Liivik. Eksperdid üle maailma on Liiviku sõnul veendunud, et õlle kui kääritatud joogi kvaliteedi säilitamise seisukohast on parim pakend klaaspudel ja nn keg-vaat (suur alumiiniumvaat) ning purk. Plasti loevad eksperdid aga sobivaks ja väga mugavaks pakendiks mineraalvee, longdringi, siidri ja karastusjookide pakendamisel. “Plasttaara probleem number üks on see, et tal puudub hapnikubarjäär – hapnik tungib läbi pudelite,” ütles Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop. Noobi sõnul algab PET-taaras nädal pärast villimist õlle oksüdeerumine. Hapniku tõttu muutub õlle maitse, see saab ebameeldiva varjundi. Kuigi nädala-kahe jooksul pärast villimist erinevust veel eriti ei tunne, siis kahe kuu pärast on see juba väga selgesti tuntav. “Kuigi õlletootjate eesmärk on tagada oma toote kvaliteedinäitajate stabiilsus, ei suudeta seda PET-pudeli korral kogu “parim enne” perioodil garanteerida. Tervisele on plastikpudelisse villitud õlu ohutu, aga see ei ole siiski enam see õlu, mida pudelisse villiti,” lisas Noop. Tartu Õlletehase juhi hinnangul on isegi ligi 18 protsenti Eesti õlletoodangust villitud juba PET-pudelitesse. “Ka Tartu tehasel tuleb tulevikus neid kasutama hakata, sest nii suure turuosa kaotus oleks meile väga suureks löögiks. Teeme seda siiski raske südamega, sest meil kasutatavad plastpudelid õllele ei sobi,” lisas Noop. Plastpakend on võetud Noobi sõnul kasutusele põhjusel, et see on mugavam, kergem, ei purune. Lisaks on see varustatud keeratava korgiga, tänu millele ei pea lahti tegemisel kõike korraga ära jooma. “Umbes 15 aastat tagasi räägiti ka sellest, et Coca-Cola ei lähe kunagi klaaspudelilt üle plastpudelile,” lisas Noop. "Arvan, et plasttaara ei tõrju õlleturult klaastaarat lõplikult välja. Selle osatähtsus kasvab tänu tarbimismugavusele ja odavamale hinnale,” ütles AS Viru Õlu müügidirektor Härmo Põlluvee. Põlluvee sõnul on Lätis juba praegu hinnanguliselt 70 protsenti õllest villitud plasttaarasse. “Tõenäoliselt ei tõuse see protsent Eestis üle 50, sest on teised eelistused ja harjumused. PET-pudel on Noobi sõnul klaaspudelist märksa odavam, sest on ühekordne. Kõige enam kulu ongi õlletootmises peale tooraine maksumuse just pudelite ja toomisprotsessi puhtuse tagamine. Pooleliitrise klaaspudeliga võrreldes on plastpudeli kasutamise kulud ligi kaks korda väiksemad. Kaheliitrise PET-pudeli korral aga isegi 4,5 korda odavamad, kui võrrelda seda nelja klaaspudeliga. Kauplustes hinnavahe nii suur siiski ei ole. Saku Presidendi Pilsner pooleliitrises klaaspudelis maksis 5.90; pooleliitrises plekkpurgis 7.80 ja liitrises PET-pudelis 11.90 krooni. Veterinaar- ja toidulaboratoorium, mis analüüsib toiduainete kvaliteedi vastavust normidele, ei ole täheldanud plasttaara halba mõju õllele. Naised pimetestil parimad Eesti Päevalehe majandustoimetus korraldas Saku Presidendi Pilsneri pimetesti. Kaheksa osaleja ülesanne oli ära arvata, kas nende ees olev õlu on valatud klaas-, plekk- või plasttaarast. Kaheksast osalejast arvas joogi päritolu ära vaid kaks naist. Plekkpurgist valatud õlle tundsid lisaks naistele ära ka paar meest. “Plekimaitse tundsin kohe ära, hammastel hakkas valus. Jäle,” ütles üks testivõitja Hanna (32) ja lisas, et mõistatada polnud üldse lihtne. “Aga fakt oli see, et kõigil õlledel oli erinev maitse.” “Ma pole mingi õlleekspert, nii et võib-olla panin täitsa mööda. Värvi kahjuks neil õlledel ei pannud tähele, kuna olid tumedad topsid,” ütles edukalt õlut testinud Mathilda (23). Mehed tundsid selgelt ära värske õlle ja poes päevi seisnud õlle erinevused. “Õlu on hea ainult värskena, plastpudeli puhul on suur oht, et õlu liisub, mis halvendab tema omadusi. Kuid nende kolme õlle vahel, mida testisime, on vahe selgelt tuntav. Ja värske õlu on värske õlu,” ütles testimisel osalenud Volli (45). (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ÕLU
PÄÄSTAB VANADUSEST
21.01.2004 Saksa õlletehas töötas välja õlle, mis sisaldab vitamiine ja mineraale ning väidetavalt aeglustab nii ka vananemist. Neuzeller Klosteri õlletehas kavatseb alustada ravim-õlle müümist sel aastal nii apteekides kui toidukauplustes, ütles kompanii esindaja reedel. “Sellel on rohkem õlle kui millegi muu mekk,” ütles ta Reutersile. Õlletehase teatel on märjukesele lisatud aineid, mis aitavad hoida head tervist. Saksa valitsus võib aga keelata uue toote nimetamist õlleks, kuna 1516. aastat pärit seaduse kohaselt tohib õlut valmistada ainult odrast, humalast, pärmist ja veest. (BNS) vaata lisaks:
TARBIJAHINNAINDEKS LANGES
21.01.2004 Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks detsembris, võrreldes novembriga 0,1 protsenti. Toidukaubad kallinesid 0,4, ja tööstuskaubad odavnesid 0,5 protsenti. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid detsembris, võrreldes novembriga keskmisest enam mootorikütuse odavnemine, õlle- ja sideteenuste sooduspakkumised ning piima kallinemine. 2003. aasta detsembris, võrreldes 2002. aasta detsembriga, olid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 1,1 protsenti kallimad. (Virumaa Teataja) vaata lisaks:
ÕLU JA MUU LAHJA ALKOHOL PÄÄSEB VUTISTAADIONILE, KUID MITTE TRIBÜÜNILE 07.01.2004 
Eesti Jalgpalli Liidu juhatus otsustas oma 29. detsembri koosolekul lubada müüa Eesti-sisestel klubivõistlustel pealtvaatajatele kuni 5,5-kraadise alkoholisisaldusega jooke, teatas EJL-I pressiteenistus. Kitsendusena sätestatakse, et nimetatud joogid peavad olema müüja poolt valatud spetsiaalsetesse plasttopsidesse ning sellise alkoholiga on keelatud minna tribüünile. “Otsuse otseseks põhjuseks sai Maardu Levadia kiri, kes palus luba müüa Eesti meistri- ja karikavõistluste mängudel lahjat alkoholi, põhjendusel, et see võiks aidata suurendada publikuhuvi koduste mängude vastu,” selgitas EJL-i president Indrek Kannik. “Isiklikult ma ei usu, et see väga pealtvaatajate arvu suurendab.” “Loodame, et külma õlle ja siidri müük annab efekti suvel. Pealtvaatajate arv on ju Eesti-sisestel mängudel ahtakene,” põhjendas Indrek Petersoo Levadia pressitalitusest. “Tahame suurendada meelelahutuse osa mõnedel mängudel ja siduda neid ka heategevusüritustega.” Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliliitude Assotsiatsiooni (UEFA) reeglitega on alkoholi müük staadionil ja selle vahetus läheduses keelatud EM- ja MM-valikmängudel ning klubide eurosarjade mängudel, kus kuiv seadus jääb püsima sõltumata EJL juhatuse otsusest. “Olime seni lähtunud UEFA soovitusest rakendada seda keeldu ka kodustel liigamängudel. Nüüd mõtlesime, et võiks proovida ka teistmoodi. Mõnedel teistel spordialadel on lahja alkoholi müük olnud lubatud ning suuri probleeme pole tekkinud,” rääkis Kannik. “Õlut tribüünidele aga me ei lubanud, sest liiga kiiresti ei maksa ka edasi minna.” Kanniku sõnul on Eesti klubisid varemgi trahvitud purjus isikute tribüünil viibimise eest. “Trahvi on saanud näiteks Narva Trans, Kohtla-Järve Lootus, Maardu Jalgpalliklubi jt. Kui kehtestatud korrast ei suudeta kinni pidada, siis järgnevad karistused ka nüüd. Näiteks võidakse mõnelt klubilt alkoholi müügi õigus ära võtta,” selgitas EJL-i president. Esmaspäeval (05.01 EBG) toimunud EJL-i juhtkonna ja jalgpallifänne ühendava organisatsiooni Jalgpallihaigla esindajate kohtumisel esitasid fännid taotluse, et lahjat alkoholi võiks müüa ka koondise rahvusvahelistel sõprusmängudel. EJL-i juhatus arutab Jalgpallihaigla ettepanekut oma järgmisel koosolekul märtsi alguses. “Põhimõtteliselt pole me ka selle ettepaneku vastu, miks mitte proovida,” kinnitas Indrek Kannik. MTÜ Jalgpallihaigla juhatuse liikmed Poborsky ja Kojamees suhtuvad EJL-i otsusesse positiivselt. “See on meie esimene suur võit!” rõõmustab Kojamees. “Jalgpalli ja õlle vahel on väga tugev võrdusmärk. Oleme sellest juba aastaid jalgpalliliidule rääkinud, nüüd tuli oodatud vastus. Aga võib-olla polnud meie fännid ja meie õlletarbimise kultuur varem veel sinnamaani kasvanud.” “Ma ei näe, et lahja alkoholi müügist võiks tekkida mingit probleemi. Eesti koondise fännid on kümme aastat enne ja pärast mängu õlut joonud, teatud mõttes kuulub õlu jalgpalli juurde,” arvab Poborsky. “Leian, et õllemüük ei mõjuta eriti fännide hulka staadionil, aga võib tuua tavalisi inimesi jalgpalli juurde. Aga see on joodik, mitte fänn, kes tahab end staadionil mängu ajal täis juua.” “Kui sa pärast mängust muhvigi ei mäleta, hakkad mõtlema, kas ikka tasub nii kallist piletit osta ja nii palju võtta,” lisab kaks ja pool aastat karskust pidanud Kojamees. “Aga see on küll selline asi, mis tuleb igaühel ise ära tunda.” Teid on peetud staadionil alkoholi müümise peamiseks vastaseks.
Miks muutsite nüüd meelt?
Tegelikult on see vale jutt. Me pole seda teemat lihtsalt varem puudutanud ning oleme järginud FIFA ja UEFA soovitusi. Mina toetasin juhatuses seda initsiatiivi. Kui see jääb mõistlikkuse piiridesse, siis ei tohiks ka probleeme tekkida. Kui see hakkab karskeid häirima, siis tuleb sellele lõpp teha. Aga ega me ei saa praegugi sada protsenti tagada, et üldse purjus inimesi staadionile ei pääse. Mõni ikka joob vahetult enne sissepääsu suurema koguse ära, läheb sirge seljaga turvameestest mööda ja hakkab pärast tuigerdama. (Eesti Päevaleht) KÄRT KARPA: ÕLU STAADIONILE TAGASI Eesti meistrivõistlustel jalgpallis oli staadionidel siiani lahja alkoholi müük keelatud. Enamikus kohtades keeld ilmselt toimis, kuid nõrgema turvakontrolliga staadionidele võeti alkoholi ikka kaasa (üheks näiteks kasvõi Narva) või joodi enne mängu pubides lihtsalt palju. Tulemuseks tavapärasest agressiivsem publik, kes loodab-lootis, et kilk peas kestab mängu lõpuni. Mul on eredalt meeles Eesti-Venemaa vaheline sõpruskohtumine Lilleküla staadionil, kus publiku hulgas oli hulgaliselt purupurjus jalgpallihuligaane. See, kas nad olid rahvuselt venelased või eestlased, ei mängi siinjuures rolli. Aga kui vutihuviline mäletab, siis oli tegu ühe enim vahejuhtumeid põhjustanud mänguga. Või täpsemalt öeldes – mäng ise oli ju ilus ja meie võit joovastuseks kõigile eestlastele, aga publiku käitumine Eesti senist jalgpallivaatamise kultuuri arvestades üle mõistuse inetu. Üks põhjus oli kindlasti see, et staadionil alkoholi ei müüdud. Iseküsimus on muidugi, kas külmal märtsiõhtul keegi staadionil üldse õlut oleks ostnud. Kuid ilmselt poleks see osa publikust, kes staadionil purupurjus oli, end eelnevalt nii täis joonud. Hulgaliselt näiteid on ka soojadest suveõhtutest, mil staadionile saabuvad juba parajalt jommis vutihuvilised. Viimane kaasavõetud alkohol juuakse ära värava taga, otse turvakontrolli silme all. Ja siis jooksuga tribüünidele! Tean, et näiteks Taanis, Saksamaal ja Inglismaal on õllemüük staadionil lubatud (tõsi, mitte rahvusvaheliste mängude ajal) ja midagi hullu pole juhtunud. Ja ega spordivõistlusi vaadates pole teatud koguses õllejoomises ju tegelikult midagi halba. Halvaks võib asi kiskuda just siis, kui see on keelatud. Sest keelatud vili on ikka magus. Ja õlu ning jalgpall on ju kogu aeg kokku kuulunud. Alustame kasvõi sellest, et suured õllefirmad on staadioni või vutimeeskonna toetajad. Lähim näide siitsamast kodu-Eestist, kus Lilleküla staadioni nimekski A. Le Coq Arena. Või siis jätkame sellega, et kodus teleka ees vutti vaadates on ilmselt enamikul inimestel õllepudel käes. Rääkimata sellest, kui sama tegevus toimub kusagil pubis. Ja mis selles halba on? Mitte midagi. Staadionile tulevad mängu vaatama tõelised fännid ja väheusutav, et nende seas oleks neid, kes alkoholi mängust endast pühamaks peavad. Korvpallivõistlustel müüakse õlut ja mulle ei meenu, et see oleks kaasa toonud ebameeldivaid seiku. Seega on vutivaatamise kultuuri mõttes õlle müümise lubamine igati tervitatav nähtus. Aga ähvardusena olgu vuti- ja õllesõpradele öeldud, et kui toimuma hakkavad inetud vahejuhtumid, keelab jalgpalliliit staadionil õllejoomise taas ära. Teisisõnu sõltub see eelkõige joojatest endist, mida staadionil juua võib. (Eesti Päevaleht) vaata lisaks:
ALKOHOLILE HOIATUSSILDID 
06.01.2004 Iirimaa tervishoiuministeerium kinnitas esmaspäeval (05.01 EBG) kavatsust varustada alkoholitooted sigarettide eeskujul hoiatussiltidega, et manitseda tarbijaid mõõdukusele. Uuringud näitavad, et Iirimaa on ühe elaniku kohta üks enim alkoholi tarbivaid riike maailmas. Juba on kõrtsides ära keelatud “happy hours” ja karmistatud alaealistele kehtivaid piiranguid. Nüüd kavandavad ametnikud otsustavaid samme alkoholireklaami ja eriti noortele suunatud promoürituste vastu. “Nende meetmete motiiviks on rahva tervis ja ei midagi muud,” kinnitas tervishoiuministeeriumi pressiesindaja. Valitsuse hinnangul lähevad alkoholist tingitud probleemid riigile tervishoiu, kuritegevuse, liiklusõnnetuste ja töövõime languse näo maksma 2,7 miljardit dollarit aastas. Alkoholivastaseid meetmeid toetavad ka arstid, kellest kolm neljandik näeks meelsasti hoiatussilte pudelitel ja õllepurkidel. Sama meelt ei ole aga alkoholitööstus, mille esindajad väidavad, et mõõdukalt tarbides ei kujuta alkohol endast mingit ohtu. Ka alkoholireklaam propageerib tootjate hinnangul üksnes arukat joomist. Valitsust see aga ei pidurda ja juba välja kuulutatud suitsetamiskeelu järel võetakse ilmselt tõsiselt käsile iirlaste joomakombed. Suitsetamine taheti kõrtsides ja restoranides ära keelata juba tänavu jaanuarist alates, kuid otsustati siiski vähemalt märtsini edasi lükata. (BNS) vaata lisaks:
EESTI
NAPSIPOODE TABAS LÖÖK ALLAPOOLE VÖÖD
06.01.2004
«Rostock on Tallinnast edulisem», «Säästa on võimalik sadu eurosid», kirendavad Soome ajalehtede tollikõrgused pealkirjad. Nimelt saavad soomlased 1. jaanuarist teistest Euroopa Liidu riikidest piiramatult napsi osta. Kohe on käigus ka viinalaevad – turismifirmad pakuvad pileteid ja laenuks kaubiku, et viinapudeleid oleks käepärasem vedada. Kai Laiso Helsingist oli üks esimesi, kes laupäeval Hankost Rostocki startis. Ta pani endale interneti kaudu juba ostud kinni: 80 liitrit veini, 20 kasti õlut ja peaaegu 20 liitrit kangeid napse. «Säästan 1257 eurot,» ütleb ta õnnelikult Aamulehtile. Laevapiletid ja kaubiku üürimine oli kolmeliikmelisele napsikambale odav: 300 eurot näo kohta. Viinad maksid 705 eurot. «Õlu on Rostockis tõesti odav: kasti saab kätte kuue euroga,» on Laiso internetis kaupa valides tähele pannud. Ilta-Sanomate ajakirjanikemeeskond käis juba enne 1. jaanuari Rostocki hindu uurimas. «Isegi odavas Eestis ei suudeta napse Saksamaa hinnaga pakkuda,» on nad üllatunud. Tõsi, kui eelistada Soome enda õlut, siis selle kast maksab Tallinnas täpselt sama palju kui Rostockis. Saksa õlle hinnaga ei anna aga Tallinna poehindu võrreldagi, tuvastavad ajakirjanikud. Kasulik on tuua ka viskit: Johnnie Walker maksab Tallinnas 21-22 eurot, Rostockis 17. «Selline vahe on kõigis marginapsides Saksa kasuks,» rõhutab Ilta-Sanomat. J.P. Chenet kuulsad veinid on Tallinnas Rostockiga võrreldes kaks korda kallimad, üllatuvad nad. Tõsi, valge viin on Tallinna trump: odavaima pooleliitrise pudeli saab siin poeletilt vähem kui nelja euroga. Saksamaal on tavalisem 0,7liitrine pudel, mis maksab poest sõltuvalt 4,99 kuni 7,15 eurot. «Tõsi, allahindlusest leidsime kaheliitrise pudeli, mis maksis vaid 19,99 eurot,» rõõmustavad soomlased. Vein ja õlu on Saksamaaal 60-75 protsenti odavamad kui Soomes. Mõningane hinnalangus on küll tulekul - seda siis, kui Alko oma hinnakirja lähiajal ümber vaatab ja Soome aktsiisid vähenevad. Sellest hoolimata on napside suurostjal siiski kasulikum Saksamaalt kaupa tuua. Tallinn on juba nähtud, läbi kolatud ja kalliks tunnistatud. (SL Õhtuleht) vaata lisaks:
ÕLLEKOJA PEREMEES ARENDAB AIANDUST JA KASVATAB HOBUSEID 06.01.2004 
Üheksa hobust tormab Ago Libekile vastu, kuid seekord peavad nad pettuma: peremehe käed ja taskud on täiesti tühjad. Ago Libek ostis õllekoja 1992. aastal oksjonilt. Teisi tahtjaid polnudki, sest hoone oli haledas seisundis. Ometi pidi selle eest välja andma 20 000 krooni, mis siis oli päris suur raha. Nüüdseks on õllekoda aasta otsa kasutusel olnud, aga õlut siin ei pruulita. Seevastu on siin peetud aiandusõppepäevi, loenguid ja konverentse, aga ka muid üritusi. Suvel kogunesid siia maakonna talupidajad, isegi vabariigi presidendil oli siin üks kohtumine. Viimane suurem pidu oli 30. detsembril, kui Asta ja Ago Libeki tütar, nüüdne Polli instituudi direktor Ave Kikas tähistas siin oma 35. sünnipäeva. "Juba jaanuaris jätkan ehitamist — räästaalused kambrid tuleb valmis teha," ütleb õllekoja ja ühtlasi Oru-Nõlvaku talu peremees Ago Libek. Majja tuleb paarkümmend tuba. Praegu paiknevad esimesel korrusel vajalikud ruumid baari jaoks ja pidulikeks vastuvõttudeks ning teisel korrusel on söögisaal, köök ja kaks magamistuba. Neist ühes elab peremees ise, sest maja ei saa üksnes elektroonilise valvuri hoolde jätta. Kevadel aga saab tubade väljaehitamise kõrval katuse mäeveerul paiknev vana kuivati. Selle varemeks kulunud hoone pärast tuleb talvel oma metsas puid maha võtta. Ka õllekoja talad on oma metsast, selliseid poleks saanud kusagilt osta. Ago Libeki ehitamiskirg pole maast leitud: ta jätkab nüüd oma talus seda, mida ta varem pühakodasid taastades on kogenud. "Kaks aastat oma elust pühendasin Halliste kiriku ehitamisele," meenutab Libek. Aga ta on restaureerinud ka Otepää, Paistu ja Alatskivi kirikut, Karksi kiriku torni ja sealset linnusemüüri, Tarvastu linnamäel kabelit ning alustanud Kambja kiriku taastamist. Sealgi olid nagu Hallistes alles ainult müürid. Ta oli siis Wunibaldi töödejuht. Toeks olid siis ja on praegugi Tihemetsa tehnikumis ning põllumajandusülikoolis mehhaniseerimisteaduskonnas omandatud oskused. Kirikutornide taastamisel oli palju kasu kõrgkoolis saadud tugevusõpetusest ja teistest ehitusteadmistest. "Mina ja Asta pole elus teineteise tegemisi seganud, küll aga oleme koos tegutsenud," räägib Ago Libek. Polli instituudis töötava marjateadlase Asta Libeki sordiaretuskatsete toeks hakkaski Oru-Nõlvaku talu peremees istandusi rajama. Praegu kasvab paaril hektaril must sõstar, poolel hektaril valge sõstar, astelpaju ja vaarikas ning 0,2 hektaril maasikas. Kokku on aia all neli hektarit maad ning kogu ala on niisutatav. "Olime Eestis esimesed, kes tilkkastmise sisse tõid," lausub Ago Libek. Ta oli öelnud abikaasale ja tütrele, et rajab neile näidisaia, kus saab tänapäeva tingimustes sorte katsetada. "No tee siis," olid nood kostnud. Instituudil polnud ju selleks raha. Esimene hektar niisutatud istandust oli läinud maksma 100 000 krooni. Vesi on ju all järves, aed aga paikneb mäe peal. Vaja läks suurt elektriväge ja torustikku ning 50-tonnist paaki mäe otsa. Koristusaegse vaarika hektar nõuab 15 tonni vett päevas, maasikas veel rohkem. Oleneb muidugi aastast. Udune pealtniisutus hoiab ära ka kevadised külmakahjustused. "Eks ma ole abikaasa pealt spikerdanud, tarkuraamatuid lugenud ning ka õppepäevadel ja loengutel räägitut pähe jätnud," selgitab Ago Libek, kust pärineb tal see aia rajamise tarkus. "Head õpetused jäävad ju pähe," lisab ta. Nüüd tahab Oru-Nõlvaku loobuda nendest aiakultuuridest, mis nõuavad käsitsitööd, välja arvatud pool hektarit astelpaju, mille sordiuurimiskatseid jätkab tütar seni, kuni istandus vananeb. Siis selguvad sordi kandeiga, haigused ja muu niisugune. Kümmekonnale hektarile rajatakse sõstraistandus, mis oleks kombainiga koristatav. Muidu kombaini ostmine end ei õigustaks. Seni on talu kasutanud Rõngu masinat. Ka vaarikaid saab masinaga korjata. Norras leidub selliseid sorte, mis kannavad marju sama aasta võrsest. "Teen mehhaniseerimispoole ära. Naistele jääb sordivalik," on peremees otsustanud. Üldse on Oru-Nõlvakul 120 hektarit maad, sellest 22 hektarit intensiivselt kasutatavat. Kaldanõlvadel kasvab mets, osa on karjamaa ja osa maad ei kanna praegu midagi. Sinna lubab peremees kunagi metsa istutada. Hobuseid on Oru-Nõlvakul üheksa — kõik ratsud. Ka noorim, kogu perekonna, eriti lastelaste lemmik, kaheaastane Cassandra on juba ratsanikku kandnud. Mõni vanem oskab ka talutöid teha ja neid rakendatakse vankri või ree ette. "Hobused pakuvad lastele tegevust ja aias on hobusesõnnik väga hea. Mäenõlvad pole niidetavad, aga hobused peavad need rohtu süües korras. Looduslikku pinda on talul nii palju, et üheksa hobust nälga ei jää," põhjendab Ago Libek hobusepidamist. Hobuseid arvestades kasvatavad põllud kaera — saak pole olnud alla nelja tonni kuiva vilja hektarilt. Aga kogu talu haljastuse kordategemine nõuab peremehe sõnul mitme põlvkonna tööd. Enne saab talu oma lennuvälja. Täiesti sõidukorras kahe inimese lennuk seisab suvest saadik õllekoja ees katuse all, teine tiib ära võetud. Peremees isegi pole veel seda proovinud. Arvamus
Meie koduaias on Polliga võrreldes kerge muld. Eriti maasikasortide puhul on mullaolude võrdlus oluline. Ja maasikad on kogu aja pilgu all. Tilkkastmises olid esialgu kogemused ainult oma kodunt võtta. (Sakala) vaata lisaks:
IIRIMAA
PUBIDES KEELATI SUITSETAMINE
05.01.2004 Iirlased võtsid Euroopa Liidu eesistujarolli üle senisest puhtamat õhku hingates – nimelt pole uuest aastast lubatud suitsetada ei pubides ega restoranides. Kujutlegem tüüpilist õhtut mõnes Iirimaa pubis. Kannust sõõm õlut, siis jälle mahv sigaretti. Jälle sõõm ja jälle mahv. Kui iirlased oleksid maailma seadusekuulekaim rahvas, kuuluks taoline pilt aga jäädavalt minevikku. Juba teist päeva kehtib Iirimaal suitsetamiskeeld kõigil töökohtadel – kaasa arvatud pubides ja restoranides. Seadus kaotab töökohtadest ka spetsiaalsed suitsetamisruumid. Tervishoiuminister Micheal Martin on teinud võitluse “tubakavaba ühiskonna” eest oma ametiaja lipukirjaks. Nii keelas ta tubakatoodete reklaami, tõstis sigarettide ostmise vanusepiiri ning ei lubanud enam müüa kümnesigaretiseid pakke – ehk selliseid, nagu ostavad sageli lapsed ja need, kes alles alustavad suitsetamist. Dublini linnavõimud asusid hiljuti jõustama suitsetamiskeeldu linnaliinibussides. Keeld oli kehtinud juba kümme aastat, kuid siiani polnud sellele suurt tähelepanu pööratud. Nüüdsest jõustunud suitsetamiskeeld restoranides on aga tõstnud pea püsti märkimisväärse osa iirlaste protestivaimul. Ühed ei suuda kuidagi ette kujutada tüüpilist iiri pubi, kus enam ei suitsetata. Teised ütlevad, et see on rünnak kodanikuvabaduste vastu; kõige ehedam Ameerikast imporditud lapsehoidjariigi mentaliteet. Tervishoiuminister võib aga viidata hiljutisele Tubakakontrolli Ameti uurimusele, millest selgus, et suitsusel töökohal töötavatel inimestel on kolmandiku võrra suurem tõenäosus jääda südamehaigeks. Ning üldse on suitsetajad siiski vähemuses, ütlevad keelu pooldajad. Kogu Iiri elanikkonnast pahvib suitsu umbes 30 protsenti. Iirlaste võitlus suitsetamise vastu peegeldab kogu Euroopas süvenevat trendi tubakatarbimise kärpimise suunas. Kevadest keelustab sarnaselt Iirimaale baarides suitsetamise ka Norra. Keeld pidi jõustuma algselt samuti eile, ent viimaks leiti, et suitsetajate ajamine keset talve karmide miinuskraadide kätte oleks ebaõiglane. Ent juba järgmisel aastal astub Iirimaa ja Norraga ühte ritta ka Holland. Prantsusmaa ja Suurbritannia on võtnud teise lähenemise, piirates inimeste suitsuhimu järjest tõusvate aktsiiside abil. Tubakatarbimist on asunud maha tampima ka Euroopa Liit tervikuna. Ülejärgmisest aastast keelustatakse kõigis liikmesmaades tubakatoodete reklaam raadios, televisioonis ning ajalehtedes. Direktiiv ajab tubakareklaami minema ka spordiüritustelt, näiteks Euroopas toimuvatelt Vormel 1-e etappidelt. Ent seaduste kirjutamine on üks, nende jõustamine aga hoopis teine asi. Erinevad suitsetamisvastased seadused kehtivad paljudes Euroopa riikides ning neid ignoreeritakse laialdaselt. Tubakavastased agitaatorid tunnistavad, et neil seisab ees ränk võitlus. Vanad harjumused on eriti Kesk-Euroopas visad kaduma. Lõuna pool sütitavad riiklikud keelud pealekauba temperamentse mässuvaimu: sigareti süütamine sildi all “suitsetamine keelatud” tundub seal eriti ahvatlevana. (EPL / vabaeuroopa.org) vaata lisaks:
saada uudis: news@beerguide.ee UUDISTE ARHIIV >> |
